Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Kuikala ne “muoyo munda muende” kudi kumvuija tshinyi?

Bible udi wamba bua Yezu Kristo ne: udi ne “muoyo munda muende” ne bua bayidi bende ne: badi ne ‘muoyo munda muabu.’ (Yone 5:26; 6:53) Nansha nanku, mvese ibidi eyi kayena ne diumvuija dimue to.

Yezu wakamba ne: ‘Bu mudi Tatu ne muoyo munda muende, nunku yeye wakapa Muana kabidi bua kuikalaye ne muoyo munda muende.’ Kumpala kua Yezu kuamba mêyi aa adi akemesha, wakamba ne: ‘Bulelela, bulelela, ndi nnuambila ne: Umvua dîyi dianyi, witabuja wakuntuma, udi ne muoyo wa tshiendelele. Dîba nedilue, didiku katataka mene, diumvua bafue dîyi dia Muana wa Nzambi; badi bumvua nebikale ne muoyo.’ Muaba eu Yezu uvua wakula bua bukole bua pabuabu buvua Tatuende mumupeshe, buena kuamba ne: bukokeshi bua kupetesha bantu nsombelu udi muanyishibue ku mêsu kua Nzambi. Bualu bukuabu kabidi, Yezu udi ne bukole bua kujula bantu ku lufu ne kubapesha muoyo. Bua Yezu, kuikala ne ‘muoyo munda muende’ kudi kumvuija ne: mmupeshibue bukole ebu. Anu bu Tatu, Muana udi pende ne ‘dipa dia muoyo munda muende, ke muvuabu kabidi mua kukudimuna tshiambilu etshi.’ (Yone 5:24-26) Kadi netuambe tshinyi bua bayidi bende?

Tshidimu bu tshimue kunyima, Yezu wakambila bantu bavua bamuteleja ne: ‘Bulelela, bulelela, ndi nnuambila ne: Binuikala kanuyi nudia mubidi wa Muana wa muntu, binuikala kanuyi nunua mashi ende, kanuena ne muoyo munda muenu. Udi udia mubidi wanyi, udi unua mashi anyi, udi ne muoyo wa tshiendelele, nemmubishe dituku dia ku nshikidilu.’ (Yone 6:53, 54) Muaba eu Yezu udi ufuanyikija kuikala ne “muoyo munda muenu” ne kupeta “muoyo wa tshiendelele.” Mu Mifundu ya tshiena-Greke mudi biambilu bia bungi bidi bifuanangane ne etshi tshia kuikala ne “muoyo munda muenu.” Tangila bilejilu bibidi ebi: ‘Ikalayi ne luepu munda muenu’ ne ‘badi bapeta mu mubidi wabu difutu dia bupambuke buabu.’ (Mâko 9:50; Lomo 1:27, Mukenji Mulenga) Miaba eyi, biambilu ebi kabiena bimvuija kuikala ne bukokeshi bua kupeshangana luepu anyi bua kupesha muntu difutu to. Kadi badi bakula bua tshiuwidi peshi dikumbanangana dia munda. Nenku mêyi adi mu Yone 6:53 adi amba ne: “muoyo munda muenu” adi umvuija kupeta muoyo mu tshiuwudi tshiawu tshionso.

Pavuaye wakula bua bayidi bende bavua bu badi ne muoyo munda muabu, Yezu wakatela mubidi wende ne mashi ende. Pashishe, pakabanjijaye Didia dia Mukalenge, wakakula kabidi bua mubidi wende ne mashi ende ne kuambilaye bayidi bende bavua ne bua kubuela mu tshipungidi tshipiatshipia bua kudia diampa kadiyi diela luevene ne kunua mvinyo bu bimanyinu. Abi bidi bisua kumvuija ne: anu bena Kristo bela manyi badi mu tshipungidi tshipiatshipia ne Yehowa Nzambi, ke badi ne bua kupeta muoyo mu tshiuwidi tshiawu anyi? Tòo. Yezu wakakula musangu muibidi bua mubidi ne mashi ende kunyima kua tshidimu tshijima. Bantu bavua bateleje mêyi a Yezu adi mu Yone 6:53, 54 kabavua bamanye ne: nekuikale disekelela kampanda dia ku tshidimu divua ne bua kulua kuenzeka ne bimanyinu bia mubidi ne mashi bia Kristo nansha.

Bilondeshile Yone nshapita 6, Yezu wakanji kufuanyikija mubidi wende ne mana, wamba ne: “Bankambua benu bavua badie mana mu tshipela, bobo kufua. Edi ndiampa didi difuma mu diulu; muntu udi udidia, kena ufua nansha. Meme ndi diampa dia muoyo, difume mu diulu. Yonso udi udia diampa edi, neikale ne muoyo kashidi.” Mubidi ne mashi a Yezu bivua ne mushinga kupita mana mena dîna. Mushindu kayi? Mubidi wende uvua mufidibue bua “bantu bikale ne muoyo,” uvua ufikisha bantu ku dipeta muoyo wa tshiendelele. * Pa nanku, mêyi a ne: “kuikala ne muoyo munda muenu” adi mu Yone 6:53 adi bua bantu bonso badi bapeta muoyo wa tshiendelele mu diulu anyi pa buloba.​—Yone 6:48-51, MMM.

Ntshikondo kayi tshidi bayidi ba Kristo bapeta muoyo munda muabu anyi muoyo mu tshiuwidi tshiawu? Bela manyi bakokesha mu Bukalenge nebapete muoyo mu diulu ku dibishibua diabu bu bifukibua bia mu nyuma bidi kabiyi mua kufua. (1 Kolinto 15:52, 53; 1 Yone 3:2) “Mikoko mikuabo” neyipete muoyo mu tshiuwidi tshiawu ku ndekelu kua Bukokeshi bua Yezu bua Bidimu Tshinunu. Ku ndekelu kua bidimu tshinunu, nebikale bamane kubateta, babasangane ne lulamatu ne bakane mua kupeta muoyo wa tshiendelele mu Mparadizu pa buloba.​—Yone 10:16; Buakabuluibua 20:5, 7-10.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 7 Pavuabu mu tshipela, bena Isalele ne “tshisumbu tshinene tshia bantu” bavua dijinga ne mana bua kushala ne muoyo. (Ekesode 12:37, 38; 16:13-18) Bia muomumue, bua kuikala ne muoyo wa tshiendelele, bena Kristo bonso (bela manyi anyi mikoko mikuabu) badi ne bua kupeta mana mafume mu diulu pa kuleja ditabuja diabu mu mulambu udi upikula wa mubidi ne mashi a Yezu.​—Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1 Luishi 1988, dibeji dia 30-31, (Mfual).

[Bimfuanyi mu dibeji 31]

Bena Kristo balelela bonso badi mua kuikala ne ‘muoyo munda muabu’