Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Leja “bupole kudi bantu bonso”

Leja “bupole kudi bantu bonso”

Leja “bupole kudi bantu bonso”

“Uvuluije bonso bua . . . baleje muoyo mulenga, baleje anu kuleja bupole kudi bantu bonso.”​—TITO 3:1, 2, MML.

1. Bua tshinyi kabitu anu bipepele bua kuikala mupole malu?

 MUPOSTOLO Paulo wakafunda ne: ‘Nuikale bidikiji banyi, bu mundi meme kabidi muidikiji wa Kristo.’ (1 Kolinto 11:1) Basadidi bonso ba Nzambi ba lelu badi badienzeja bua kulonda mubelu eu. Bushuwa, ki mbipepele bua kuulonda to, bualu tudi bapiane majinga mabi ne bikadilu bidi kabiyi biumvuangana ne tshilejilu tshia Kristo kudi baledi betu ba kumpala. (Lomo 3:23; 7:21-25) Nansha nanku, pa bidi bitangila kuikala ne bupole malu, tuetu bonso tudi mua kuikala nabu bituikala tuenza bukole. Kadi kueyemena dijinga dietu dimpe dia kuenza bualu ki nkukumbane to. Kadi mbualu kayi bukuabu budi bukengedibua?

2. Tudi mua kuleja “bupole [buonso] kudi bantu bonso” munyi?

2 Bupole bua kudi Nzambi ndimue dia ku mamuma a nyuma muimpe. Patudi tukokela bukole buenzeji bua Nzambi misangu yonso, mamuma a bukole ebu neatambe kumueneka kutudi. Anu tuetu benze nunku ke patuikala mua kuleja “bupole [buonso]” kudi bantu bonso. (Tito 3:2) Tuanji tumonayibi mushindu utudi mua kuidikija tshilejilu tshia Yezu ne kupetesha bantu batudi tusomba nabu “dikisha.”​—Matayo 11:29; Galatia 5:22, 23.

Mu dîku

3. Nnsombelu kayi udi mu mêku udi uleja nyuma wa pa buloba?

3 Umue muaba udi bupole buikale ne mushinga wa bungi mmu dîku. Bulongolodi bua malu a Makanda a mubidi bua Buloba bujima (OMS) budi buamba ne: tshikisu tshitu tshimueneka mu dîku tshidi tshibueja bakaji mu njiwu ya bungi mipite njiwu ya ku mashinyi ne ku disama dia malaria bisangisha. Tshilejilu, mu Londres (mu ditunga dia Angleterre), misangu 25 pa 100 idibu balue ne bilumbu bia kufunda, yonso idi amu bua bilumbu bia malu a tshikisu mu dîku. Bampulushi batu bapeta misangu ya bungi bantu badi bapatula malu mukana ne tshiji tshionso ne “dîyi dikole dia luonji ne bipendu.” Tshidi tshitambe bubi menemene, balume bakuabu ne bakaji babu mbalekele “kanyinganyinga [kabi]” kanyanga malanda abu. Malu onso aa adi aleja ‘nyuma wa pa buloba’ ne kaena ne muaba mu mêku a bena Kristo nansha.​—Efeso 4:31; 1 Kolinto 2:12.

4. Bupole budi ne bukole kayi mu dîku?

4 Tudi dijinga ne nyuma wa Nzambi bua kuepuka bikadilu bibi bidi nabi bantu pa buloba. ‘Padi nyuma wa [Yehowa] padi budishikaminyi.’ (2 Kolinto 3:17) Dinanga, bulenga, didikanda ne muoyo-mule bidi bikolesha buobumue bua balume ne bakaji bapange bupuangane. (Efeso 5:33) Bupole-malu budi bulengeja nsombelu ne mbushilangane bikole ne diluangana ne matandu bidi binyanga mêku a bungi. Malu adi muntu wamba adi ne mushinga, kadi mushindu udiye uamba ke udi uleja tshidi munda muende. Padi muntu uleja malu adi mamutonde ne malu adi amutatshisha ne bupole buonso, udi ukepesha matandu. Solomo Mukalenge wa meji wakafunda ne: “Diandamuna dilenga didi dituyisha lonji. Kadi diyi dibi didi dilundula tshiji.”​—Nsumuinu 15:1, MMV.

