Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mmuaba kayi uudi mua kupeta malu a Nzambi a bushuwa?

Mmuaba kayi uudi mua kupeta malu a Nzambi a bushuwa?

Mmuaba kayi uudi mua kupeta malu a Nzambi a bushuwa?

NE NDAMBU wa nsenda, Rodolphe udi webeja ne: “Wewe musue kulonda tshitendelelu anu bualu dîku dienu ditu muomu, bua tshinyi kubenga kusungula tshitendelelu tshia ba-Celte muvua bankambua betu batendelele kukadi mpindieu bidimu 2 000?” Mêyi aa adi asekesha bansonga badi bamuteleja.

Rodolphe udi wamba kabidi ne: “Ndi ngangata malanda anyi ne Nzambi ne mushinga wa bungi menemene. Ndi mubenge kashidi lungenyi lua se: ndi ne bua kuitaba malongesha a tshitendelelu anu bualu bankambua banyi ba kale menemene bavua mu tshitendelelu atshi.” Rodolphe uvua mukonkonone malu bimpe menemene; kavua muangate bualu bua mushinga ebu bu tshintu tshipiana patupu nansha.

Nansha mudi dibuela mu tshitendelelu tshivua baledi dienda dikepela matuku etu aa, bantu ba bungi batshitu anu balamate ku bitendelelu bia mêku abu. Kadi misangu yonso bitu anu bimpe bua kulonda tshitendelelu tshia baledi betu anyi? Bible udi wamba tshinyi bua bualu ebu?

Kunyima kua bidimu 40 mu tshipela, Yoshua (mupinganyi wa Mose) wakatekela bena Isalele bualu ebu kumpala kuabu bua kusungulabu: ‘Binuamona ne: kukuatshila Yehowa mudimu kudi kubi, lelu nusungule unudi basue kukuatshila mudimu, ni nnzambi yakadi bankambua benu bakuatshila mudimu dishiya dia musulu wa Pelata anyi nzambi ya bena Amole, bena buloba bunudi bashikame; kadi meme ne ba mu nzubu muanyi netukuatshile Yehowa mudimu.’​—Yoshua 24:15.

Umue wa ku bankambua bavua Yoshua wamba muaba eu uvua Tela, tatuende wa Abalahama, uvua musombele mu tshimenga tshia Ula, tshivua ku Est kua Musulu wa Pelata tshikondo atshi. Bible kêna utuambila malu a bungi adi atangila Tela to, pa kumbusha bua se: Tela uvua utendelela nzambi mikuabu. (Yoshua 24:2) Muanende Abalahama, nansha muvuaye kayi mumanye disua dia Nzambi dionso, wakitaba bua kumbuka mu tshimenga tshiabu pakamuambila Yehowa bua kumbukamu. Bushuwa, Abalahama wakasungula tshitendelelu tshishilangane ne tshia tatuende. Pakenza Abalahama bualu ebu, wakapeta masanka avua Nzambi mumulaye, ne wakalua muntu udi bitendelelu bia bungi biangata bu “tatu wa bonso badi bitabuja [Nzambi].”​—Lomo 4:11, Muanda Mulenga Lelu.

Bible udi kabidi wakula bimpe bua Luta, nkambua wa Yezu Kristo. Luta, mukaji muena Moaba uvuabu basele kudi muena Isalele mukuabu wakalua mukaji mukamba ne kudimonaye kumpala kua malu abidi: kushala mu ditunga diabu anyi kupingana ne mamuenende mu Isalele. Bu muvua Luta mujingulule ne: ntendelelu wa Yehowa uvua ne mushinga kupita ntendelelu wa mpingu uvua baledi bende balonda, wakambila mamuenende ne: “Bantu bebe nebikale bantu banyi ne Nzambi webe neikale Nzambi wanyi.”​—Luta 1:16, 17.

