Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu a Nzambi mmatangile penyi?

Malu a Nzambi mmatangile penyi?

Malu a Nzambi mmatangile penyi?

“Balume dikumi ne batanu ne babangila babu badi babuela mu misa ya dilolo bua kuteleja mibelu idibu bapesha badi bakeba kubuela mu dibaka. Ku bantu 30 badi mu misa eyi, anu 3 patupu ke badi bamba mudibu ne ditabuja.”​—La Croix, tshikandakanda tshia mu France tshia bena Katolike tshitu tshipatuka dituku dionso.

MALU a Nzambi adi mu njiwu bushuwa. Pa tshizubu tshia nimero wa mu dia 12 Kashipu 1999 wa tshikandakanda tshia Newsweek pavua lukonko elu: “Nzambi ukadi mufue anyi?” Bua matunga a ku Mputu wa ku Ouest, diandamuna dia tshikandakanda etshi divua se: bidi bisua kumueneka nanku menemene. Tshikandakanda tshia mu France tshia Le Monde tshidi tshiamba tshiotshi bua tshipangu tshia Ekeleziya wa bena Katolike tshivuabu benzele mu Rome mu ngondo wa dikumi wa tshidimu tshimuetshimue atshi ne: “Ekeleziya udi umona bimukolele be bua kumanyisha bantu mukenji wende udibu balue ‘kukina’ bikole. . . . Mu ditunga dia Italie, bena Katolike bonso kabatshiena kabidi mu buobumue mu bienzedi ne mu malongesha abu to. . . . Mu ditunga dia Allemagne, dikokangana bua tshilumbu tshia miaba idibu bapeshilangana mibelu ya ditula dia mafu didi ditapulula Pape ne bukalenge bua tshinsangasanga ebu budi kabuyi pabuipi ne kuitaba kabidi dibenzeja malu ku bukole dia mushindu kayi wonso. Dikamakama [dia bena mu ditunga dia Pays-Bas] bua tshilumbu tshia bikadilu bilenga ne dishipa dia babedi badi bakenga ne masama a munanunanu adi kaayi luondapu bakadi badiangate kudi bamue bantu bu didiumbusha musangu umue mu buena Kristo.”

Nsombelu eu udi muomumue miaba mikuabu. Mu 1999, Muepiskopo wa mu tshimenga tshia Cantorbéry, George Carey, wakamanyisha ne: Ekeleziya wa mu Angleterre uvua “mushale anu ne tshipungu tshimue tshia bantu bua kufuaye.” Mu tshiena-bualu tshivua ne mutu wa bualu wa se: “Ndekelu wa buena Kristo ku Mputu,” tshikandakanda tshia mu France tshia Le Figaro tshiakamba ne: “Muanda wa muomumue udi umueneka miaba yonso. . . . Bantu badi batungunuka ne kubenga mikenji idi yakula bua bikadilu bilenga ne malongesha a ntendelelu.”

Bantu bakese badi babuela mu bitendelelu

Ku Mputu, diya mu nzambi didi dienda dikepela bikole. Bena Katolike ba mu France bashadile ku bantu 10 pa lukama ke batshidi babuela mu Misa mu Dia lumingu dionso, pabi anu bena Katolike 3 anyi 4 pa lukama ba mu tshimenga tshia Paris ke batshidi babuela mu Misa pa tshibidilu. Mbasangane ne: bantu bungi bua muomumue peshi bushadile ku ebu batu baya mu ekeleziya mu Royaume-Unis, mu Allemagne ne mu matunga a Scandinavie.

Tshidi tshitamba kunyingalaja balombodi ba bitendelelu ndikepela dia bantu badi basue kulua bansaserdose. Mu bidimu bitue ku 100, bungi bua bansaserdose mu France mbukepele bikole be, bumbuke ku bansaserdose 14 pa bantu 10 000 bufike ku nsaserdose 1 pa bantu 10 000 lelu. Mu matunga onso a ku Mputu, bansaserdose ba bungi badi benda bakulakaja, ne dikepela diabu didi dienda dimueneka nansha mu matunga bu mudi Irlande ne Belgique. Kabidi, bungi bua bana badi badifundisha bua kulonga kateshisme budi buenda bukepela, ebi bidi bivudija dielakana bua kumanya bikala Ekeleziya wa bena Katolike ne mushindu wa kupetulula bantu bakuabu.