5. Bupole budi mua kuambuluisha munyi mu dîku didi bantu bonso kabayi bena Kristo?

5 Bupole budi nangananga ne mushinga mu dîku didi bantu bonso kabayi bena Kristo. Patudi tusakidila bienzedi bilenge ku bupole buetu bua malu, bena lukuna betu badi mua kuitaba malu a Yehowa. Petelo wakabela bakaji bena Kristo ne: ‘Nukokele babayenu; nunku bikala bakuabu kabayi bitabuja dîyi dia Nzambi, nebapetebue mu bualu bua Nzambi kabayi ne dîyi dia Nzambi, ku bienzedi bia bakaji babu: patangilabu bienzedi bienu bilengele bidi ne ditshina. Didilengeja dienu kadikadi dia pambidi dia kuluka kua nsuki, anyi dia kuela kua bilenge bia ngolo, anyi dia kuluata kua bivualu; kadi dikale dia muntu musokome wa mu mutshima, mu bivualu bidi kabiyi binyanguka bia mutshima wa kalolo ne ditalala, bidi bia mushinga mukole ku mêsu kua Nzambi.’​—1 Petelo 3:1-4.

6. Mmunyi mudi dileja bupole mua kuambuluisha bua kukolesha malanda pankatshi pa baledi ne bana?

6 Malanda adi pankatshi pa baledi ne bana adi mua kuikala mabi menemene nangananga padiku kakuyi dinanga dia Yehowa. Kadi bidi bikengela ne: mu mêku onso a bena Kristo bantu bikale ne bupole. Paulo wakabela batatu ne: ‘Kanufuishi bana benu balela tshiji; nubadiundishe bimpe ne dibela ne didimusha bia Mukalenge.’ (Efeso 6:4) Padi bena mu dîku baleja bupole, malanda adi pankatshi pa baledi ne bana adi akola. Tshilejilu, Dean (mbaledibue batanu kuabu) udi wakula bua tatuende, wamba ne: “Tatu uvua mupole malu. Tshiena mvulukaku ne: meme mvua mutandangane nende, nansha pamvua nsonga to. Uvua anu mupole malu, nansha pavuaye mufike munda. Imue misangu uvua unkangila mu nzubu umvua ndala anyi umbengela malu makuabu avua ansankisha, kadi katuvua tutanda nende nansha musangu umue. Kavua anu tatuetu to, uvua kabidi mulunda wetu, ne katuvua basue kumuela mâyi ku makasa to.” Eyowa, bupole budi buambuluisha bulelela bua kukolesha diumvuangana pankatshi pa baledi ne bana.

Mu mudimu wa buambi

7, 8. Kuleja bupole mu mudimu wa buambi kudi ne mushinga mukole bua tshinyi?

7 Muaba mukuabu udi bupole buikale ne mushinga mmu mudimu wa buambi. Patudi tuenda tuamba lumu luimpe, tudi tupetangana ne bantu badi ne bikadilu bishilangane. Bamue badi bateleja mukenji wa ditekemena ne disanka patudi tubatuadilawu. Bakuabu badi mua kubenga kututeleja bua amue malu. Ke dîba didi ngikadilu wa bupole ne diambuluisha dinene kutudi mu dikumbaja mudimu wetu wa kuikala bantemu too ne ku mfudilu kua buloba.​—Bienzedi 1:8; 2 Timote 4:5.

8 Mupostolo Petelo wakafunda ne: ‘Kadi mu mioyi yenu nunemeke Kristo bu Mfumu wenu. Diba dionso nuikale amu ne muoyi wa kuandamuna bantu badi banukonka ne: nutumvuije ditekemena didi munda muenu. Kadi nubandamune ne lutulu, kabidi ne kanemu.’ (1 Petelo 3:15, 16, MMV) Bu mutudi tuangata Kristo bu Tshilejilu tshietu, tudi tudienzeja bua kuleja lutulu anyi bupole ne kanemu patudi tuyisha aba badi batuamba mêyi makole. Ngikadilu eyi itu ipatula bipeta bimpe.

9, 10. Londa bualu buvua buenzeke bua kuleja mudi bupole buikale ne mushinga mukole mu mudimu wa buambi.

9 Tshilejilu, pavua mukaji wa Keith muandamune pavuabu bakokola ku tshibi tshiabu, Keith wakashala panyima. Pakamanya mukaji ne: muntu uvua ku tshibi uvua Ntemu wa Yehowa, wakamuambila ne tshiji ne: Bantemu batu ne tshikisu kudi bana! Muanetu au wakashala talalaa. Pashishe wakandamuna ne lutulu luonso ne: “Ndi panyi ngumvua bibi bua tshiudi wamba. Kadi, ndiku mua kukuleja tshidi Bantemu ba Yehowa balongesha anyi?” Keith uvua uteleja muvuabu bayukila, mpindieu kuluaye ku tshibi bua kukosa muyuki bua se: muanetu au aye.

