Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nuenu bansonga, endayi bakanangane ne Yehowa

Nuenu bansonga, endayi bakanangane ne Yehowa

Nuenu bansonga, endayi bakanangane ne Yehowa

BAMUE bansonga bena Kristo bavua bashiyangane ne mêku abu ne bisumbu biabu munkatshi mua matuku ndambu. Bamue bavua bumbuke nunku bua kumona mua kuvudija mudimu wabu wa diyisha. Bakuabu pabu bavua bashiyangane ne mêku abu bua dibenga kubuelakana mu malu a pa buloba ebu. (Yeshaya 2:4; Yone 17:16) Mu amue matunga, “Kaisa” utu mukosele bansonga bibawu bia maloko anyi bia midimu kampanda ya kuenza bua ditunga bualu bavua balame muoyo-mutoke wabu. *​—Mâko 12:17; Tito 3:1, 2.

Padibu basala buloko bua dibenga kubuelakana diabu mu malu a panu, bansonga aba badi mua kusanganyibua mu buloko bumue ne bansonga bena tshinyangu munkatshi mua matuku a bungi. Dikala mutantshi mule ne mêku abu bua malu makuabu ndienzeje kabidi bansonga bua kufika ku dienzela mudimu muaba udi bantu ba bikadilu bibi. Mmunyi mudi bansonga bena Kristo aba anyi bana betu bakuabu badi mu nsombelu eu mua kutantamena ngenzelu ne malu mabi adibu babalomba bua kuenza padibu baluangana bua ‘kuenda bakanangane ne Nzambi?’ (1 Tesalonike 2:12) Munyi mudi baledi babu mua kubalongolola bua kutshimuna nsombelu mubi yonso udi mua kumueneka?​—Nsumuinu 22:3.

Ntatu misunguluke

Tákis, nsongalume wa bidimu 21 uvua muenzejibue bua kushiyangana ne dîku diende ngondo 37, udi wamba ne: “Kuikala mutantshi mule ne bukubi bua baledi banyi ne bulami bua bakulu ba dinanga bavua bammanye bimpe kuvua bualu bukole buvua bumpampakaja.” * Udi usakidila wamba ne: “Imue misangu mvua ndimona tshiyi ne bukubi nansha bukese.” Pétros (uvua ne bidimu 20) wakashiyangana ne dîku diende bidimu bipite pa bibidi. Udi wamba ne: “Bua musangu wa kumpala katshia bandela, mvua ne bua kudisunguila meme nkayanyi dinaya ne balunda, misangu yonso bimvua nsungula kabivua bimpe to.” Pashishe udi wamba ne: “Imue misangu mvua ngumvua buôwa bua bujitu bunene buvua budikadidi buvule bumpeshe.” Tássos, mukulu muena Kristo utu uyikila pa tshibidilu ne bansonga bena Kristo batu mu nsombelu eyi, wakamba ne: “Ngakuilu mubole, buntomboji, ngikadilu wa tshikisu peshi balunda badi kabayi bena Kristo bidi mua kunyanga bansonga badi badilekelele ne kabayi badimuke.”

Bu mudi bansonga aba basombe pamue ne bantu badi kabayi banemeka mêyi a mu Bible ne benza nabu mudimu pamue, badi ne bua kudilama ku diteta dia kuidikija njila mibi idi Bible ubenga ya bantu badi babanyunguluke. (Musambu 1:1; 26:4; 119:9) Kuikala ne tshibidilu tshimpe tshia kudilongela, kubuela mu bisangilu ne kuenza mudimu wa buambi kudi mua kumueneka kukole. (Filipoi 3:16) Kudifundila ne kukumbaja bipatshila bia mu nyuma kudi kabidi mua kuikala kabidi kukole.

Bansonga bena Kristo ba lulamatu mbasue kusankisha Yehowa mu bienzedi ne mu mêyi abu. Badi badienzeja ne lulamatu luonso bua kuenza bualu ebu buimpe budi Tatu wabu wa mu diulu ubalomba: ‘Muananyi, wikale ne meji, usankishe mutshima wanyi, bua mmanye mua kuitaba kudi muntu udi umpenda.’ (Nsumuinu 27:11) Mbamanye bua se: mankenda ne ngikadilu wabu bidi mua kufikisha bantu bakuabu ku diangata Yehowa ne bantu bende bimpe anyi bibi.​—1 Petelo 2:12.

