Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Wikale ne disanka diebe mu Yehowa”

“Wikale ne disanka diebe mu Yehowa”

“Wikale ne disanka diebe mu Yehowa”

‘Wikale ne disanka diebe mu Yehowa, ne yeye neakupe milombu idi mutshima webe ulomba.’​—MUSAMBU 37:4.

1, 2. Nnganyi udi Mpokolo wa disanka dilelela, ne mmunyi muvua Mukalenge Davidi mutume ntema yetu ku muanda eu?

 “BA DIAKALENGA mbapele ku muoyo, . . . ba diakalenga mbena luse, . . . ba diakalenga mbakebi ba bupole.” Mêyi aa ne makuabu asambombo adi amba bua bantu ba diakalenga anyi badi ne disanka ke avua Yezu mutuadije nawu Muyuki wende wa pa Mukuna udi mu Evanjeliyo udi Matayo mufunde. (Matayo 5:3-11, MMM) Mêyi a Yezu adi ajadika ne: tudi mua kupeta disanka.

2 Musambu kampanda wa tshijila mufunda kudi Davidi Mukalenge wa Isalele wa kale udi utangija ntema yetu kudi Yehowa, Mpokolo wa disanka dilelela. Davidi wakamba ne: ‘Wikale ne disanka diebe mu Yehowa, ne yeye neakupe milombu idi mutshima webe ulomba.’ (Musambu 37:4) Kadi ntshinyi tshidi mua kuvuija dimanya Yehowa ne bitupa bia bungi bia bumuntu buende bualu bua “disanka”? Mmunyi mudi dikonkonona dia malu adiye muenze ne ikalaye ne bua kuenza bua kukumbaja tshidiye mulongolola bua kukupesha ditekemena dia kupeta “milombu idi mutshima webe ulomba”? Dikonkonona mu buondoke Musambu wa 37, mvese 1 too ne wa 11 didi ditupesha mandamuna.

‘Kuikadi ne mukawu’

3, 4. Bilondeshile tshidibu bambe mu Musambu 37:1, mmubelu kayi udi Davidi ufila, ne mbua tshinyi mbiakanyine kuutumikila?

3 Tudi mu tshikondo tshia “malu makole,” ne malu mabi adi enda anu avula. Tudi bamone dikumbana dia mêyi a mupostolo Paulo a se: “Bantu babi ne badingi ba bakuabo nebadiundadiunde mu malu mabi abo matuku onso, badingangana, badingibua.” (2 Timote 3:1, 13) Bushuwa, bitu bipepele be bua lungenyi luetu kukokibua ku tshidi tshimueneka bu dikasa dimpe ne dilubuluka dia bantu babi. Bionso ebi bidi mua kutupesha ditanaji ne kutangija lumonu luetu lua mu nyuma ku malu a patupu. Mona mudi mêyi a ntuadijilu a mu Musambu wa 37 eu atudimuija bua njiwu idi mua kulua kutukuata: ‘Kunyingabadi bua benji ba malu mabi, kuikadi ne badi benza bienzedi bibi mukawu.’

4 Ku dituku ne ku dituku, tudiomba ne bikandakanda bitu bitulondela malu mabi mapite bungi adi bantu benza. Bangenda-mushinga bivi badi batungunuka ne mushinga wabu mubi kakuyi muntu ubenzela bualu to. Benji ba malu mabi badi badila pambidi pa bantu badi kabayi ne wa kubakuila. Bashipianganyi badi batungunuka ne kushipangana kakuyi muntu ubakuata nansha ubanyoka. Bilejilu bionso ebi bia mushindu udibu bakonyangaja malu makane bidi mua kutupesha tshiji ne kunyanga ditalala ditudi nadi mu mutshima. Dikasa dimpe didi benji ba malu mabi bamueneka bu bakume didi nansha mua kutujula mukawu. Kadi dibungama dietu bua bualu ebu ke diajikija tshilumbu etshi anyi? Dialakana masanka adi bantu bamueneka bikale nawu didiku mua kushintulula tshipeta tshidi tshimana kubafundila anyi? Tòo, nansha kakese. Ne kabiena ne mushinga bua tuetu kuikala ‘banyingabale.’ Bua tshinyi?

5. Bua tshinyi badi bafuanyikija benji ba malu mabi ne mashinde?

5 Mufundi wa Misambu udi wandamuna ne: ‘Bualu bua nebafubidile tshitupa tshîpi bu mashinde matapa, nebafubidile bu midioko mitekete.’ (Musambu 37:2) Mashinde mabishi adi mua kumueneka mimpe kumona, kadi kunyima kua matuku makese atu afubidila ne uma. Ke tshidi tshienzekela kabidi benji ba malu mabi. Bubanji budibu bamueneka bu badi nabu ki mbua kashidi to. Padibu bafua, bintu biabu bidibu bapeta mu njila mibi kabiena bibambuluisha nansha kakese. Ndekelu wa bionso, muntu yonso wa kudibu udi upeta tshidi buakane bulomba. Paulo wakafunda ne: “Difutu dia bubi ndufu.” (Lomo 6:23) Ndekelu wa bionso, benji ba malu mabi bonso nebapete “difutu” dia lufu. Bulelela, eu nnsombelu udi kayi ne mushinga nansha mukese to!​—Musambu 37:35, 36; 49:16, 17.