10 Pashishe, Keith ne muena kuende bakatuadija kumvua bibi bua muvuabu benzele muntu wa bende uvua mulue kubatangila bibi. Lutulu luende luvua lubalenge ku mutshima. Bualu bua dikema, lumingu lumue panyima, muanetu au wakapingana, mpindieu Keith ne muena kuende kumulekelabu bua umvuije mudi malongesha a Bantemu mangatshila mu Bible. Bakalua kuamba ne: “Munkatshi mua bidimu bibidi biakalonda, tuakateleja malu a bungi avua Bantemu bakuabu bamba.” Bakitaba bua kulonga Bible, ne ndekelu wa bionso, bakatambula bua kuleja patoke diditshipa diabu kudi Yehowa. Ndisanka kayipu bua Ntemu uvua muye katangila musangu wa kumpala Keith ne mukajende! Ntemu au wakapetangana ne Keith ne muena kuende bidimu bia bungi kunyima, e kumonaye ne: bavua mpindieu bana babu ba mu nyuma. Bupole buende buakapatula bipeta bimpe.

11. Mmushindu kayi udi bupole mua kupepejila muntu bua kuitaba bulelela budi bena Kristo balongesha?

11 Tshikuabu tshilejilu: malu avua Harold mumone pavuaye musalayi akapapisha mutshima wende, ne ukavua wela meji ne: Nzambi katuku to. Bu bisongakaja, bakamukuma ku mashinyi kudi muntu mukuabu uvua mukuatshike maluvu, yeye e kushala mulema kashidi. Pakalua mpindieu Bantemu ba Yehowa kuende, Harold wakabalomba ne: kabikadi balua kabidi kumutangila to. Kadi dituku dikuabu, Ntemu kampanda (dîna diende Bill) wakajinga kutangila munga muntu uvua wanyisha Bantemu kadi uvua usombela anu mu mushiku muibidi pamue ne kua Harold. Bu bisongakaja kabidi, Bill wakatupakana e kukokolaye kua Harold. Pakakangula Harold tshibi (muimanyine ku mikombo ibidi), diakamue Bill wakalomba luse ne kuamba ne: uvua musue kuya ku tshiibi tshivua pabuipi apu. Harold wakenza tshinyi? Bill kavua mumanye ne: Harold uvua mutangile televizion pavuabu baleja muvua Bantemu benza mudimu pamue bua kuibaka Nzubu wa Bukalenge mupiamupia mu matuku makese to. Biakamulenga pakamonaye bantu ba bungi nunku benza mudimu mu buobumue, ne biakamusaka bua kushintulula mushindu uvuaye umona Bantemu. Bu muvua mushindu uvua Bill mumulombe luse bilenga ne ngikadilu wende muimpe ne wa bupole bimukemeshe, Harold wakapangadija bua kuitaba ne: Bantemu bikale balua kumutangila. Wakalonga Bible, kushintuluka ne kutambulaye.

Mu tshisumbu

12. Tela ngikadilu ya bena panu idi bena tshisumbu tshia bena Kristo ne bua kukandamena.

12 Muaba muisatu udi bupole buikale ne mushinga mukole mmu tshisumbu tshia bena Kristo. Matandu adi mu bantu ba lelu. Matandu, kuelangana mpata ne kuelelangana mbila pa tualu tukese mmalu adi enzeka pa tshibidilu munkatshi mua bantu badi batangila muoyo ne mêsu a mubidi. Ku misangu, ngikadilu ya bena panu eyi idi ibuela ku kakese ku kakese mu tshisumbu tshia bena Kristo ne tutu tuyimona patuku matandu ne dielangana mpata pa miaku. Bana betu badi ne majitu batu babungama patu nsombelu ya mushindu eu imueneka mu tshisumbu. Nansha nanku, dinanga dia Yehowa ne dia bana babu didi dibasaka bua kuteta bua kuambuluisha badi bapambuke.​—Galatia 5:25, 26.

13, 14. ‘Kubela baluishi ne bupole’ kudi kupatula bipeta kayi?