Bidi bimueneka ne: bantu kabatshiena beyemena kabidi bitendelelu nansha. Anu bena mu France 6 pa lukama ke badi bitaba ne: “bulelela budi mua kuikala anu mu tshitendelelu tshimuepele,” patudi tufuanyikija bungi ebu ne bantu 15 pa lukama mu tshidimu tshia 1981 ne bantu 50 pa lukama mu 1952. Dibenga kunanga malu a Nzambi didi dienda ditangalaka. Bungi bua bantu badi bamba ne: kabatu basambila mu tshitendelelu kampanda mbuvule kubangila ku bantu 26 pa lukama mu 1980, bufike too ne ku bantu 42 pa lukama mu 2000.​—Les valeurs des Français—​Évolutions de 1980 à 2000.

Dishintuluka dinene dia bikadilu

Dibenga kunanga malu a Nzambi didi dimuenekela kabidi mu bikadilu bia bantu. Anu mutukadi bamone, bantu bavule batu baya mu nzambi badi babenga bua kuitaba mêyi adi ekeleziya wabu muele bua bikadilu bidibu ne bua kuikala nabi. Kabena bitaba bua se: balombodi ba bitendelelu biabu badi ne bukenji bua kuela mikenji idi itangila bikadilu bidibu ne bua kuikala nabi nansha. Bisumbu bia bantu bamuebamue aba bivua bisankidile dipangadika dia Pape pa bidi bitangila manême a bantu badi babenga bua kumulonda padi mêyi ende alenga nsombelu wabu wa pa nkaya. Tshilejilu, bantu ba bungi, nansha mene bena Katolike bavule badi mu mabaka badi babenga tshidiye wamba pa bidi bitangila mishindu yonso idiku idi bantu mua kuenza bua bakaji kabimitshi.

Ngikadilu eu udi ulenga bantu ba mishindu yonso, badi batendelela ne badi kabayi batendelela. Bantu badi benza anyi balengulula malu adi Mifundu Minsantu mikandike patoke. Kukadi bidimu 20, bena mu France 45 pa lukama bavua babipisha tshilele tshia diangatangana dia balume ne balume anyi dia mukaji ne mukaji nende. Kadi lelu, bantu 80 pa lukama badi banyisha tshilele etshi. Nansha mudi bantu ba bungi banyisha bua mulume ne mukaji bashale balamatangane kashidi, anu bantu 36 pa lukama ke badi babipisha tshiendenda, bamba ne: kakuena bualu nansha bumue budi bubingisha tshiendenda nansha.​—Lomo 1:26, 27; 1 Kolinto 6:9, 10; Ebelu 13:4.

Dibuejakaja malu dia bena bitendelelu

Mu amue matunga a ku Mputu ne a mu Amerike, lungenyi lua didisunguila tshitendelelu ludi luenda lutangalaka, ludi lusaka muntu yonso bua kudipesha bukenji bua kudisunguila ntendelelu udiye musue. Bantu badi eku bitaba amue malongesha eku babenga makuabu. Bamue badi badibikila ne: bena Kristo, eku bitaba ne: muntu utu wangata mubidi wa tshinga tshintu padiye ufua, ne bakuabu pabu badi balonda malongesha a bitendelelu bishilangane musangu umue. (Muambi 9:5, 10; Yehezekele 18:4, 20; Matayo 7:21; Efeso 4:5, 6) Mukanda udi ne mutu wa bualu ne: Les valeurs des Français wakaleja patoke ne: batendeledi ba bungi ba lelu badi basesuka bikole mu njila mulongolola kudi ekeleziya wabu.

Kadi lungenyi elu lua bantu ba bungi badisunguila tshitendelelu tshidibu basue ki ndupange njiwu to. Jean Delumeau wa mu Institut de France ne mufundi wa malu adi atangila bitendelelu udi wamba ne: kakuena mushindu wa muntu kuvuijaye ntendelelu wende mudikadile ku ndongoluelu kampanda mujadika nansha. “Ditabuja kadiena mua kuikalaku bikaladi kadiyi diela miji bikole mu tshitendelelu kampanda to.” Malu ne bilele bia ntendelelu bimpe bidi ne bua kuikala biumvuangana menemene ne nsangilu umue wa malu a tshitendelelu. Mmuaba kayi utudi mua kupeta malu adi apetangana nunku mu bantu badi bashintuluka anu kushintulukangana?

Bible mujima udi utuvuluija ne: Nzambi ke udi ujadika mikenji miakane idi itangila ngikadilu ne bikadilu bimpe nansha mudiye ushila bantu budikadidi bua kuyilonda anyi kubenga kuyilonda. Bamue bantu miliyo mivule pa buloba bujima badi bitaba ne: mukanda eu udi bantu bangate ne mushinga katshia ku kale wambuluisha bikole lelu ne udi kabidi ‘muinda ku makasa abu, ne munya muteme mu njila wabu.’ (Musambu 119:105) Mmunyi mudibu bafike ku ditaba bualu ebu? Netumvuije muanda eu mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.