Tshidi tshisankisha ntshia se: ba bungi ba ku bansonga aba badi benza muabu muonso bua kuikala bu bana babu bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua mupostolo Paulo musambile bualu buabu ne: ‘Nuenu nuende mu bienzedi bidi biakanangane ne [Yehowa] ku dimusankisha dionso, ne bua nuenu nukuame mamuma mu mudimu wonso muimpe, tô ne ku dinanukila dionso ne ku lutulu lusangisha ne disanka.’ (Kolosai 1:9-11) Bible udi utuleja bilejilu bivule bia bansonga batshinyi ba Nzambi bakakokesha bua kuenda bakanangane nende nansha muvuabu munkatshi mua bantu bavuabu kabayi bamanye, bena lukuna ne batendeledi ba mpingu.​—Filipoi 2:15.

‘Yehowa wakadi ne Yosefe’

Patshivuaye tshitende, Yosefe (muana munanga wa Yakobo ne Lakele) wakasanganyibua mutantshi mule ne tatuende mutshinyi wa Nzambi uvua umukuba. Bavua bamupane mu bupika mu Ejipitu. Yosefe mmushiye tshilejilu tshilenga tshia nsongalume muenji wa mudimu, wa kueyemena ne wa bikadilu biakane. Nansha muvuaye muena mudimu wa Potifâ muntu uvua kayi utendelela Yehowa, Yosefe uvua ne tshisumi ne wenza malu ne muoyo mujima, ke bualu kayi mfumuende wakamuteka ku mutu kua bintu bionso bia mu nzubu muende. (Genese 39:2-6) Yosefe wakashala mulamate Yehowa, ne pakamufikisha bualu ebu ku diedibua mu buloko, kakadiambila musangu umue ne: “Bua tshinyi kushala ne lulamatu?” Nansha mu buloko muvuaye, wakaleja ngikadilu mimpe ne mpindieu kumutekabu mutangidi wa malu a bungi avua enzeka mu buloko amu. (Genese 39:17-22) Nzambi wakamubenesha ne anu mudibu baleje mu Genese 39:23, ‘Yehowa wakadi ne Yosefe.’

Bua muvua Yosefe kayi pabuipi ne bena mu dîku diabu bavua batshina Nzambi, kabivua ne bua kuikala bikole bua yeye kulonda ngikadilu wa bantu ba bisamba bia bende abu bavua bamunyunguluke, bua kuidikija nsombelu wa buendenda uvua nende bena Ejipitu nansha! Pamutu pa kuenza nanku, wakashala mulamate mêyi a Nzambi ne wakalama ngikadilu wende muimpe nansha mu mateta matambe bukole. Pakamuela mukaji wa Potifâ mutoyi njila ne njila bua kulalaye nende, diandamuna divua kadiyi mua kushintuluka diakamupeshaye divua se: “Ndi mua kuenza bualu ebu bubi bunene ne mua kuenzela Nzambi bibi munyi?”​—Genese 39:7-9.

Lelu, bansonga Bantemu badi ne bua kutumikila mibelu idi Bible ubapesha bua kudimukila malunda mabi, manaya anyi dijikija lutetuku dibi, mikanda anyi bimfuanyi bileja bantu butaka ne mijiki mibi. Mbajadike bua se: ‘Mêsu a Yehowa adi kuonso, adi [ajoja] bantu babi ne bantu bimpe.’​—Nsumuinu 15:3.

Mose wakakina ‘masanka a malu mabi’

Mose wakakolela mu lupangu lua Palô muvua bantu bikale batendeledi ba mpingu ne banangi ba masanka. Bible udi wamba buende yeye ne: ‘Bua ditabuja Mose wakapidia kubikidibua muana wa muana mukaji wa Palô; musungule kukengeshibua pamue ne bantu ba Nzambi kumpala kua masanka a malu mabi a tshitupa tshîpi.’​—Ebelu 11:24, 25.

Kudia bulunda ne bena panu kudi mua kupetesha amue malu mimpe, kadi budi anu bua tshitupa tshîpi. Buobu bunenge bikole, budi mua kuenza anu matuku mabala ku minu adi mashadile bukua-panu ebu. (1 Yone 2:15-17) Kabiakuikalaku bimpe bua kulonda tshilejilu tshia Mose anyi? Bible udi wamba ne: “wakashala mushindame bu uvua mumone Eu utu kayi umueneka.” (Ebelu 11:27, NW) Wakashala mutangije meji ende ku bumpianyi bua mu nyuma bua bankambua bende bavua batshina Nzambi. Wakavuija dilongolola dia Yehowa tshipatshila tshia mu nsombelu wende, kudifundilaye tshipatshila tshia kuenza disua dia Nzambi.​—Ekesode 2:11; Bienzedi 7:23, 25.

