Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bupole nngikadilu wa mushinga mukole kudi bena Kristo

Bupole nngikadilu wa mushinga mukole kudi bena Kristo

Bupole nngikadilu wa mushinga mukole kudi bena Kristo

“Ikalayi ne . . . bupole.”​—KOLOSAI 3:12, MMM.

1. Tshidi tshivuija bupole ngikadilu wa pa buende ntshinyi?

 MUNTU yeye muikale muena malu mapole, bitu bisankisha bua kusomba nende. Kadi Mukalenge Solomo wakamba ne: ‘Ludimi ludi ne mêyi matekete [anyi mapole] ludi lutshibula mufuba.’ (Nsumuinu 25:15) Bupole nngikadilu wa pa buende udi usangisha bulenga ne bukole puopamue.

2, 3. Ndiumvuangana kayi didi pankatshi pa bupole ne nyuma muimpe, ne netumone malu kayi mu tshiena-bualu etshi?

2 Mupostolo Paulo wakatela bupole munkatshi mua “mamuma a nyuma” adi mu Galatia 5:22, 23. Muaku wa tshiena-Gelika udibu bakudimune “bupole bua malu” mu mvese wa 23 mu Mukanda wa Mvidi Mukulu (wa Katolike) mbaukudimune misangu mivule mu Bible mikuabu ne: ‘kudipuekesha’ anyi “kalolo.” Tshia kumanya ntshia se: mbikole bua kupeta muaku mujalame udi upetangana ne muaku wa tshiena-Gelika eu mu miakulu mikuabu ya bungi, bualu muaku wa tshiena-Gelika eu udi umvuija bupole ne kalolo bia mu mutshima, kadi ki ntshimuenekelu tshia ku mêsu tshia malu malenga anyi tshia bupuekele to; ki nngenzelu wa malu wa muntu to, kadi nngikadilu wa lungenyi ne mutshima wa muntu.

3 Bua kutuambuluisha bua kujingulula diumvuija dia bupole ne mushinga wadi bimpe menemene, tuanji tukonkononayibi bimue bilejilu binayi bia mu Bible. (Lomo 15:4) Patudi tukonkonona bilejilu ebi, netumanye tshidi ngikadilu eu, ne mushindu utudi mua kumupeta ne kumuleja mu malu onso atudi tuenza.

Udi “ne mushinga mukole ku mêsu kua Nzambi”

4. Mmunyi mutudi bamanye ne: Yehowa udi wangata bupole ne mushinga wa bungi?

4 Bu mudi bupole buikale dimue dia ku mamuma a nyuma wa Nzambi, tudi tumvua bua tshinyi budi bupetangana bikole ne bumuntu bulenga bua Nzambi. Mupostolo Petelo wakafunda ne: “Mutshima wa [bupole] ne wa ditalala” udi “ne mushinga mukole ku mesu kua Nzambi.” (1 Petelo 3:4) Bushuwa, bupole nngikadilu wa Nzambi; Yehowa udi umuangata ne mushinga wa bungi. Kakuyi mpata, bualu ebu nkayabu mbukumbane bua kusaka basadidi bonso ba Nzambi bua kuikala ne bupole. Kadi Nzambi wa-bukole-buonso, Mfumu mutambe bunene wa diulu ne buloba utu uleja bupole mushindu kayi?

