Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Eyemena Yehowa ne muoyo mujima mu bikondo bia makenga

Eyemena Yehowa ne muoyo mujima mu bikondo bia makenga

Eyemena Yehowa ne muoyo mujima mu bikondo bia makenga

‘Nzambi udi tshinyemenu tshietu ne bukole buetu, udi dikuatshisha dietu mu makenga didi kadiyi dipanga tshiendelele.’​—MUSAMBU 46:1.

1, 2. (a) Fila tshilejilu tshidi tshijadika ne: kuamba tshianana mutudi tueyemena Nzambi ki nkukumbane to. (b) Bua tshinyi tudi ne bua kuenza malu kampanda pamutu pa kuamba mukana patupu ne: tudi tueyemena Yehowa?

 KUAMBA ne: tudi tueyemena Nzambi ne kuenza malu adi aleja ne: tudi tueyemena Nzambi, mmalu abidi mashilangane. Tuangate tshilejilu: katshia ku kale, batu bafunde pa makuta a bijanja ne pa mabeji a dolare ya bena Amerike ne: “Tudi tueyemena Nzambi [In God We Trust].” * Mu tshidimu tshia 1956, Tshipangu tshia Kongré wa bena Amerike tshiakapatula mukenji uvua wamba ne: tshiambilu “Tudi tueyemena Nzambi” ke tshivua ne bua kuikala dîyi dinene dia ditunga dia États-Unis. Pabi, bantu ba bungi ba mu États-Unis ne ba mu manga matunga badi beyemena bikole mfranga ne bintu kupita Nzambi.​—Luka 12:16-21.

2 Bu mutudi bena Kristo balelela, mbimpe tuetu kuakula kadi kudienzeja bua kuenza malu adi ajadika mutudi tueyemena Yehowa. Anu bu mudi ‘ditabuja didi ditapuluke ku kuenza difue,’ diamba ne: tudi tueyemena Nzambi didi ne mushinga anu tuetu tuenza malu kampanda. (Yakobo 2:26) Mu tshiena-bualu tshishale, tuvua balonge se: tudi tuleja mutudi beyemene Yehowa patudi tusambila, tukeba bua Dîyi dia Nzambi ne bulongolodi buende bituludike. Tumonayi mpindieu mutudi mua kulonda malu asatu aa patudi mu ntatu.

Padi mudimu mufue anyi makuta makepele

3. Mmakenga kayi atu akuata basadidi ba Yehowa mu matuku a ‘malu makole’ aa? Tshidi tshitushindikila ne: Nzambi mmusue kutuambuluisha ntshinyi?

3 Mu matuku a “malu makole” aa, bena Kristo tudi petu ne ntatu ya malu a mfranga anu bu bantu bonso. (2 Timote 3:1) Ke bualu kayi, bidi mua kuenzeka ne: tutabuluke dimue katutshiyi ku mudimu nansha. Peshi, tudi mua kudimona benzejibue bua kuenza mudimu mêba a bungi kadi difutu kadiyi dia nsongo. Nsombelu ya nunku idi mua kutupangisha mua ‘kulama bena dietu’ bu mudibi. (1 Timote 5:8, Mukanda wa Mvidi Mukulu [Mishonyi, MMV]) Kadi Nzambi Mutambe Bunene mmusue kutuambuluisha mu bikondo bia nunku anyi? Kakuyi mpata! Bulelela, Yehowa kakutukuba ku ntatu yonso ya mu ndongoluelu wa malu eu to. Kadi bituamueyemena, mêyi adi mu Musambu wa 46:1 neatukumbanyine. Tudi tubalamu ne: ‘Nzambi udi tshinyemenu tshietu ne bukole buetu, udi dikuatshisha dietu mu makenga didi kadiyi dipanga tshiendelele.’ Kadi mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tueyemena Yehowa ne mutshima wonso padi makuta matukolele?

