Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuikale bashindame bua tujikije bimpe lubilu bua kupeta muoyo

Tuikale bashindame bua tujikije bimpe lubilu bua kupeta muoyo

Tuikale bashindame bua tujikije bimpe lubilu bua kupeta muoyo

WEWE musue kuenza luendu pa mâyi a muenji mukole, mbuatu bua mushindu kayi buudi mua kusungula bua kubuela? Udiku mua kuanyisha bua kubuela mu ka-buatu kakese kateketangane anyi peshi neusungule mazuwa a mâyi makole menza bimpe menemene? Kakuyi mpata, neusungule mazuwa a mâyi, bualu wowu adi mua kupita bimpe mu mavuala makole.

Patudi tupitshila mu ndongoluelu wa malu eu wa muenji mukole ne njiwu ya bungi, tudi tupeta ntatu idi itutenkakaja. Tshilejilu, bansonga batu imue misangu badimona mu dikondakana ne belakana padibu kumpala kua ngenyi ne bilele bikodiakane bidiku panu. Bantu badi batuadije lubilu lua bena Kristo matuku adi panshi aa batshidi mua kuikala bamueneka bu badi belakana. Nansha bamue bantu bashindame bakadi benzele Yehowa mudimu ne lulamatu bidimu bia bungi badi mua kupeta diteta bualu malu adibu batekemene ki mmanji kukumbana bimpe menemene to.

Meji a mushindu’eu ki mmabange lelu to. Basadidi ba Yehowa ba lulamatu bu mudi Mose, Yobo ne Davidi, bavua pabu balubakana imue misangu. (Nomba 11:14, 15; Yobo 3:1-4; Musambu 55:4) Nansha nanku, mu nsombelu wabu bakashala bashindame ne balamate Yehowa. Tshilejilu tshiabu tshilenga tshidi tshitukankamija bua kuikala bashindame, kadi Satana Diabolo mmusue bua kutupambuisha mu lubilu lutudi tunyema bua kupeta muoyo wa tshiendelele. (Luka 22:31) Nunku mmunyi mutudi mua kuikala bashindame, ‘bajalame mu ditabuja’? (1 Petelo 5:9) Ne mmunyi mutudi mua kukolesha bena Kristo netu?

Yehowa mmusue bua tuikale bashindame

Tuetu bikale ne lulamatu kudi Yehowa, neikale anu pabuipi netu bua kutuambuluisha bua kuikala bashindame. Davidi mufundi wa Misambu wakapeta ntatu ya bungi, kadi wakashala mutekemene anu Nzambi, ke bualu kayi wakimba ne: ‘[Yehowa] wakampatula mu dijimba dia kabutu, mu bintampi muakadi bitotshi. Wakimanyika makasa anyi pa dibue, wakajadika biendedi bianyi.’​—Musambu 40:2.

Yehowa udi utupesha bukole bua tuetu kuluangana ‘mvita mimpe ya ditabuja’ bua tumone mua ‘kulamata ku muoyo wa tshiendelele.’ (1 Timote 6:12) Udi kabidi utupesha tshidi mua kutuambuluisha bua kushala bajalame ne kutshimuna mu mvita ya mu nyuma itudi tuluangana. Mupostolo Paulo wakambila bena Kristo nende bua ‘[batungunuke ne kupeta bukole] mu Mukalenge ne mu bukole buende bunene,’ ne bua ‘baluate bintu bionso bia mvita bia Nzambi, bua buobu bamanye mua kuimana bakandamane kumpala kua mateyi a Diabolo.’ (Efeso 6:10-17) Kadi mbinganyi bidi mua kututenkakaja? Ne mmunyi mutudi mua kukandamena malu a njiwu a nunku?

Tudimukile malu adi atenkakaja

Mbimpe tuvuluke bualu ebu bua mushinga: Mapangadika atudi tuangata atu ndekelu wa bionso mua kutukolesha anyi kutupangisha bua kuikala bashindame. Bansonga batu bangata mapangadika adi atangila mudimu wa kuenza, ditungunuka ne tulasa ne dibuela mu dibaka. Bantu bakulumpe batu mua kuangata mapangadika a malu bu mudi kumuangala bua kuya muaba mukuabu anyi bua kusakidila mudimu muibidi. Dituku dionso tutu tuangata mapangadika adi atangila malu atudi tuenza ne dîba ditudi nadi ne mianda mikuabu ya bungi. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuangata mapangadika a meji atuvuija basadidi ba Nzambi bashindame? Muanetu mukuabu wa bakaji udi muena Kristo kukadi bidimu bia bungi wakamba ne: “Ntu ndomba Yehowa diambuluisha pandi ngangata mapangadika. Ndi ngela meji ne: mbia mushinga bua kuitaba ne kutumikila mibelu idibu batupesha mu Bible, mu bisangilu bia tshisumbu, kudi bakulu ne mu mikanda ya kulonga nayi Bible.”