5. Bua bupole bua Yehowa, nditekemena kayi ditudi mua kuikala nadi?

5 Pavua bantu babidi ba kumpala (Adama ne Eva) bashipe mukenji uvua mutokesha bimpe uvua Nzambi mubelele wa kubenga kudia mamuma a mutshi wa lungenyi lua kumanya malu mimpe ne malu mabi, bakaushipa ku bukole. (Genese 2:16, 17) Bualu ebu buenza ku bukole buakabakebela buobu ne bana babu bakaluabu kulela, mpekatu, lufu ne ditapulukangana ne Nzambi. (Lomo 5:12) Nansha muvua Yehowa ne malu avua amubingisha tshishiki pakabafundilaye tshibawu tshia mushindu au, kakalekelela dîku dia bukua-bantu bienze bu se: kadivua kabidi dikumbane bua kudilongolola peshi kudipikulabu nansha. (Musambu 130:3) Kadi bua kalolo kende ne bua mudiye kayi musue kutulomba malu adi matupite dikanda (mushindu wende udiye utuleja bupole), Yehowa wakatulongoluela tuetu bantu bena mpekatu mushindu wa kulua kudiye bua kumulengelela. Bulelela, ku diambuluisha dia dipa dia mulambu wa Muanende Yezu Kristo udi upikula bantu, Yehowa mmutukanguile njila wa tuetu kusemena pabuipi ne nkuasa wende munene wa bumfumu katuyi tutshina anyi tuzakala to.​—Lomo 6:23; Ebelu 4:14-16; 1 Yone 4:9, 10, 18.

6. Munyi muvua bupole bua Nzambi bumueneke mu malu avuaye muenzele kayine?

6 Kumpala kua Yezu kuluaye pa buloba, bupole bua Yehowa buakamueneka pavua Kayine ne Abele bavua bana ba Adama bafile milambu kudi Nzambi. Yehowa mumane kumona malu avua mu mitshima yabu, wakabenga mulambu wa Kayine, kadi ‘wakitabuja’ Abele ne mulambu wende. Dianyisha divua Nzambi muanyishe muena lulamatu eu Abele ne mulambu wende diakapesha muanabu Kayine meji mabi. Bible udi utuambila ne: ‘Kayine wakadi ne tshiji, wakabungama.’ Yehowa wakenza tshinyi bua bualu ebu? Ngikadilu wa kayine wakamubungamija anyi? Tòo. Ne lutulu luonso, wakakonka Kayine tshivuaye mufikile munda. Yehowa wakaleja mene tshivua Kayine mua kuenza bua “kuikala ne disanka.” (Genese 4:3-7, Mukanda wa Mvidi Mukulu [Mishonyi, MMV]) Bulelela, Yehowa udi tshilejilu tshipuangane tshia bupole.​—Ekesode 34:6.

Bupole budi bukoka bantu ne bubakolesha

7, 8. (a) Tudi mua kufika ku dijingulula bupole bua Yehowa bishi? (b) Mêyi adi mu Matayo 11:27-29 adi aleja tshinyi pa bidi bitangila Yehowa ne Yezu?

7 Umue wa ku mishindu mitambe buimpe ya kujingulula ngikadilu ya Yehowa idi kayiyi kufuanyikija ngua kulonga nsombelu ne mudimu wa Yezu Kristo. (Yone 1:18; 14:6-9) Pavua Yezu mu Galela mu tshidimu tshibidi tshia mudimu wende wa diyisha, wakenza bishima bia bungi mu Kolazina, mu Bete-saïda, mu Kapênuma ne misoko ivua pabuipi. Kadi bantu ba bungi bavua bena lutambishi ne bena kalengu, nunku bakabenga bua kumuitabuja. Yezu wakenza tshinyi? Nansha muakabavuluijaye bipeta bia dipanga diabu dia ditabuja, wakumvua luse bua nzala ya mu nyuma ivua nayi bantu ba patupu bena bupuekele bavua munkatshi muabu bavuabu babikila ne: am ha·aʹrets.​—Matayo 9:35, 36; 11:20-24.

8 Malu akalua Yezu kuenza akaleja ne: uvua “mumanye Tatu” bimpe menemene ne uvua umuidikija. Yezu wakela lubila lua musangelu kudi bantu ba patupu aba ne: ‘Luayi kundi, bonso badi ne mudimu mukole, badi ne bujitu bunene, meme nennupe dikisha. Angatayi mutshi wanyi wa tshikokedi pa nshingu yenu, nuyile malu kundi; bualu bua meme ndi [mupole malu ne mupuekele] mu mutshima wanyi; nunku nenusangane dikisha mu mitshima yenu.’ Mêyi aa akasamba bantu bavuabu bakengesha e kubakolesha kabidi bimpe bitambe! Mêyi a Yezu aa adi mene atusamba ne atukolesha petu tuetu lelu. Tuetu bavuale bupole, netuikale munkatshi mua bantu badi ‘Muana musue kuleja’ Tatuende.​—Matayo 11:27-29.