4. Patudi ne ntatu ya malu a mfranga, tudi mua kulomba Nzambi tshinyi? Yehowa utu witaba masambila a mushindu eu anyi?

4 Mushindu umue utudi mua kuleja ne: tudi tueyemena Yehowa nkumusambila. Tudi mua kusambila bua tshintu kayi? Patudi tshilejilu ne ntatu ya malu a mfranga, tudi dijinga bikole ne meji a bungi kupita ne mu bikondo bikuabu. Nenku tulombayi meji aa bikole! Dîyi dia Yehowa didi dituambila ne: ‘Padi muntu wa kunudi ubula meji, aalombe kudi [Nzambi]. Neamupeshewu, bualu [Nzambi] udi upesha bonso ne kalolo, kabidi ne disanka.’ (Yakobo 1:5, MMV) Eyowa, lomba Yehowa meji (anyi bukole bua dikuata mudimu bimpe ne dimanya ne lungenyi ne disunguluja dia mianda) bua kusungula malu ne kuangata mapangadika makane. Tatu wetu wa dinanga wa mu diulu udi utushindikila ne: neatuteleje patudi tumulomba meji. Mmusue kulongolola njila ya bonso badi bamueyemena ne muoyo wabu mujima.​—Musambu 65:2; Nsumuinu 3:5, 6.

5, 6. (a) Bua tshinyi mbimpe kukeba Dîyi dia Nzambi bua kumona mua kupita ne ntatu ya malu a mfranga? (b) Tudi mua kuenza tshinyi tshilejilu bua kukepesha tunyinganyinga patudi tujimija mudimu?

5 Mushindu mukuabu utudi mua kuleja ne: tudi tueyemena Yehowa, mpatudi tukeba Dîyi diende bua kutulomboladi. Kakuyi mpata, malu malenga adiye utuvuluijila mu Bible adi a kueyemena. (Musambu 93:5) Nansha mukadi Bible muenze bidimu bipite pa 1 900, udi ne mibelu ne bujinguludi bua malu budi mua kutuambuluisha bua kupita bimpe ne ntatu ya malu a mfranga. Anji angatabi bimue bilejilu bia meji adi mu Bible.

6 Mukalenge Solomo, muntu wa meji wakamba kukadi bidimu bivule ne: “Tulu tua muena mudimu tudi tuimpe biadieye bintu bikese anyi bia bungi; kadi kukuta kua muntu mubanji kakuena kumuladika tulu.” (Muambi 5:12) Kulongoluesha, kusukula ne kukuba bintu bietu kutu kulomba dîba. Nenku, patudi tujimija mudimu wetu, bidi mua kuikala bimpe bua kukonkonona nsombelu wetu, kuteta mua kumona dishilangana pankatshi pa majinga manene ne makese. Bua kukepesha tunyinganyinga, tudi mua kushintulula amue malu. Tshilejilu, kudiku mushindu wa kupepeja malu, bumue kuya kubuela ku nzubu mukese peshi kukepesha bintu bietu anyi?​—Matayo 6:22.

7, 8. (a) Mmunyi muvua Yezu muleje ne: bantu bapange bupuangane batu baditatshisha banekesha bua bintu? (Tangila diumvuija kuinshi kua dibeji.) (b) Yezu wakafila mubelu kayi wa meji bua kuepuka tunyinganyinga tua tshianana?

7 Yezu wakabela bantu mu Muyuki wa pa Mukuna ne: “Kanuditatshishi bua biakudia ne bua biakunua binudi nujinga, nansha bua bilamba bia kuvuala binudi nukengela.” * (Matayo 6:25, MMV) Yezu uvua mumanye ne: bantu bapange bupuangane badi dijinga ne bintu bia nshindamenu bia kudikuatshisha nabi. Kadi tudi mua ‘kubenga kuditatshisha’ bua bintu ebi mushindu kayi? Yezu udi wandamuna ne: ‘Nuditatshishe bangabanga bua Bukalenge.’ Nansha tuetu ne makenga a munyi, tudi ne bua kutungunuka ne kuteka ntendelelu wa Yehowa pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. Patudi tukeba Bukalenga kumpala kua bionso, Tatu wetu wa mu diulu ‘neatusakidile bintu bikuabu bionso’ bitudi nabi dijinga dituku dionso. Neatupe tshitudi natshi dijinga mu mushindu kampanda anyi kansanga.​—Matayo 6:33, MMV.

