Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kudi tshitendelelu tshia bena Kristo tshimuepele tshilelela

Kudi tshitendelelu tshia bena Kristo tshimuepele tshilelela

Kudi tshitendelelu tshia bena Kristo tshimuepele tshilelela

YEZU wakashiya anu tshitendelelu anyi tshisumbu tshimuepele. Tshisumbu atshi tshivua mubidi wa mu nyuma, mumue ne: dîku dia mu nyuma. Mbuena kuamba ne: tshivua tshisumbu tshivua tshisangisha pamue bantu bavua nyuma muimpe wa Nzambi musungule, aba bonso bavua Nzambi muanyishe bu “bana” bende.​—Lomo 8:16, 17; Galatia 3:26.

Yezu wakalongesha ne: Nzambi uvua wenza mudimu ne njila anu umuepele bua kulombola bantu ku bulelela ne ku muoyo. Bua kumvuija bulelela abu bua mushinga mukole, Yezu wakafuanyikija njila udi ufikisha ku muoyo wa tshiendelele ne njila anyi tshibeba. Wakamba ne: ‘Nubuele ku mushiku wa mbelu mubumbakane; bualu bua mushiku wa mbelu udi munene, ne njila wa kabutu udi munene, ne bantu ba bungi badi babuelamu. Mushiku wa mbelu udi mubumbakane, ne njila wa ku muoyo udi mubumbakane, ne bantu banya-banya badi bamumona.’​—Matayo 7:13, 14; Yone 14:6; Bienzedi 4:11, 12.

Tshisumbu tshivua mu buobumue

Nkonga miaku mukuabu udi wamba ne: katuena ne bua kufuanyikija tshisumbu atshi tshia mu bidimu lukama bia kumpala bu “nsangilu wa pa buloba bujima, wa bantu bonso, mulongolola bimpe, bu mutudi tumvua lelu patudi tuakula bua ekeleziya Katolike nansha.” (The New Dictionary of Theology) Bua tshinyi? Udi wamba ne: “Bualu nsangilu wa pa buloba bujima mulongolola bimpe nunku kavuaku to.”

Muntu nansha umue kêna mua kubenga ne: tshisumbu tshia kumpala tshia bena Kristo katshivua tshifuanangane nansha kakese ne ndongoluelu ya ekeleziya milongolola bu itudi tumona lelu to. Kadi tshivua tshilongolola bimpe. Tshisumbu nansha tshimue katshivua tshidikadile ne tshidienzela atshi malu nkayatshi to. Kadi bisumbu bionso bivua bianyisha bulombodi bua kasumbu kaludiki kavua ku Yelushalema. Kasumbu aku (kenza ne bapostolo ne bakulu ba mu tshisumbu tshia mu Yelushalema) kavua kenza muaku muonso bua kulama buobume mu tshisumbu bu “mubidi umue” wa Kristo.​—Efeso 4:4, 11-16; Bienzedi 15:22-31; 16:4, 5.

Ntshinyi tshiakafikila tshisumbu tshimue tshilelela atshi? Tshiakalua kulua Ekeleziya wa bukole wa Katolike anyi? Tshiakadiunda kuluatshi ndongoluelu wa ekeleziya ya bena Mishonyi idi mikale ne dîna dimue kadi mitapuluke itudi tumona lelu anyi? Ntshinyi tshiakenzeka?

“Mponda” ne “lupela”

Bua kuandamuna nkonko eyi, tukonkononayi ne ntema tshivua Yezu Kristo nkayende muambe pa tshivua ne bua kuenzeka. Neukeme pa kumanya ne: Yezu uvua mutekemene bua tshisumbu tshiende tshijimine mu mianda ya bantu ne se: uvua ne bua kulekela nsombelu mubi eu utungunuka munkatshi mua nkama ne nkama ya bidimu.

Yezu ufuanyikija tshisumbu tshiende ne “bukalenge bua mu diulu,” wakamba ne: ‘Bukalenge bua mu diulu budi bu muntu wakela biende maminu mimpe mu budimi buende; kadi pakadi bantu balale tulu, wakadi nende lukuna wakalua, wakela ntete ya lupela muakamanabu kuela mponda, wakaya biende. Kadi pakatolokabi, pakatoyabi, lupela luakamueneka. Bapika ba muena budimi bakalua, bakamukonka ne: Mukalenge, wewe kuakuela maminu mimpe mu budimi buebe anyi? Budi ne lupela munyi? Yeye wakabambila ne: Muntu udi nanyi lukuna nguakuenza bualu ebu. Bapika bende bakamukonka ne: Udi musue tuye kusungulula lupela anyi? Yeye wakamba ne: Nansha! Bualu bua panuikala nusungulula lupela, nenutule mponda popamue. Bubidi buabi bidiunde popamue too ne palua dia kunowa; palua dia kunowa, nengambile banowi ne: Diambedi nusungulule lupela nulusuike mu bisumbu bua kuluosha; kadi nusangishe mponda mu diyeba dianyi.’​—Matayo 13:24-30.