13 Mu bidimu lukama bia kumpala, Paulo ne muinende Timote bakapeta ntatu ne bamue bantu mu tshisumbu. Paulo wakadimuija Timote bua kudimukila bana betu bavua bafuane ngesu ya kuenza nayi “midimu ya tshianana.” Paulo wakamuambila ne: ‘Musadidi wa Mfumu kena ne bua kutandangana, apu ikale umvuangana ne bantu bonso, mumanye mua kulongesha, ushala ne lutulu mu dikenga; ubela baluishi bende ne bupole.’ Patudi tulama ngikadilu wa bupole nansha padibu batuyobola, aba badi ne ngenyi mishilangane batu misangu ya bungi balua kushintulula mushindu wabu wa diakula. Ku luende luseke, anu muvua Paulo mufunde kunyima, Yehowa udi mua ‘kukudimuna mioyo yabu bua kumanyabu bulelela.’ (2 Timote 2:20, 21, 24, 25, MMM) Tangila ne: Paulo udi usuikakaja diumvuangana ne bantu bonso ne dishala ne lutulu anyi didikanda ku bupole.

14 Paulo uvua wenza malu avuaye uyisha. Pakapetanganaye ne “bapostolo ba kalanda musenga” mu tshisumbu tshia bena Kolinto, wakambila bana betu ne: ‘Meme Paulo, ndi ne bua kudilumbuluila mpindiewu. Badi bangamba ne: ndi ne bowa, pandi munkatshi muenu. Kadi pandi kule, ndi nnubela ne dikima. Bu mudi Kristo ne muoyi mulenga ne bupole, ndi nnusengelela.’ (2 Kolinto 10:1; 11:5, MMV) Bulelela, Paulo uvua widikija Kristo. Tangila ne: uvua musengelele bana betu aba ne “bupole” bua Kristo. Wakepuka lutambishi ne dienzejangana malu ku bukole. Kakuyi mpata, mubelu wende wakalenga aba bavua ne mitshima mimpe mu tshisumbu. Wakapepeja bilumbu e kukeba ditalala ne buobumue mu tshisumbu. Eu ki nngikadilu utudi bonso mua kuluangana bua kuidikija anyi? Nangananga bakulu badi ne bua kutentula ngikadilu wa Kristo ne Paulo eu.

15. Bua tshinyi bupole budi ne mushinga patudi tufila mibelu?

15 Kuambuluisha bakuabu ki mbualu bua kuenza anu mu bikondo bidi ditalala ne buobumue bua mu tshisumbu bikale bisua kunyanguka to. Kumpala menemene kua matandu kaayi manji kujuka, bana betu badi dijinga ne bulombodi bua dinanga. Paulo wakamba ne: ‘Bana betu, bu mudi [nyuma] unulombola, nuenu bajikile muntu wenza bualu bubi, numupingaje mu njila.’ Mushindu kayi? ‘Ne miaku mimpe [anyi ne bupole]. Yonso wa kunudi amanye ne: badi mua kunteta ne meme kabidi.’ (Galatia 6:1, MMV) Kuikala ne “meyi mimpe” anyi bupole kakutu misangu yonso kupepele to, nangananga bualu bena Kristo bonso (pamue ne aba badi ne majitu) badi ne majinga a mpekatu. Nansha nanku, bupole ke buikale mua kuambuluisha bantu badi mu tshilema bua kupingana bipepele.

16, 17. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha bua kuepuka dijinga dionso dia kubenga kutumikila mibelu?

16 Mu tshiena-Gelika tshia kale, muaku udibu bakudimune ne: “kupingaja mu njila,” udi mua kuleja kabidi kululamija anyi kuakaja mifuba idi mitshibuke, bidi bisama bibi. Munganga udi wakaja mufuba udi mutshibuke udi wakula ne dishindika dionso bua buimpe bua tshidiye wenza. Mushindu udiye wenza malu ne bupole udi ukankamija muntu. Mêyi makese mambila muntu kumpala kua dîba adi ambuluisha bua kumupolesha mu tshikondo tshidibi bimusama bikole. Bia muomumue kabidi, dipingaja muntu mu njila mu nyuma didi mua kuikala disama. Kadi bupole nebupepeje malu, bupingajilula malanda mimpe nunku ne bulongolola njila bua udi muenze tshilema kushintululaye bienzedi biende. Nansha muntu yeye muanji kubenga kuitaba mibelu ku mbangilu, bupole bua eu udi ufila diambuluisha budi mua kumumusha dijinga dionso dia kubenga kulonda mibelu milenga ya mu Bible.​—Nsumuinu 25:15.