Patudi tuangata mapangadika, tudi ne bua kudiebeja ne: ‘Bidimu bitanu anyi dikumi kumpala eku, nengikale ne disanka bua mapangadika aa andi ngangata lelu anyi peshi nennyingalale? Ndiku ndienzeja bua kujadika ne: mapangadika anyi kaakuntenkakaja mu nyuma, kadi neangambuluishe bua kukola mu nyuma anyi?’​—Filipoi 3:16.

Dikuatshika mu matetshibua anyi didibueja mu nsombelu idi ifikisha pabuipi ne dishipa dia mikenji ya Nzambi mbifikishe bamue bantu bakadi batambule ku dikala ne nsombelu kayi mushindame. Bantu bakese bavuabu bipate mu tshisumbu bua ditungunuka ne kuenza mpekatu kabayi badilengeja batu badienzeje bikole bua kupingana mu tshisumbu, kadi kuluabu anu kubipata kabidi, pamu’apa katupa kakese panyima, bua tshilema tshimuetshimue atshi. Bidiku mua kuikala ne: kabavua basambile Nzambi bua kumulomba diambuluisha bua ‘kukina malu mabi ne kulamata malu adi mimpe’ anyi? (Lomo 12:9; Musambu 97:10) Tuetu bonso tudi ne bua ‘kulongoluela makasa [etu] njila milulame.’ (Ebelu 12:13) Mpindieu tumonayi amue malu adi mua kutuambuluisha bua kushala bashindame mu nyuma.

Tuikale bashindame mu mudimu wa diyisha

Mushindu umuepele wa kuikala bashindame mu lubilu lutudi tunyema bua kupeta muoyo ngua kuikala ne bivule bia kuenza mu mudimu wa diyisha Bukalenge bua Nzambi. Bulelela, mudimu wetu wa diyisha udi utuambuluisha bikole bua tuetu kutangija mitshima ne ngenyi yetu ku dienza disua dia Nzambi ne bua kushala anu batuishile mêsu pa difutu dia muoyo wa tshiendelele. Bua muanda eu Paulo wakabela bena Kolinto ne: “Bana betu basuibue, ikalayi bashindame, kanuyi nunyunga, nudifile misangu yonso ku mudimu wa Mfumu; numanye ne: mudimu unudi nuenza mu dina dia Mfumu kawena wa patupu nansha.” (1 Kolinto 15:58, MMM) “Bashindame” mmuomue ne: ‘bele miji bikole.’ Tshiambilu tshia se: “kanuyi nunyunga” tshidi mua kumvuija ‘kubenga kutenka.’ Nunku kuikala ne bivule bia kuenza mu mudimu wetu wa diyisha kudi mua kutuvuija bashindame mu lubilu luetu lua bena Kristo. Diambuluisha bakuabu bua kumanyabu Yehowa didi dipesha muoyo wetu tshipatshila ne didi ditupesha disanka.​—Bienzedi 20:35.

Pauline, muanetu wa bakaji utu muenze bidimu bipite pa 30 mu bu-misionere ne mu mudimu mukuabu wa ku dîba ne ku dîba, udi wamba ne: “Mudimu wa buambi mbukubi bualu kuyisha bakuabu kudi kunjadikila ne: ndi ne bulelela.” Dituishibua dia muomumue didi difumina ku dienza pa tshibidilu malu makuabu a bena Kristo, bu mudi dibuela mu bisangilu bua kutendelela Yehowa ne dilonga Bible ne tshisumi.

Dinanga bana betu didi dituvuija bashindame

Kuikala mu bulongolodi bua batendeledi balelela badi pa buloba bujima kudi mua kutuvuija bashindame bikole. Ndibenesha kayipu dia kuikala munkatshi mua bana betu ba dinanga badi pa buloba bujima! (1 Petelo 2:17) Ne tudi mua kuambuluisha bena Kristo netu bua kuikala bashindame.

Angata tshilejilu tshia malu mimpe akenza muakane Yobo. Nansha Elifaze musambi mubi uvua muenzejibue bua kuitaba ne: “Miaku yebe ivua ikankamika muntu uvua utekankana, ikolesha muntu uvua mupungile mu mikolo.” (Yobo 4:4, MMM) Tutuku tuambuluisha bakuabu anyi? Yonso wa kutudi udi ne bujitu bua kuambuluisha bana betu ba mu nyuma bua batungunuke ne kuenzela Nzambi mudimu. Mu malanda etu nabu, tudi mua kuenza malu mu lungenyi lua mêyi aa: “Nukoleshe bianza bidi bitekete, ne nukankamike binu bidi bitenkakana.” (Yeshaya 35:3) Nunku bua tshinyi kubenga kudifundila tshipatshila tshia kukolesha ne kukankamija muena Kristo nebe umue anyi babidi dîba dionso diudi upetangana nabu? (Ebelu 10:24, 25) Mêyi adi akankamija audi ubambila bua kubela kalumbandi ne bua kuleja dianyisha bua malu adibu batungunuka ne kuenza bua kusankisha Yehowa adi mua kubambuluisha bikole bua kushala bashindame ne tshipatshila tshia kujikija bimpe lubilu bua kupeta muoyo.