Yezu wakumvuija ne: uvua “mumiaminyi wa maminu.” “Maminu mimpe” avua afunkuna bayidi bende balelela. “Muena lukuna” wende uvua Satana Diabolo. “Lupela” luvua bena Kristo ba dishima bakabuela ku kakese ku kakese mu tshisumbu tshia kumpala tshia bena Kristo. Wakamba ne: uvua ne bua kulekela “mponda” ne “lupela” bikole pamue too ne ku “dinowa,” divua ne bua kuenzeka “ku nshikidilu kua tshikondo etshi.” (Matayo 13:37-43) Ntshinyi tshidi malu onso aa umvuija?

Tshisumbu tshia bena Kristo tshidi tshinyanguka

Kunyima kua lufu lua bapostolo, balongeshi batontolodi ba mu tshisumbu bakatuadija kutshilombola. Bavua bamba ‘malu adi kaayi malelela bua kukokabu bayidi ku nyima kuabu.’ (Bienzedi 20:29, 30) Ke bualu kayi, bena Kristo ba bungi ‘bakalekela ditabuja diabu.’ ‘Bakasesukila ku nsumuinu.’​—1 Timote 4:1-3; 2 Timote 4:3, 4.

Nkonga miaku mukuabu udi wamba ne: mu bidimu bia 300 “Buena-Kristo bua Katolike bukavua bulue bua mbulamatadi . . . tshitendelelu tshia Ampire wa bena Lomo.” (The New Dictionary of Theology) “Bena ekeleziya ne bantu ba patupu bakadisangisha,” ne disangisha dia Ekeleziya ne Mbulamatadi divua dishilangane bikole ne malu avua bena Kristo ba kumpala bitabuja. (Yone 17:16; Yakobo 4:4) Nkonga miaku eu udi wamba ne: ndekelu wa bionso, ndongoluelu mujima ne ngikadilu wa ekeleziya biakashintuluka, pamue ne malongesha a nshindamenu a bungi “bienzeja kudi disangisha kadiyi diakanyine dia malu a mu Tshipungidi Tshikulukulu ne malongesha a Platon.” Anu muakamba Yezu Kristo, bayidi bende balelela bakajimina ku mêsu pavua bena Kristo ba dishima benda bavula.

Bantu bavua bateleja Yezu bavua bamanye mudibi bikole bua kusunguluja mponda milelela ne lupela, ludi mu tshikondo tshidilu lukola lufuanangane bikole ne mponda. Nunku Yezu uvua musue kuleja ne: munkatshi mua tshikondo kampanda, bivua mua kuikala bikole bua kusunguluja bena Kristo balelela ne ba dishima. Kabiena bisua kumvuija ne: tshisumbu tshia bena Kristo tshiakafua to, bualu Yezu wakalaya bua kutungunuka ne kulombola bana babu ba mu nyuma ‘matuku onso too ne ku nshikidilu kua tshikondo etshi.’ (Matayo 28:20) Yezu wakamba ne: mponda ivua ne bua kutungunuka ne kukola. Nansha nanku, kakuyi mpata mu kupita kua bikondo, bena Kristo balelela (muntu ku muntu anyi mu tusumbu) bakenza muabu muonso bua kutumikila malongesha a Kristo. Kadi kabavua benza kabidi bulongolodi anyi mubidi uvua umueneka uvuabu mua kumanya bimpe to. Bushuwa, kabavua bafuane ndongoluelu wa bitendelelu bia batontolodi bivua anu binyanga ne bipendesha dîna dia Yezu Kristo mu kupita kua malu a bantu to.​—2 Petelo 2:1, 2.