8 Yezu wakasakidila mubelu mukuabu eu: “Lekelayi kuditatshisha bua makelela; makelela neaditatshishe nkayende.” (Matayo 6:34, Mukanda wa Mvidi Mukulu [Katolike, MMM]) Ki mbimpe kuditatshisha kupitshisha bua malu adi mua kulua makelela to. Mushikuluji kampanda wa malu a Bible wakamba ne: “Mushindu ututu tutshina matuku adi kumpala kautu umvuangana ne malu mutuwu misangu ya bungi to.” Tuetu tulonda ne budipuekeshi buonso mubelu wa Bible wa kukeba bangabanga malu a mushinga mukole ne tuanji kumona mudi dituku dimue dipita, tudi mua kudiepula ku tunyinganyinga tua patupu.​—1 Petelo 5:6, 7.

9. Patudi tupeta ntatu ya malu a mfranga, mikanda ya “mupika wa lulamatu ne wa budimu” idi ituambuluisha mushindu kayi?

9 Tudi kabidi mua kuleja mutudi tueyemena Yehowa patudi ne ntatu ya malu a mfranga patudi tubala mikanda ya “mupika wa lulamatu ne wa budimu” bua kupeta diambuluisha. (Matayo 24:45, NW) Minga misangu, tshibejibeji tshia Réveillez-vous! tshitu ne amue malu adi atuleja mua kupita ne ntatu ya malu a makuta. Tshilejilu, tshiena-bualu tshia: “Tshia kuenza ntshinyi padi mudimu ufua?” tshipatula mu nimero wa mu dia 8 Tshimungu mu tshidimu tshia 1991 tshiakaleja malu muanda-mukulu atu mambuluishe bantu bavule bua kushala ne lungenyi lutalale ne kupita bimpe ne malu mu tshikondo tshia bulofua. * Tshidibi, malu aa ng’a kulonda ne mmuenenu muakane wa mushinga udi nawu makuta. Mushinga udi nawu makuta bakauleja mu tshiena-bualu tshikuabu etshi tshia mu nimero au: “Tshintu tshidi ne mushinga kupita makuta.”​—Muambi 7:12.

Padi mubidi kauyi bimpe

10. Mmunyi mudi Davidi utuleja ne: tudi mua kueyemena Yehowa nansha patudi ne disama?

10 Kueyemena Yehowa patudi ne disama dikole ntshintu tshimpe anyi? Eyowa! Yehowa utu uditeka pa muaba wa basadidi bende badi basama, ne utu kabidi musue kubambuluisha. Tuangatayibi tshilejilu tshia Mukalenge Davidi. Yeye nkayende uvua mua kuikala usama bikole pakafundaye bua muvua Nzambi wenzela muntu muakane udi usama malu. Wakamba ne: ‘Yehowa neamukoleshe padiye ulala pa bulalu bua butekete bua mubidi wende; wewe wakukudimuna bulalu buende bua disama buonso bua yeye asangale.’ (Musambu 41:1, 3, 7, 8) Davidi wakashala mueyemene Yehowa bikole, kusama kuende e kuluaku kujika. Kadi tudi mua kueyemena Nzambi mushindu kayi padi mubidi ututatshisha?