17 Padi muntu wambuluisha mukuabu bua kushintulula nsombelu wende, bitu bienzeka misangu yonso ne: muntu udibu bambuluisha amone bu badi bamupisha. Mufundi kampanda wakamba nunku: “Patudi tubela bakuabu, tutu ne dijinga dikole dia kuleja ne: tudi bamanye bia bungi, ke bualu kayi bupole budi ne mushinga mukole.” Kuikala ne bupole budi bufumina ku budipuekeshi nekuambuluishe muena Kristo udi ubelangana bua kuepuka njiwu eyi.

“Kudi bantu bonso”

18, 19. (a) Bua tshinyi bena Kristo badi pamuapa mua kumona bibakolela bua kuleja bupole padibu kumpala kua bamfumu ba mbulamatadi? (b) Ntshinyi tshikala mua kuambuluisha bena Kristo bua kuleja bakokeshi bupole, ne nebipatule bipeta kayi?

18 Umue muaba udi ba bungi bamona bikole bua kuleja bupole ngua dipetangana ne bakokeshi. Eyowa, mushindu utu bamue bantu badi ne bukokeshi benza malu udi uleja tshikisu ne dipanga kumvuilangana. (Muambi 4:1; 8:9) Kadi, dinanga dietu dia Yehowa nedituambuluishe bua kuitaba bumfumu buende bunene ne kutumikila bamfumu ba mbulamatadi mu mushindu udi mubakumbanyine. (Lomo 13:1, 4; 1 Timote 2:1, 2) Nansha padi aba badi ne mianzu mibandile bakeba bua kutuelela mikalu ku dileja ntendelelu wetu wa Yehowa patoke, tudi ne disanka dia kukeba mishindu mikuabu itshidiku bua kufila mulambu wetu wa kumutumbisha nawu.​—Ebelu 13:15.

19 Katutu tubatombokela mu nsombelu nansha umue. Tudi tuditatshisha bua kuenza malu ne meji kadi katuyi tushipa mikenji miakane ya Nzambi to. Mu mushindu eu ke mudi bana betu bafike ku ditungunuka ne mudimu wabu mu matunga 234 pa buloba bujima. Tudi tulonda mubelu wa Paulo wa ‘kukokela bamfumu ne bakokeshi, kutumikila dîyi diabu, kuikala balongolodibue bua mudimu muimpe wonso, [kubenga] kuakula mêyi mabi bua muntu, kubenga kutandangana, kuikala [ne meji mimpe], kuleja bantu bonso [bupole].’​—Tito 3:1, 2.

20. Mmasanka kayi adi mindile aba badi baleja bupole?

20 Mabenesha mavule mmindile bonso badi baleja bupole. Yezu wakamba ne: “Bantu badi ne bupole, ke bena diakalenga, bualu nebapiane buloba.” (Matayo 5:5, MMV) Bua bana babu ne Kristo bela manyi, kuikala ne bupole kudi kubajadikila disanka ne diakalenga dia kukokesha mu Bukalenge pa buloba. Kadi bua bena mu “musumba munene” wa “mikoko mikuabo,” badi batungunuka ne kuleja bupole ne mbatekemene muoyo mu Mparadizu panu pa buloba. (Buakabuluibua 7:9, NW; Yone 10:16; Musambu 37:11) Mmalu kayipu malenga nunku adi matuindile kumpala eku! Nunku, katulenguludi bualu buvua Paulo muvuluije bena Kristo ba ku Efeso ebu to; wakamba ne: ‘Nunku meme, muena lukanu wa Mukalenge, ndi nnusengelela ne: Endayi bakanangane ne dibikila diakanubikilabu nadi, mu kudipuekesha kuonso ne mu [bupole].’​—Efeso 4:1, 2.

Diambulula

• Mmabenesha kayi adi afumina ku dileja bupole

• mu dîku?

• mu mudimu wa buambi?

• mu tshisumbu?

• Mmasanka kayi adibu balaye aba badi bapole malu?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Bupole budi nangananga ne mushinga mu dîku didi bantu bonso kabayi bena Kristo

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Bupole budi bukolesha diumvuangana mu dîku

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Andamuna ne bupole ne kanemu

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Bupole bua mufidi wa mibelu budi mua kuambuluisha muntu udi mu tshilema