Nkonga-miaku kampanda udi umvuija bua mushinga wa muyuki eu mu Bible, wamba ne: muyuki eu udi uleja “mushindu udi mukaji wa mu ditunga dia ku ba-bende, muledibue mu bantu ba bisamba bia bende bavua kabayi basue Isalele ne bavua Isalele mukine pende, . . . bua dinanga divuaye munange tshisamba tshia Yehowa ne ntendelelu wende, ku bulombodi bua Nzambi wakalua nkambua wa Davidi Mukalenge munsantu.” (Dictionnaire de la Bible) Luta kakelakana bua kusungula tshitendelelu tshivua tshishilangane ne tshia baledi bende, ne bua dipangadika diende edi, Nzambi wakamubenesha.

Muyuki udi utangila ntuadijilu wa Buena-Kristo udi umvuija bimpe malu avua masake bayidi ba Yezu bua kulekela ntendelelu wa bankambua babu. Mu muyuki kampanda wa kamana-mpata, mupostolo Petelo wakambila bantu bavua bamuteleje bua ‘badisungile kudi ba mu tshikondo etshi tshia tshitshiu’ pa kunyingalala bua mpekatu yabu ne pashishe kutambula mu dîna dia Yezu Kristo. (Bienzedi 2:37-41) Tshimue tshia ku bilejilu bitambe kumanyika tshivua tshia Shaula, muena Yuda uvua mukengeshe bena Kristo. Pavuaye mu njila mutangile ku Damaseke, wakamona tshikena-kumona tshia Kristo, ne kunyima wakalua muena Kristo ne kubangabu kumubikila ne: mupostolo Paulo.​—Bienzedi 9:1-9.

Bena Kristo ba kumpala ba bungi kabavua bapete bualu bua dikema bua nunku bubafikile to. Nansha nanku, bonso bavua ne bua kulekela Buena-Yuda anyi ntendelelu wa nzambi kabukabu ivua bena bisamba bia bende batendelela. Aba bakitaba Buena-Kristo bakabuitaba bikale ne bijadiki bionso, misangu mivule bavua bitabuja nanku kunyima kua bamane kuyikila mutantshi mule malu avua atangila mudimu uvua Yezu ne bua kuenza bu Masiya. (Bienzedi 8:26-40; 13:16-43; 17:22-34) Bena Kristo ba kumpala abu bavua bamanye bimpe bua tshinyi bivua bikengela bua buobu kushintulula nsombelu wabu. Bavua babikile bantu bonso, bena Yuda ne bavua kabayi bena Yuda, kadi mukenji uvuabu babamanyishe uvua anu wa muomumue. Bua kusankisha Nzambi, bivua bikengela kulonda ntendelelu mupiamupia, ne ntendelelu au m’Buena-Kristo.

Bualu bua mushinga butudi ne bua kusungula

Kakuyi mpata, bivua bilomba dikima mu bidimu lukama bia kumpala bua kulekela ntendelelu ya bankambua ivua bena dîku balonda bu mudi Buena-Yuda, ntendelelu wa amperere ne ntendelelu wa nzambi ya bisamba bia bende, bua kubuela mu tshisumbu tshivuabu bapetula kudi bena Yuda ne bena Lomo. Disungula tshisumbu etshi kadiakanenga ne kubakebela makenga makole to. Nansha lelu eu bidi bilomba dikima dia muomumue bua kubenga “kulonda ne kukuatshika mu lungenyi ludi lutangalake lua kuenza malu amu mudi bakuabu bonso benza,” anu mudi Hippolyte Simon, muepiskopo wa bena Katolike wa mu tshimenga tshia Clermont-Ferrand mufunde mu mukanda wende wa Vers une France païenne? (France udi wenda ulua ditunga didi bantu babenge Nzambi anyi?) Bidi bilomba dikima bua kubuela mu tshisumbu tshia Nzambi tshidi ne bantu bakese tshitubu babipisha imue misangu, mbuena kuamba ne: tshia Bantemu ba Yehowa.