9. Bupole budi bupetangana ne ngikadilu kayi, ne mmunyi mudi Yezu muikale tshilejilu tshimpe mu muanda eu?

9 Bupole budi bupetangana ne budipuekeshi bikole, mmumue ne: dikala ne ‘mutshima mupuekele.’ Kadi lutambishi ludi lufikisha ku didibandisha ne misangu mivule ludi mua kufikisha muntu ku dienzela bakuabu malu mashile-mashile kayi ne luse. (Nsumuinu 16:18, 19) Yezu wakaleja budipuekeshi mu mudimu wende mujima wa pa buloba. Nansha pakabuelaye mu Yelushalema mubande pa mpunda matuku asambombo kumpala kua lufu luende, pakamuakidilabu kudi bantu bu Mukalenge wa bena Yuda, uvua mushilangane bikole ne bamfumu ba panu. Wakakumbaja mulayi wa Zekâya uvua wakula bua Masiya eu: “Ke Mukalenge webe ewu ufika; udi mupole malu, mubande pa mpunda, musombe pa muana wa nyama wa mpunda muambudi wa bujitu.” (Matayo 21:5, MMM; Zekâya 9:9) Muprofete wa lulamatu Danyele wakamona mu tshikena-kumona bamuleja Yehowa upesha Muanende bumfumu. Kadi mu mulayi mukuabu ukavuaye mumanyishe kumpala, wakabikila Yezu ne: ‘Muntu mutambe bupuekele.’ Bulelela, bupole ne bupuekele bidi bienda pamue.​—Danyele 4:17; 7:13, 14.

10. Bua tshinyi bupole bua bena Kristo kabuena bumvuija ditebelele?

10 Bupole buimpe budi Yehowa ne Yezu batuleje budi butuambuluisha bua kusemena pabuipi nabu. (Yakobo 4:8) Kadi bupole kabuena bumvuija ditebelela nansha. Kabiena nanku to! Yehowa Nzambi wa-bukole-buonso udi ne dikanda ne bukole bupite bungi. Utu upeta tshiji tshikole padiye umona malu mabi. (Yeshaya 30:27; 40:26) Bia muomumue, Yezu uvua mudisuike bua kubenga kulekela lulamatu luende nansha pavua Satana Diabolo umutua mutu. Wakabenga kulekela bua bilele bia bungenda-mushinga bubi bua balombodi ba bitendelelu ba mu tshikondo tshiende kutungunukabi. (Matayo 4:1-11; 21:12, 13; Yone 2:13-17) Kadi wakalama ngikadilu wende wa muntu mupole malu pavuaye umona mapanga a bayidi bende, ne wakalengulula bilema bivuabu nabi. (Matayo 20:20-28) Mukonkononyi mukuabu wa malu a mu Bible wakumvuija bupole ne: “Bupole budi ne bukole buenze bu bua tshiamu muinshi muabu.” Tulejayi ngikadilu wa bupole eu uvua nende Kristo.

Muntu uvua ne bupole-malu buvule mu tshikondo tshiende

11, 12. Pa kumona mushindu uvuabu bamukoleshe, ntshinyi tshivua tshivuije bupole bua Mose bua pa buabu?

11 Tshilejilu tshisatu tshitudi tumona ntshia Mose. Bible udi umubikila ne: “muntu wa bupuekele [anyi bupole], mupite ne bantu bonso ba pa buloba ku [bupole].” (Nomba 12:3, MMM) Diumvuija edi divua difundisha ku nyuma wa Nzambi. Bupole bua pa buabu bua Mose ke buvua bumuambuluishe bua kuitaba mibelu ya Yehowa.