‘Muntu wa bupidia udi ubuluibua’

Mupostolo Paulo wakamanyisha tshintu tshikuabu tshivua ne bua kuenzeka mu ndongoluelu eu wa bitendelelu bia dishima. Wakafunda ne: ‘Muntu kanudingi muanda wonso; bualu bua dituku [dia Yehowa] kadiena dilua anu bialu [butontolodi] diambedi, ne anu biabuluibua muntu wa bupidia.’ (2 Tesalonike 2:2-4) “Muntu wa bupidia” eu nkasumbu ka balombodi ba ekeleziya kadi kaditeka ku mutu kua tshisumbu tshia “bena Kristo” bua kukokesha. *

Butontolodi buakabanga mu matuku a mupostolo Paulo. Buakadiunda bikole pakafua bapostolo ne pakajimina bukokeshi buabu buvua bukuba. Paulo wakamba ne: bavua ne bua kubujingulula ku ‘dienzeja dia Satana, ne bukole buonso, ne bimanyinu, ne malu a kukema a mashimi, ne kudinga kuonso kua malu mabi.’ (2 Tesalonike 2:6-12) Ebi bidi biumvuija bulelela menemene bienzedi bia balombodi ba bitendelelu mu kupita kua malu a bantu onso!

Bua kukuatshisha mudibu bamba ne: Katolike ke tshitendelelu tshimuepele tshilelela, balombodi ba bena Katolike badi bamba ne: bepiskopo babu “mbapiane mudimu wa bupostolo kudi bapostolo ba kumpala bilondangane kubangila ku ntuadijilu kua Buena-Kristo.” Pabi, dipiana anyi dipingana pa muaba wa bupostolo didibu bamba kadiena ne nshindamenu mu malu a kale nansha mu Mukanda wa Nzambi to. Kakuena tshijadiki tshia nsongo tshidi tshileja ne: nyuma muimpe wa Nzambi uvua ulombola ndongoluelu wa ekeleziya uvua mujuke kunyima kua lufu lua bapostolo ba Yezu nansha.​—Lomo 8:9; Galatia 5:19-21.

Kadi netuambe tshinyi bua ekeleziya mikuabu ya bungi yakalua kunyima kua tshidibu babikila ne: Dishintuluka? Ivuaku milonde tshilejilu tshia tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala anyi? Ivuaku mipingaje bukezuke bua tshisumbu tshia bena Kristo tshia kumpala anyi? Mbulelela ne: kunyima kua Dishintuluka, bantu ba bungi ba patupu bakapeta Bible mu miakulu yabu. Kadi malu a kale adi aleja ne: ekeleziya eyi yakatungunuka ne kulongesha malongesha a dishima.​—Matayo 15:7-9.

Kadi tangila bualu ebu. Yezu Kristo wakamba ne dishindika dionso ne: tshisumbu tshimuepele tshilelela etshi tshivua ne bua kumueneka kabidi mu tshikondo tshiakabikilaye ne: ku nshikidilu kua tshikondo kampanda. (Matayo 13:30, 39) Milayi ya mu Bible idi yenda ikumbana idi ileja ne: tudi mpindieu mu tshikondo atshi. (Matayo 24:3-35) Bu mudi bualu ebu bulelela, muntu ne muntu udi ne bua kudikonka ne: ‘Tshitendelelu tshimuepele tshilelela atshi tshidi kuepi?’ Bantu badi ne bua kutshimanya bipepele.

Pamu’apa udi wela meji ne: ukadi mupete tshitendelelu atshi anyi tshisumbu atshi. Bidi ne mushinga bua wikale mujadike bualu ebu bimpe. Bua tshinyi? Bualu anu bu muvuabi mu bidimu lukama bia kumpala, kudi ne bua kuikala anu tshitendelelu tshimuepele tshilelela lelu. Udiku muangate dîba dia kujadika bikala tshitendelelu tshiebe tshidi tshilonda menemene tshilejilu tshishiya kudi tshisumbu tshia bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala ne tshilamate ku malongesha a Yezu Kristo anyi? Bua tshinyi kubenga kukonkonona kubangila ku mpindieu tshitendelelu tshiebe? Bantemu ba Yehowa nebikale ne disanka dia kukuambuluisha bua kukonkonona bualu ebu.​—Bienzedi 17:11.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 17 Malu makuabu adi atangila “muntu wa bupidia” adi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1 Luishi 1990, dibeji dia 10-14.

[Bimfuanyi mu dibeji 5]

Tshilejilu tshia Yezu tshia lupela ne mponda tshidi tshitulongesha tshinyi pa bidi bitangila tshisumbu tshilelela tshia bena Kristo?

[Bimfuanyi mu dibeji 7]

Tshitendelelu tshiebe tshidiku tshilonda tshilejilu tshishiya kudi bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala mu diyisha ne mu dilonga anyi?