Paul, nsongalume mukuabu wa mu tshimenga tshia Bastia (mu tshidiila tshia Corse) uvua mukolele mu Ekeleziya wa bena Katolike. Imue misangu uvua wenza midimu ya mu ekeleziya, tshilejilu uvua usumbisha gato bua kupeta mfranga ya bulongolodi kampanda bua bena Katolike bua malu a dikuatshishangana ne ka-pa-luse. Bu muvuaye musue kumvua Bible bimpe menemene, wakitaba bua kuikala uyikila ne Bantemu ba Yehowa. Mu bungi bua matuku, wakajingulula ne: malu avuaye ulonga avua mua kumupetesha masanka a kashidi. Nunku Paul e kuitabaye ne muoyo mujima malu a mu Bible ne pashishe kuluaye Ntemu wa Yehowa. Baledi bende bakanyisha dipangadika diende edi, divua kadiyi dinyangakaje malanda abu mimpe a dîku to.

Amélie mmusombele ku Sud kua ditunga dia France. Balela bende ba mu bipungu binayi batu Bantemu ba Yehowa. Bua tshinyi wakapangadika bua kuitaba ntendelelu wa baledi bende? Udi wamba ne: “Kuena ulua Ntemu wa Yehowa anu bualu baledi bebe anyi bakakuebe badi anyi bavua Bantemu ba Yehowa to. Kadi dimue dituku udi ufika ku didiambila ne: ‘Ntshitendelelu tshianyi bualu aa ke malu andi muitabuje.’” Anu bu bansonga bakuabu ba bungi badi Bantemu ba Yehowa, Amélie mmumanye ne: malu a mu tshitendelelu tshiende adiye muitabuje ne muoyo mujima adi apesha muoyo wende kipatshila kawu ne adi amupetesha disanka dia kashidi.

Bua tshinyi bidi bikengela kuitaba malu a Nzambi?

Mukanda wa Nsumuinu, nshapita 6, mvese wa 20, udi ubela aba badi basue kusankisha Nzambi ne: ‘Lama mukenji wa tatuebe, kulekedi diyisha dia mamuebe.’ Mubelu eu kawena wambila bansonga bua kuitaba malu tshitabataba to, kadi udi ubasengelela bua bitabe mikenji ya Nzambi pa kukolesha ditabuja diabu ne pa kuangata buobu nkayabu dipangadika dia kulamata Nzambi. Mupostolo Paulo wakambila binende bua ‘kujingulula malu onso,’ bua kumanya bikala malu avuabu babalongesha avua umvuangana ne Dîyi dia Nzambi ne disua Diende, ne kabidi bua kutumikila mine malu au.​—1 Tesalonike 5:21.

Nansha buobu bakolele mu dîku dia bena Kristo peshi kabayi bakolelamu, Bantemu ba Yehowa bapite pa miliyo isambombo (bansonga ne bantu bakole) mbangate dipangadika dia buena edi. Ku diambuluisha dia dilonga diabu dia Bible ne muoyo mujima, mbapete mandamuna mimpe a nkonko yabu pa bidi bitangila kipatshila ka muoyo ne mbapete ngumvuilu mulenga wa tshidi disua dia Nzambi bua bukua-bantu. Bu mudibu bamane kupeta dimanya edi, mpindieu mbitabe malu a Nzambi ne badi badienzeja muabu muonso bua kuenza disua diende.

Nansha wewe muikale ne tshibidilu tshia kubala tshibejibeji etshi anyi kuyi utshibala, tudi tukulomba bua witabe bua Bantemu ba Yehowa bakuambuluishe bua kukonkonona Bible bua wewe kumanya malu a mu nyuma adimu. Mushindu’eu, neufike ku ‘diteta ne ku dilabula bua kumvua ne: Yehowa udi muakane,’ ne neupete dimanya didi difikisha muntu udi uditumikila ku muoyo wa tshiendelele.​—Musambu 34:8; Yone 17:3.

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Bipungu binayi bia bena dîku kampanda dia Bantemu ba Yehowa mu France

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Luta wakasungula bua kuenzela Yehowa mudimu pamutu pa kuwenzela nzambi ya bankambua bende