11. Tudi mua kulomba Tatu wetu wa mu diulu tshinyi padi disama ditukuate?

11 Umue mushindu wa kuleja mutudi tueyemena Yehowa nkumusengelela bua atuambuluishe bua tukandamene disama. Tudi mua kumulomba tshilejilu bua atupeshe “meji adi akuatshisha” bua tuetu kukeba bua kuikala ne makanda a mubidi bilondeshile nsombelu wetu. (Nsumuinu 3:21) Tudi kabidi mua kumulomba bua atupe lutulu ne ditantamana bua kumona mua kupita ne disama dietu. Tudi kabidi nangananga mua kumulomba bua atukuatshishe, atupeshe bukole bua kushala ne lulamatu ne nkatshinkatshi, nansha bualu kayi bututulukile. (Filipoi 4:13) Kushala balamate Nzambi ne mutshima wonso nkupite kushala ne muoyo lelu’eu. Tuetu balame muoyo-mutoke, Nzambi Mufutshianganyi Munene neatupeshe muoyo wa tshiendelele ne makanda a mubidi mapuangane.​—Ebelu 11:6.

12. Pa bidi bitangila ngondapilu, mmêyi kayi manene a mu Mifundu adi mua kutuambuluisha bua kuangata mapangadika a meji?

12 Dieyemena dietu dia Yehowa didi ditusaka kabidi bua kutangila ku Dîyi diende (Bible) bua kutulomboladi. Mêyi manene adi mu Bible adi mua kutuambuluisha bua kusungula bimpe ngondapilu. Tshilejilu, bu mudi Bible ubenga dibuelakana ne ba-demon, tudi ne bua kubenga ngondapilu yonso idi ibuelakana ne spiritu mibi. (Galatia 5:19-21; Dutelonome 18:10-12) Tshilejilu tshikuabu tshia meji a kueyemena a mu Bible ntshiotshi etshi: ‘Mutshimbakanyi udi witabuja dîyi dionso, kadi muena budimu udi utangila kudiye uya.’ (Nsumuinu 14:15) Nanku, patudi tukeba luondapu, mbimpe tuetu kukeba kumanya malu kampanda pamutu pa ‘kuitabuja dîyi dionso.’ ‘Meji makane’ a mushindu eu adi atuambuluisha mua kupima malu bimpe-bimpe ne kuangata mapangadika a meji.​—Tito 2:12.

13, 14. (a) Mbiena-bualu kayi bimpe bidi bipatuke mu Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous! (Tangila kazubu mu dibeji dia 17.) (b) Mmubelu kayi udi utangila masama a munanunanu udibu bafile mu Réveillez-vous! wa dia 22 Tshiongo 2001?

13 Tudi kabidi mua kuleja mutudi tueyemena Nzambi patudi tukebulula malu mu mikanda ya mupika wa lulamatu. Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous! mbipatule imue misangu malu adi atangila luondapu ne masama kampanda. * Mikuabu misangu, bibejibeji ebi bivua ne biena-bualu bivua biakula bua bantu bavua bapite bilenga ne masama ne bilemende kabukabu. Bikuabu biena-bualu bitu bifile mibelu miakanyine pa mushindu wa kupita ne ntatu ya munanunanu ya makanda a mubidi.

14 Tshilejilu, Réveillez-vous! wa dia 22 Tshiongo 2001 uvua ne biena-bualu bia: “Busambi bua badi basama.” Biena-bualu ebi biakafila mêyi mimpe a kulonda mangatshila kudi bantu bavua buobu nkayabu bikale ne masama munkatshi mua matuku a bungi. Tshiena-bualu tshia ne: “Mmushindu kayi uudi mua kupita bimpe ne disama?” tshiakafila mubelu eu tshiamba ne: Longa malu onso audi mua kulonga pa disama diebe. (Nsumuinu 24:5) Ikala ne bipatshila biakanyine, bu mudi diambuluisha banga bantu, kadi umanye ne: kuena mua kukumbaja bipatshila bimue ne bantu bakuabu to. (Bienzedi 20:35; Galatia 6:4) Kuikadi udisombela nkayebe to. (Nsumuinu 18:1) Padi bantu balua kukukumbula, enza bua bikale badiumvua ne disanka. (Nsumuinu 17:22) Ikala nangananga mulamakane ne Yehowa ne tshisumbu kabidi. (Nahuma 1:7; Lomo 1:11, 12) Kuena ne dianyisha bua mudi Yehowa utulombola bu mudibi ku diambuluisha dia bulongolodi buende anyi?