Bakulu bena Kristo badi mua kuambuluisha bikole padibu bakankamija bapiabapia. Badi mua kubakankamija nunku padibu babapesha ngenyi mimpe ne mibelu milenga ya mu Bible ne padibu baya nabu mu buambi. Mupostolo Paulo uvua misangu yonso upeta mpunga ya kukolesha bakuabu. Wakajinga ne muoyo mujima bua kumona bena Kristo ba mu Lomo bua kubakolesha mu nyuma. (Lomo 1:11) Uvua wangata bana babu bananga ba balume ne ba bakaji bu ‘disanka diende ne tshifulu tshiende tshia butumbi,’ ne wakabasengelela bua ‘bimane bajalame [mushindu’eu] mu Mukalenge.’ (Filipoi 4:1) Pakumvuaye bua ntatu yakapeta bana babu ba mu Tesalonike, Paulo wakatuma Timote bua ‘abashindike ne abakoleshe mu ditaba diabu, bua muntu nansha umue kateketshi ku muoyo mu makenga.’​—1 Tesalonike 3:1-3, MMM.

Mupostolo Paulo ne mupostolo Petelo bakitaba ne kuanyishabu mudimu wa lulamatu wa bena Kristo nabu. (Kolosai 2:5; 1 Tesalonike 3:7, 8; 2 Petelo 1:12) Bia muomumue, katuikadi tuimanyina pa bilema bia bana betu nansha, kadi tuimanyine pa ngikadilu yabu milenga ne mvita milenga idibu baluangana bua kushala bashindame ne bua kutumbisha Yehowa.

Tuetu bikale tubabipisha anyi tubatobolola, tudi mua kupangisha bamue mushindu wa kushala bashindame mu ditabuja. Mmunyipu mudibi biakanyine bua kuvuluka ne: bana betu ‘badi batata [ne] bamuangalake’ mu ndongoluelu wa malu eu! (Matayo 9:36) Mu tshisumbu tshia bena Kristo, bana betu aba badi bindila bua tubasambe ne tubakankamike. Nunku tuetu bonso tuenzayi muetu muonso bua kukolesha bena Kristo netu ne tubambuluishe bua kushala bashindame.

Imue misangu bakuabu badi mua kutuenzela malu adi mua kutekesha dishindama dietu. Netulekele mêyi mashile adibu batuambe ne malu mabi adibu batuenzele bitufikisha ku dikepesha mudimu utudi tuenzela Yehowa anyi? Katuitabi bua muntu nansha umue atupangishe bua kuikala bashindame nansha!​—2 Petelo 3:17.

Milayi ya Nzambi idi ituvuija bashindame

Mulayi wa Yehowa wa malu malenga a matuku atshilualua mu Bukalenge buende udi utupesha ditekemena didi dituambuluisha bua kuikala bashindame. (Ebelu 6:19) Ne dishindika dia se: Nzambi utu misangu yonso ukumbaja malu adiye mulaye didi ditusaka bua kuikala ‘batabale [ne] bashindame mu ditabuja.’ (1 Kolinto 16:13, MMM; Ebelu 3:6) Ditabuja dietu didi mua kutetshibua patudi tumona ne: imue milayi ya Nzambi kayena ikumbana ne lukasa. Ke bualu kayi bidi ne mushinga wa bungi menemene bua tuetu kudimuka bua kabatupambuishi kudi malongesha a dishima ne kabatusesuishi ku ditabuja dietu.​—Kolosai 1:23; Ebelu 13:9.

Tshilejilu tshibi tshia bena Isalele bakafua bua dibenga kuitabuja milayi ya Yehowa tshidi ne bua kuikala bu didimuija kutudi. (Musambu 78:37) Pamutu pa tuetu kubafuana, tuikalayi bashindame, tusadile Nzambi ne mitalu mu matuku aa a ku nshikidilu. Mukulu mukuabu mupiluke wakamba ne: “Dituku dionso ndi ngenza malu bienze anu bu se: dituku dia Yehowa nedilue makelele.”​—Yoele 1:15.

Bushuwa, dituku dinene dia Yehowa dikadi pabuipi. Kadi patudi anu pabuipi ne Nzambi, katuena ne bua kutshina tshintu nansha tshimue to. Tuetu balamate bikole mikenji yende miakane ne bashale bashindame, tudi mua kunyema bimpe lubilu bua kupeta muoyo!​—Nsumuinu 11:19; 1 Timote 6:12, 17-19.

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Udiku wenza muebe muonso bua kuambuluisha bena Kristo nebe bua bikale bashindame anyi?

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 21]

The Complete Encyclopedia of Illustration/​J. G. Heck