12 Mushindu uvuabu bakoleshe Mose uvua wa pa buawu. Yehowa wakenza bua se: balame muana eu wa baledi bena Ebelu ba lulamatu mu tshikondo tshivuabu bakengeshangana ne bashipangana bikole. Mose wakapitshisha bidimu biende bia ku buana ne mamuende. Mamuende wakamulongesha malu a Yehowa Nzambi mulelela ne muoyo mujima. Pashishe, bakumusha Mose ku nzubu kuabu ne kuyabu nende muaba mukuabu uvua mushilangane bikole. Stefano (muena Kristo wa kale wakafuila ditabuja) wakalonda ne: ‘Bakayisha Mose lungenyi luonso lua bena Ejipitu; yeye wakadi mukole mu bienzedi biende.’ (Bienzedi 7:22) Ditabuja diende diakamueneka pakatangilaye malu mabi avuabu benzela bana babu bavua bapika kudi bantu ba Pâlo. Bualu Mose wakashipa muena Ejipitu uvuaye musangane ukuma muena Ebelu, wakanyema mu Ejipitu mutangile mu buloba bua Midiyana.​—Ekesode 1:15, 16; 2:1-15; Ebelu 11:24, 25.

13. Disomba dia Mose mu Midiyana bidimu 40 diakamuambuluisha ku tshinyi?

13 Mose pavuaye ne bidimu 40, uvua ne bua kuikala udikebulula bua kudiambuluisha pavuaye mu tshipela. Wakapeta bana ba bakaji muanda-mutekete ba Luele mu Midiyana ne kubambuluishaye bua kusuna mâyi a kunuisha tshisumbu tshinene tshia mikoko ya tatuabu. Pakapinganabu kumbelu, bansongakaji aba bakumvuija tatuabu bamuambila ne: “muena Ejipitu” mukuabu uvua mubasungile kudi balami ba mikoko bavua babatatshisha. Luele wakamubikidisha, ne Mose wakasomba mu dîku edi. Ntatu ivuaye mupete kayivua mimushiye muena bumfika-munda anyi mimupangishe bua kuibidilangana ne nsombelu wende mupiamupia nansha. Dijinga diende dia kuenza disua dia Yehowa kadivua dianji kutenkakana nansha kakese. Mu bidimu 40 bivuaye mulame mikoko ya Luele, musele Sipola, mulele ne bana, Mose wakapeta ngikadilu wakalengejaye, ngikadilu wakalua kumusunguluja. Bulelela, Mose wakalongela mua kuikala mupole malu mu ntatu.​—Ekesode 2:16-22; Bienzedi 7:29, 30.

14. Londa bualu buakenzeka buakaleja ne: Mose uvua mupole malu dîba divuaye mulombodi wa Isalele.

14 Kunyima kua Yehowa mumane kumuteka mulombodi wa tshisamba tshia Isalele, Mose wakatungunuka ne kuleja bupole. Nsongalume mukuabu wakalua kuambila Mose ne: Eladada ne Medada bavua benza malu bu baprofete mu tshitudilu, nansha muvuabu kabayipu dîba divua Yehowa muele bakulu 70 nyuma wende bua kuikalabu bambuluisha Mose. Yoshua wakamba ne: ‘Mukalenge wanyi Mose, ubakande!’ Ne bupole buonso, Mose wakamuandamuna ne: ‘Wewe udi ne mukawu ku bualu buanyi anyi? Ngakadi kusua bua bantu ba Yehowa bonso bikale baprofete, ne Yehowa ateke nyuma wende kudibu!’ (Nomba 11:26-29) Bupole-malu buakambuluisha bua kutalaja nsombelu mukole au.