Padi butekete bua mubidi kabuyi bujika

15. Mupostolo Paulo wakafika ku ditshimuna butekete bua mubidi wende mupange bupuangane munyi? Bidi bitujadikila tshinyi?

15 Paulo wakamba ne: “Munda muanyi, mu mubidi muanyi mene, kamuena muikale bualu buimpe.” (Lomo 7:18) Ku nsombelu wende nkayende, Paulo uvua mumanyine mudibi mua kuikala bikole bua kuluangana ne nkuka ne butekete bua mubidi mupange bupuangane. Nansha nanku, uvua mujadike ne: uvua mua kutshimuna mvita eyi. (1 Kolinto 9:26, 27) Mushindu kayi? Pa kueyemena Yehowa ne muoyo umue. Ke bualu kayi Paulo wakamba ne: ‘Ndi wa diakabi! Nnganyi wampadisha ku mubidi ewu udi umfikisha ku lufu? Tuanyishe [Nzambi] mu dîna dia Mfumu wetu Yezu Kristo.’ (Lomo 7:24, 25, MMM) Kadi buetu tuetu? Tudi petu tuluangana ne mubidi. Mu diluangana mvita eyi, bitu bitufikila bua kulua kulekela dieyemena Nzambi, tuela meji ne: katuena mua kujikija butekete buetu nansha. Pabi Yehowa neatuambuluishe bituenza malu bu Paulo: bituamueyemena anu Yeye, pamutu pa kudieyemena nkayetu.

16. Padi mateketa a mubidi atungunuka, tudi ne bua kulomba tshinyi mu masambila? Kadi tshia kuenza ntshinyi patudi tukuluka kabidi?

16 Padi butekete bua mubidi butungunuka, tudi mua kuleja ne: tudi tueyemena Yehowa patudi tuenza masambila. Tudi dijinga ne kulomba anyi kusengelela mene Yehowa bua atupe nyuma wende. (Luka 11:9-13) Tudi mua kulomba dimue dia ku mamuma a nyuma wa Nzambi, tshilejilu bu mudi didikanda. (Galatia 5:22, 23) Kadi netuenze tshinyi patudi tukuluka kabidi? Nansha bia munyi, katuena ne bua kupuekesha maboko nansha. Katupungidi bua kusambila Nzambi wetu mufuidianganyi wa luse to; tumulombayi dilekelela ne diambuluisha. Yehowa kakubenga mutshima wa ‘majia udi unyingalala bua bubi buawu,’ bua dipila dia kuondo ka muoyo. (Musambu 51:17) Tuetu tumulomba mu bulelela ne muoyo munyingalale, Yehowa neatuambuluishe bua kutantamena mateta.​—Filipoi 4:6, 7.

17. (a) Bua tshinyi mbimpe kuela meji pa mushindu udi Nzambi umona butekete kampanda butudi tuluangana nabu? (b) Tudi mua kukuata mvese kayi patudi bikale bamfika munda? patudi katuyi bamanye kulama ludimi? patudi tujikija lutetuku mu mishindu mibi?

17 Tudi kabidi mua kuleja ne: tudi tueyemena Yehowa patudi tukebulula malu mu Dîyi diende. Mu dienza mudimu ne liste wa miaku ya mu Bible, Index des publications de la Société Watch Tower anyi tshikebelu tshitu tshipatuka mu Tshibumba tshia Nsentedi ku ndekelu kua tshidimu, tudi mua kukeba mandamuna ku lukonko elu: ‘Yehowa utu umvua munyi bua butekete bundi nduangana nabu ebu?’ Dijinga dietu dia kusankisha Yehowa didi mua kukola tuetu tuela meji pa mushindu udi Yehowa umona nsombelu wetu. Nenku netufike ku dimona malu mudiye uamona, tukina malu adiye ukina. (Musambu 97:10) Bamue batu bakuata ku muoyo mvese idi yakula pa butekete budibu baluangana nabu. Tshilejilu, utu ne tshiji tshia lukasa anyi? Udi mua kukuata mvese bu mudi Nsumuinu 14:17 ne Efeso 4:31 mu mutu. Kutu mumanye kulama ludimi luebe anyi? Udi mua kukuata mvese bu mudi Nsumuinu 12:18 ne Efeso 4:29 ku muoyo. Utu ujikija lutetuku mu mishindu mibi anyi? Udi mua kudienzeja bua kuvuluka mvese bu mudi Efeso 5:3 ne Kolosai 3:5.