Padi bansonga batshinyi ba Nzambi basanganyibua muaba udi bantu babi badi kabayi bamanye Nzambi, badi mua kukolesha malanda abu ne Yehowa ku diambuluisha dia kudilongela bua kufika ku dimanya bimpe “Eu utu kayi umueneka.” Dienza midimu yonso ya bena Kristo, pamue ne dibuela mu bisangilu ne diyisha pa tshibidilu, nebiambuluishe bansonga aba bua kushala batangije meji abu ku malu a nyuma. (Musambu 63:6; 77:12) Badi ne bua kudienzeja bua kuikala ne ditabuja ne ditekemena bikole anu bu muvua bia Mose. Badi ne bua kudienzeja kabidi bua kuimanyika meji ne bienzedi biabu pa Yehowa, ne disanka dia kuikala balunda bende.

Wakatumbisha Nzambi ne ludimi luende

Nsonga mukuabu wakashiya tshilejilu tshimpe pavuaye ku ba bende uvua nsongakaji muena Isalele uvuabu bakuate kudi bena Sulia mu matuku a muprofete Elisha. Wakalua muena mudimu wa mukaji wa Nâmana mfumu wa basalayi wa bena Sulia uvua ne disama dia nsudi. Nsongakaji eu wakambila mukaji eu uvua mfumuende ne: ‘Bu mukalenge wanyi muikale ne muprofete udi mu Samalea, yeye wakadi kumuondopa disama diende dia nsudi.’ Bua bumanyishi buende ebu, Nâmana wakaya kudi Elisha mu Isalele ne kumuondapabu nsudi ivuaye nayi. Kabidi, Nâmana wakalua mutendeledi wa Yehowa.​—2 Bakelenge 5:1-3, 13-19.

Tshilejilu tshia nsongakaji eu tshidi tshileja mudibi bia mushinga bua bansonga kuenzabu mudimu ne ndimi yabu mu mushindu udi utumbisha Nzambi, nansha padibu kule ne baledi babu. Bu nsongakaji eu muikale ne tshibidilu tshia kuamba ‘mêyi mabi’ anyi “mineku ya bundu,” uvuaku mua kuikala mupete bukole bua kuamba mêyi mimpe ne ludimi luende pakamueneka mpunga anyi? (Efeso 5:4; Nsumuinu 15:2) Níkos, nsongalume wa bidimu 20 uvuabu bakuate bua dibenga kubuelakana mu malu a panu udi uvuluka ne: “Patuvua ne bansonga bakuabu bena Kristo mu buloko bua ku madimi, mutantshi mule ne tshisumbu ne baledi bavua mua kututangila, ngakamona ne: ngakuilu wetu wakanyanguka. Kavua utumbishisha kabidi Yehowa nansha kakese.” Diakalenga, bakambuluisha Níkos ne bakuabu bua kuteleja mubelu wa Paulo mu muanda eu: ‘Tshiendenda tshia malunda mabi ne malu a bundu ne dikuma dia mutshima kabitedibu mene munkatshi muenu; ebu budi buimpe bua bansantu benze.’​—Efeso 5:3.

Bavua bamona Yehowa bu muntu mulelela ku mêsu kuabu

Bualu buvua buenzekele balunda ba Danyele bena Ebelu basatu mu Babulona wa kale budi bujadika bulelela bua dîyi divua Yezu muambe, dia se: lulamatu mu tualu tukese ludi lufikisha ku lulamatu mu malu manene. (Luka 16:10) Pavuabu kumpala kua tshilumbu tshia kudia biakudia bikandika mu Mikenji ya Mose, bavua mua kuikala bele meji ne: bavua bapika mu ditunga dia ku ba-bende ne kabavua ne tshikuabu tshia kuenza to. Kadi bakapeta dibenesha dinene bua dibenga kupepeja muanda uvua muikala mumueneke bu kalu kakese! Bamueneka bikale ne makanda a mubidi ne meji a bungi kupita bapika bakuabu bonso bavua badie biakudia bisheme bia mukalenge. Kakuyi mpata, lulamatu mu tualu tukese luakabakolesha, nunku pakapetabu diteta dinene dia kuinamina lupingu, bakabenga kushipa mukenji wa Nzambi.​—Danyele 1:3-21; 3:1-30.

Bansongalume basatu aba bavua bamona Yehowa bu muntu mulelela menemene ku mêsu kuabu. Nansha muvuabu mutantshi mule ne mêku abu ne muaba uvua ntendelelu mulelela wenzekela, bavua badisuike bua kubenga kudinyanga ne bia panu. (2 Petelo 3:14) Malanda abu ne Yehowa avua ne mushinga wa bungi ku mêsu kuabu, ke bualu kayi bavua bitabe nansha bua kufua bua malanda aa.