15. Nansha muvua Mose mupange bupuangane, bua tshinyi tshilejilu tshiende ntshia kulonda?

15 Tshikondo kampanda biakamueneka ne: Mose kavua kabidi mupole malu to. Pabuipi ne Kadesha ku Meliba, wakabenga bua kupesha Yehowa uvua Muenji wa bishima butumbi. (Nomba 20:1, 9-13) Nansha muvua Mose mupange bupuangane, ditabuja diende divua kadiyi ditenkakana diakamukuatshisha mu matuku ende onso a muoyo, ne bupole-malu buende bua pa buabu budi butukoka nansha tuetu lelu.​—Ebelu 11:23-28.

Malu makole adi abengangana ne bupole-malu

16, 17. Ndidimuija kayi ditudi tupeta mu muyuki wa Nabala ne Abigayila?

16 Tshilejilu tshidi ne didimuija ntshia mu tshikondo tshia Davidi, matuku makese panyima pa lufu lua Samuele muprofete wa Nzambi. Ntshilejilu tshia Nabala ne mukajende Abigayila. Ndishilanganapu kayi nunku divua pankatshi pa bantu babidi aba! Nansha muvua Abigayila muikale “muena meji,” bayende uvua “muena lukinu, [muikale] ne bienzedi bibi.” Nabala wakabenga ne muoyo wende mubi wonso bua kupesha bantu ba Davidi biakudia ne mâyi bivuabu bamulombe, pabi bantu aba bavua bambuluishe bua kulama mikoko mipite bungi ya Nabala bua bivi kabayibi to. Davidi wakafika munda bua bualu abu, yeye ne bantu bende bakavuala miele yabu ya mvita ne kumatabu mu njila bua kuya kujikija tshilumbu tshia Nabala.​—1 Samuele 25:2-13.

17 Pakumvua Abigayila tshivua tshienzeke, wakangata mampa, mvinyo, munyinyi, ne tu-mikata tuele tumuma tua mvinyo ne mfigi, kuyaye bua kusambakena ne Davidi. Wakamusengelela ne: ‘Mukalenge wanyi, bualu bubi ebu buikale kundi; ndi nkusengelela ne: witabuje bua mupika webe mukaji akuambile bualu mu matshi ebe, ne umvue biebe mêyi a mupika webe mukaji.’ Mutshima wa Davidi wakateketa bua dilomba dia Abigayila dienza ne bupole. Kunyima kua yeye mumane kuteleja mêyi akamumvuija nawu Abigayila, Davidi wakamba ne: ‘Yehowa, Nzambi wa Isalele wakukutuma kundi lelu, asankishibue. Wewe usankishibue kabidi bua lungenyi luebe, bualu bua wewe wakunkanda lelu ne: kumatshishi mashi a bakuabu panshi bua meme tshidisombuedi ne tshianza tshianyi.’ (1 Samuele 25:18, 24, 32, 33) Nabala wakalua kudifuisha ndekelu wa bionso bua muoyo mubi wende. Ngikadilu milenga ya Abigayila yakamupetesha diakalenga dia kulua mukaji wa Davidi. Bupole-malu buende budi buikale tshilejilu bua bantu bonso badi basadila Yehowa lelu.​—1 Samuele 25:36-42.

Londa njila wa bupole-malu

18, 19. (a) Mmashintuluka kayi adi amueneka patudi tuluata bupole-malu? (b) Tshidi mua kutuambuluisha bua kudikonkonona bimpe ntshinyi?