18. Bua tshinyi katuena ne bua kulekela buôwa butupangisha bua kulomba diambuluisha kudi bakulu bua kutshimuna butekete butudi nabu?

18 Tudi kabidi mua kuleja mutudi tueyemena Nzambi patudi tueyemena bakulu bateka kudi nyuma wa Nzambi mu tshisumbu. (Bienzedi 20:28) Mene Yehowa ke udi mufile bakulu anyi “mapa adi mikale bantu” aa ku butuangaji bua Yezu bua kukuba ne kulama mikoko yende. (Efeso 4:7, 8, 11-14, NW) Bushuwa, kabitu anu bipepele bua kulomba diambuluisha patudi ne butekete nansha. Tudi mua kudiumvua bibi, kuela meji ne: bakulu nebatuangate bu bantu batekete mu nyuma. Kadi kakuyi mpata, bu mudi bakulu bikale bantu bapie mu nyuma, nebatuangate ne mushinga bua mutudi ne dikima dia kubalomba diambuluisha. Bakulu batu kabidi baditatshisha bua kuikala ne ngikadilu ya buena ya Yehowa. Mibelu yabu mimpe idi ikankamija bantu miangatshila mu Dîyi dia Nzambi ke tshintu tshitudi mua kuikala natshi dijinga bua kutshimuna butekete buetu.​—Yakobo 5:14-16.

19. (a) Satana utu ukeba kuenza tshinyi ne ntatu ya mu ndongoluelu wa malu eu? (b) Dieyemena didi dilomba tshinyi? Ndipangadika dikole kayi ditudi ne bua kuikala nadi?

19 Katupu muoyo ne: Satana mmumanye ne: nkumushadile anu tshikondo tshîpi tshianana. (Buakabuluibua 12:12) Udi ukeba bua ntatu itutekeshe mu mikolo. Kadi ikala ne ditabuja dikole mu mêyi adi mu Lomo 8:35-39 aa: ‘Udi mua kutupandulula kudi Kristo udi utunanga nnganyi? Makenga, dipampakana, tshinyangu tshia kudi bantu, nzala, bulanda, njiwu, lufu, bidi mua kutupandulula kudiye anyi? Kadi bionso abi tudi mua kubitshimuna kashidi ku bukole bua uvua mutuleje mudiye utunanga. Bualu ndi mumane kujadika ne: nansha lufu, nansha muoyi, nansha batumibue ba [Nzambi], nansha mamfumu makuabu a mulu, nansha bidi bienzeka matuku aa, nansha biavua kuenzeka matuku adi kumpala, nansha makole a mulu, nansha a pa buloba, nansha tshifukibua tshikuabu, kashidi kakuena tshintu nansha tshimue tshidi mua kutupandulula ne [Nzambi] uvua muleje mu Yezu Kristo Mfumu wetu mudiye utunanga.’ (MMV) Mmêyi kayipu a dieyemena Yehowa aa! Kadi dieyemena dia nunku kadiena diumvuija anu mushindu utudi tudiumvua munda muetu to. Dieyemena edi didi difumina ku mapangadika makane atudi tuangata mu nsombelu wetu wa ku dituku ku dituku. Nanku tuangatayi dipangadika dikole dia kueyemena Yehowa muetu muonso patudi mu makenga.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 1 Secrétaire Trésorié Salmon Portland Chase wakafundila Tshibambalu tshia dienzela makuta a bena Amerike mu dia matuku 20 a ngondo wa dikumi ne umue, mu tshidimu tshia 1861 ne: “Ditunga dionso didi dipetela bukole buadi ku bukole bua Nzambi, didi dipandukila ku bukubi bua Nzambi. Dieyemena Nzambi dia bantu betu didi ne bua kumuenekela pa makuta a bijanja a ditunga.” Ke muakapatuka tshiambilu tshia ne: “Tudi tueyemena Nzambi” pa bijanja bia mfranga ya bena Amerike nanku mu tshidimu tshia 1864.