Yehowa kakunupua muoyo

Padi bansonga bashiyangane ne bantu badibu banange ne badibu beyemena, kakuyi mpata badi mua kudimona kabayi mu bukubi, bikale mu dielakana ne buôwa. Kadi badi mua kuakama mateta ne ntatu bidi bibakuata ne dishindika dia se: “Yehowa [kakubapua muoyo].” (Musambu 94:14) Bikale bansonga aba ‘bakenga bualu bua buakane,’ Yehowa udiku bua kubambuluisha bua batungunuke ne kuenda mu ‘njila wa buakane.’​—1 Petelo 3:14; Nsumuinu 8:20.

Yehowa wakakolesha ne wakabenesha Yosefe, Mose, nsongakaji muena Isalele mupika ne bansongalume basatu bena Ebelu ba lulamatu. Lelu, udi ukuatshisha aba badi ‘baluangana mvita mimpe ya ditabuja’ ne nyuma muimpe wende, Dîyi diende ne bulongolodi buende, ne mmubatekele difutu dia “muoyo wa tshiendelele” kumpala kuabu. (1 Timote 6:11, 12) Bushuwa, kudi mushindu wa kuenda bakanangane ne Yehowa, ne kuenza nanku mbualu bua meji.​—Nsumuinu 23:15, 19.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 2 Bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Lumungulu 1996 dibeji dia 18-20.

^ tshik. 5 Tudi bashintulule amue mêna.

[Kazubu mu dibeji 25]

BALEDI WETU, LONGOLOLAYI BANA BENU!

‘Bu mudi mikete ya mu tshianza tshia muena bukitu, nunku mmudi bana baledibue mu bunsongalume bua tatu wabu.’ (Musambu 127:4) Mukete kawena mua kukuate tshintu tshidibu bawele ku mpukampuka to. Badi ne bua kuuludikila bimpe. Bia muomumue, kuoku kakuyi mibelu mimpe ya kudi baledi, bana kabakuikala balongolola bua kutantamena ntatu itu ifumina ku dikala mutantshi mule ne mêku abu nansha.​—Nsumuinu 22:6.

Bana batu ne tshibidilu tshia kuenza malu mu tshiputuku peshi kuditua mu dilonda “nkuka ya bansongalume.” (2 Timote 2:22) Bible udi udimuija ne: ‘Lukodi ne kubela bidi biyisha meji, kadi muana udibu balekela nkayende udi ufuishisha mamuende bundu.’ (Nsumuinu 29:15) Kubenga kuelela muana mikalu kudi kumushiya kayi mulongolola bua kutantamena malu ne ntatu ya mu nsombelu padiye mutantshi mule ne dîku.

Bu bantu badi bakumbaja bujitu buabu ne mu mushindu mutoke, baledi bena Kristo badi ne bua kuleja bana babu ntatu ne malu atu enzeka mu ndongoluelu wa malu eu. Pamutu pa kuamba malu adi atekesha mu mikolo, badi ne mua kumvuija ntatu idi nsonga mua kupeta bu biobi mua kuenzeka bua yeye kushiyangana ne dîku. Dilongesha edi, difila pamue ne meji a kudi Nzambi, ‘nedipe muntu udi kayi mutantamane mu lungenyi budimu, [nedileje] nsongalume meji ne bukole bua kupangidija malu makane.’​—Nsumuinu 1:4.

Baledi badi bakuna malu a mushinga ne mêyi mimpe mu mitshima ya bana babu badi babambuluisha bua kutshimuna ntatu ya mu nsombelu. Dilonga Bible mu dîku pa tshibidilu, diyikila bimpe ne dijingila bana babu diakalenga ne muoyo mujima, bidi mua kuleja dishilangana pankatshi pa dilubuluka ne dipangila. Baledi badi ne bua kulongesha bana malu a Nzambi ne nkatshinkatshi, kadi mu mushindu muakanyine, bua kubalongolola bua bamanye mua kubuka ne abu masala pakolabu. Buobu bikale bafile tshilejilu tshimpe, baledi badi mua kulongesha bana babu bua se: kudi mushindu wa kuikala pa buloba kadi kubenga kuikala wa mu ba pa buloba.​—Yone 17:15, 16.

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Bamue bansonga bena Kristo bavua bashiyangane ne mêku abu

[Bimfuanyi mu dibeji 24]

Bansonga buobu bakandamene mateta, badi mua kuidikija Yosefe ne kushala bakezuke

[Bimfuanyi mu dibeji 26]

Idikija nsongakaji muena Isalele mupika uvua mutumbishe Yehowa ne ludimi luende