18 Nanku bupole-malu budi ne mushinga wa bungi menemene. Mbupite dikala ne malu malenga, nngikadilu mulenga udi ukolesha bakuabu. Kale tuvua mua kuikala ne tshibidilu tshia kuamba bakuabu mêyi makole peshi kubenzela malu makole. Kadi patudi balonge bulelela bua mu Bible, tudi bashintuluke ne balue bena malu malenga. Paulo wakakula bua dishintuluka edi pakabelaye bena Kristo nende ne: ‘Luatayi mutshima wa luse, ne wa dikuatshisha, ne wa kudipuekesha, ne wa [bupole], ne wa lutulu.’ (Kolosai 3:12) Bible udi ufuanyikija dishintuluka edi ne mushindu wikala nyama mibi ya luonji, bu mudi tshimungu, nkashama, ntambue, tshisumpa-ntambue ne nyoka wa ntoka, ne bua kushintuluka, ilua mutu nyama idibu bamune idi kayiyi ne luonji bu mudi muana wa mukoko, muana wa mbuji, muana wa ngombe ne ngombe mukole. (Yeshaya 11:6-9; 65:25) Bantu badi batutangila badi bakema, bualu mashintuluka aa nga pa buawu. Kadi tudi tuitaba ne: bukole bua nyuma wa Nzambi ke budi butushintulule, bualu bupole-malu budi munkatshi mua mamuma a nyuma eu.

19 Bualu ebu budiku bumvuija ne: tuetu bamane kushintulula malu adi akengedibua ne badilambule kudi Yehowa, katuena kabidi ne bua kudienzeja bua kuikala bena malu mapole anyi? Kabiena nanku to. Tshilejilu, bilamba bipiabipia bitu bilomba bua kutungunuka ne kubilama bimpe bua bimueneke anu ne makenda ne bikale bia kuvuala pa bantu. Kubala Dîyi dia Nzambi ne kuelangana meji bua bilejilu bidimu bidi bituambuluisha bua kudikenketa ne kudimona mushindu mukuabu. Lumuenu lua Dîyi dia Nzambi difundisha ku nyuma ludi luleja tshinyi pa bidi bikutangila?​—Yakobo 1:23-25.

20. Tshidi mua kutuambuluisha bua kufika ku dileja bupole-malu ntshinyi?

20 Anu ku tshilelelu, bantu batu bashilangane ku ngikadilu. Bamue basadidi ba Nzambi batu bamona bipepele bua kulejabu bupole-malu kupita bakuabu. Nansha nanku, bena Kristo bonso badi ne bua kukuama mamuma a nyuma wa Nzambi, kusangishaku ne bupole-malu. Paulo wakabela Timote ne dinanga dionso ne: ‘Londa malu makane ne a buimpe bua Nzambi ne ditabuja ne dinanga ne ditantamana ne [bupole].’ (1 Timote 6:11) Muaku “londa” udi umvuija ne: tudi ne bua kuenza malu ne bukole. Mu munga Bible mbakudimune mubelu eu ne: “ipatshila.” (MMM) Wele meji bikole bua bilejilu bilenga bia mu Dîyi dia Nzambi, bidi mua kushala mu lungenyi luebe anu bu babikunamu. Nebikulengeje ne nebikulombole.​—Yakobo 1:21.

21. (a) Bidi bimpe tuetu kulonda bupole-malu bua tshinyi? (b) Netumone malu kayi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

21 Malu atudi tuenzela bakuabu adi atamba kuleja mushindu utudi tuleja bupole-malu. Yakobo udi webeja ne: ‘Mmuntu kayi udi ne meji ne lungenyi munkatshi muenu? Ku muoyo wende muimpe aleje bantu bienzedi biende mu [bupole] budi ne meji.’ (Yakobo 3:13) Mmunyi mutudi mua kuleja ngikadilu eu wa bena Kristo kumbelu, mu mudimu wetu wa bena Kristo, ne mu tshisumbu? Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshitupeshe mibelu mimpe mu malu aa.

Diambulula

• Ntshinyi tshiudi mulonge pa bidi bitangila bupole-malu ku diambuluisha dia tshilejilu

• tshia Yehowa?

• tshia Yezu?

• tshia Mose?

• tshia Abigayila?

• Bidi bimpe tuetu kulonda njila wa bupole-malu bua tshinyi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Yehowa wakitabuja mulambu wa Abele bua tshinyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Yezu wakaleja ne: bupole ne bupuekele bidi bu mukaba ne tshilamba

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Mose wakashiya tshilejilu tshilenga tshia bupole-malu