^ tshik. 7 Tunyinganyinga tudibu bakuila muaba eu ‘mbuôwa budi bupampakaja muntu, bumupangisha mua kuikala ne disanka nansha dikese mu nsombelu wende.’ Kuamba ne: “kanuditatshishi” anyi “kanutambi kuelangana meji” kudi kusua kuleja ne: katuena ne bua kutuadija kuela meji anyi kuditatshisha to. Kadi pabi munga mukanda udi wamba ne: “Muaku wa pa muanda wa mu tshiena-Gelika udi ulomba bua kulekela kuenza bualu bukavua muntu mutuadije kuenza.”

^ tshik. 9 Malu muanda-mukulu au ng’wowo aa: (1) Kupampakanyi to; (2) Ela meji ne: malu neende bimpe; (3) itaba midimu mipiamipia; (4) enza malu pa bule bua muonji webe, ki mpa bule bua wa muntu mukuabu to; (5) udimuke paudi wangata mabanza; (6) enza ne: dîku diebe dikale mu buobumue; (7) ikala udimona anu ne mushinga; ne (8) enza programe wa ditula dia makuta.

^ tshik. 13 Bibejibeji bidi bishindamene pa Bible ebi kabitu biamba bua kulonda mushindu kampanda wa ngondapilu to, bitu bilekela muntu yeye nkayende udisunguila. Kadi biena-bualu bidi biakula pa mabedi masunguluke bidi bileja bantu malu anu mudiwu mamanyike.

Utshidi uvuluka anyi?

• Patudi ne ntatu ya malu a makuta, mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tueyemena Yehowa?

• Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tueyemena Nzambi patudi ne ntatu ya makanda a mubidi?

• Tudi mua kuleja ne: tudi tueyemena Yehowa munyi patudi ne butekete kampanda budi bututatshisha?

[Nkonko ya dilonga]

[Kazubu mu dibeji 17]

Utshidi muvuluke biena-bualu ebi anyi?

Padi ntatu ya masama itutonda, kubala mushindu uvua bantu bakuabu bapite ne masama mashilangane kudi mua kutukolesha ku muoyo. Biena-bualu bidi bilonda ebi bivua bipatuke mu Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous!

Bu mutudi ne mudimu eu katuena tulekela to.”​—Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Luishi 1995.

Mufina panshi, kadi tshiyi mubutula.”​—Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Kasuabanga 1995.

Ditekemena dianyi dia mu muoyo wanyi mujima​—dibenga kufua.”​—Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Luishi 1996.

Nsombelu wanyi bu muena nsudi​—wa disanka ne mubenesha mu nyuma.”​—Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Tshisanga 1998.

Muakatuadija Loida kuakula e kulekela dipuwa” tshiakakula bua tshia kuenza padi mifungu ya buongo inyanguka.​—Réveillez-vous! wa dia 8 Lumungulu 2000.

Kanuena bamanye muikala muoyo wenu makelela” tshiakakula bua mushindu wa kutantamena disama dia mu lungenyi (trouble bipolaire).​—Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Tshisua-munene 2000.

Yehowa mmukuatshishe mu matuku anyi onso.”​—Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Luabanya 2001.

Yehowa wakatulongesha mua kunanukila ne kutantamana.”​—Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Luishi 2002.

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Patudi tujimija mudimu, tudi mua kutangilula nsombelu wetu

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Muyuki wa Loida udi utuleja mudi dieyemena dia Yehowa mua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu. (Tangila kazubu mu dibeji dia 17)

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Katuena ne bua kutshina bua kulomba diambuluisha bua kutshimuna butekete buetu to