Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tudiku mua kueyemena muntu mukuabu anyi?

Tudiku mua kueyemena muntu mukuabu anyi?

Tudiku mua kueyemena muntu mukuabu anyi?

MALU a bungi avua masokoka akamanyika panyima pa bamane kupula Tshimanu tshia Berlin mu tshidimu tshia 1989. Tshilejilu, Lydia * wakamanya ne: pavua mbulamatadi wa ditunga dia Allemagne wa ku Est muikale ukokesha, kasumbu ka Stasi (kasumbu ka Mbulamatadi ka Malu a Muinshi muinshi) kavua kafunde malu masokome ende. Lydia uvua mukeme bua kumanya muanda eu, kadi uvua mupapuke bibi bua kumanya ne: bayende ke uvua muambile bena Stasi malu au. Muntu uvua mumutungile ke uvuaye mutekele muoyo wende wonso.

Tshikandakanda kampanda mu tshia mu tshimenga tshia Londres tshidi tshiamba bua Robert (uvua mukulumpe mumanye malu) ne: uvua “unemeka, wanyisha ne utekela [munganga wende] muoyo bikole.” (The Times) Tshidi tshiamba ne: munganga uvua wenza malu “ne bulenga ne diumvuilangana.” Kadi Robert kufuaye lufu lua tshikoso. Wakafua bua disama dia mioyo peshi dia buongo anyi? Tòo. Bena mbulamatadi bakafika ku diamba ne: munganga eu uvua mulue kutua Robert buanga bua lufu, Robert ne dîku diende kabayi bamanye to. Nenku, bidi bimueneka ne: bavua bashipe Robert kudi muntu uvuaye weyemena ne mutshima umue.

Dieyemena dia Lydia ne Robert diakaya mu mâyi, ne bipeta bibi biakapatuka. Imue misangu bipeta kabitu bibi menemene to. Nansha nanku, bantu bavule batu bedibua mâyi ku mikolo kudi bantu badibu beyemena. Luapolo (lupatula kudi kasumbu ka mu Allemagne katu kenza mudimu wa diela bantu nkonko) ludi luamba ne: bantu 86 pa 100 bavua bambe ne: bavua babele mâyi ku makasa kudi muntu uvuabu beyemena. (Allensbacher Jahrbuch der Demoskopie 1998-2002) Imue misangu bakadi bakuele pebe mâyi ku makasa. Nanku katuena mua kukema bua pakamba tshikandakanda kampanda mu tshidimu tshia 2002 ne: “Kukadi bidimu bivule, mu matunga a bubanji a ku Mputu bantu kabatu kabidi batekelangana muoyo to.”​—Neue Zürcher Zeitung.

Ditu dikola bitekete, dibumbuka lukasa

Dieyemena ntshinyi? Bilondeshile nkonga-miaku umue, kueyemena bakuabu kudi kumvuija kuela meji ne: badi bantu bakane, benza malu ne muoyo umue ne kabena mua kutuenzela bualu bubi ku bukole nansha. Dieyemena didi dilua bitekete bitekete kadi didi mua kufua ne lukasa. Bu mudibu bela bantu ba bungi mâyi ku makasa, bidiku mua kutukemesha bua padi bantu kabayi basue kueyemena bakuabu anyi? Bilondeshile diela bantu nkonko dia mu tshidimu tshia 2002 mu ditunga dia Allemagne, “bansonga bashadile ku 1 pa 3 batu beyemena bantu ne muoyo umue.”

Nenku tudi mua kudiebeja ne: ‘Tudiku mua kueyemena muntu mukuabu anyi? Mbimpe kueyemena muntu petu bamanye ne: udi mua kutuela mâyi ku mikolo anyi?’

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 2 Mêna mmashintulula.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 3]

Diela bantu nkonko dimue diakaleja ne: bavua bele bantu 86 pa 100 mâyi ku makasa kudi muntu uvuabu batekela muoyo