6. Ndilongesha kayi ditudi mua kupeta mu Musambu 37:1, 2?

6 Nunku tudi ne bua kulekela biuma bia tshitupa tshîpi bia benji ba malu mabi bitusamina muoyo anyi? Dilongesha didi difuma mu mvese ibidi ya ntuadijilu ya mu Musambu wa 37 ndia se: kuena ne bua kulekela dikasa dimpe didibu bamueneka bakume dikusesuisha mu njila uudi musungule bua kusadila Yehowa to. Kadi ikala mutuishile mêsu ebe anu ku mabenesha ne malu a mu nyuma.​—Nsumuinu 23:17.

“Eyemena Yehowa ne enza malu mimpe”

7. Bua tshinyi tudi ne bua kueyemena Yehowa?

7 Mufundi wa Misambu udi utubela ne: “Eyemena Yehowa ne enza malu mimpe.” (Musambu 37:3a) Padi tunyinganyinga anyi mene dielakana bitukuata, tudi ne bua kueyemena Yehowa bikole. Yeye ke udi ukuba bantu mu nyuma tshishiki. Mose wakafunda ne: “Udi mushikame mu tshisokomenu tshia Nzambi Mutambe Bunene wa mulu neikale mu mundidimbi wa Nzambi wa Bukole Buonso.” (Musambu 91:1) Padi divula dia dishipa dia mikenji mu ndongoluelu eu wa malu ditubungamija, tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kueyemena Yehowa. Tshilejilu, tuetu batengunuke mu kapombo ka mukolo, tudi tumvua disanka padi mulunda wetu ulua kutukuatshisha. Bia muomumue, patudi tudienzeja bua kuenda ne lulamatu, tudi dijinga ne dikuatshisha dia Yehowa.​—Yeshaya 50:10.

8. Mmunyi mudi dienza mudimu wa bena Kristo mua kutuambuluisha bua kabatubungamiji bipitepite kudi biuma bia bantu babi?

8 Tshintu tshimue tshidi mua kutuambuluisha bua kabatubungamiji kudi biuma bia bantu babi nkuikala baditue mu dikeba ne mu diambuluisha bantu badi bu mikoko bua kufikabu ku dipeta dimanya dijalame dia malu adi Yehowa mulongolole bua kuenza. Tudi ne bua kudifila bikole mu diambuluisha bantu bakuabu padi malu mabi enda avulangana nunku. Mupostolo Paulo wakamba ne: ‘Kanupu muoyo bua kuenzelangana bimpe ne bua kukuatshishangana; bua Nzambi udi usanka ne milambu ya nunku.’ Bualu budi butambe ‘buimpe’ butudi mua kuenza nkuabanyangana ne bakuabu lumu luimpe lua butumbi lua Bukalenge bua Nzambi. Diyisha dietu patoke didi bulelela ‘mulambu wa kumutumbisha nawu.’​—Ebelu 13:15, 16; Galatia 6:10.

9. Umvuija mubelu wa Davidi wa “kusomba mu buloba.”

9 Davidi udi utungunuka wamba ne: “Usombe mu buloba, wenze malu ne lulamatu.” (Musambu 37:3, NW) “Buloba” bua mu tshikondo tshia Davidi ntshitupa tshivua Yehowa mupeshe Isalele, Buloba Bulaya. Mu tshikondo tshia Solomo, mikalu ya buloba ebu ivua yumbukila ku Dana ku Nord too ne ku Bê-sheba ku Sud. Eu ke muaba uvua Isalele musombele. (1 Bakelenge 4:25) Kadi lelu’eu, nansha tuetu bikale basombele muaba kayi pa buloba, tudi batekemene dîba dikala buloba bujima ne bua kulua mparadizu mu bulongolodi bupiabupia bua buakane. Bua mpindieu, tudi basombe mu ditalala dia mu nyuma.​—Yeshaya 65:13, 14.

10. Ntshinyi tshitudi tupeta patudi ‘tuenza malu ne lulamatu’?

10 Ntshinyi tshituikala mua kupeta ‘patuenza malu ne lulamatu’? Lusumuinu kampanda lufundisha ku nyuma wa Nzambi ludi luamba ne: ‘Muntu udi mua kueyemenyibua [anyi wa bienzedi bia lulamatu] neavudijibue ne masanka a bungi.’ (Nsumuinu 28:20) Dinanukila dietu ne lulamatu mu diyisha lumu luimpe muaba wonso utudi basombele ne kudi muntu yonso didi ditupetesha masanka a kudi Yehowa. Tshilejilu, Frank ne mukajende Rose bakangata mudimu wa bumpanda-njila kukadi mpindieu bidimu 40 mu tshimenga kampanda tshia mu ditunga dia Écosse. Bantu bakese bavua basankidile bulelela mu tshimenga atshi kumpala bakavua bapingane tshianyima. Mulume eu ne mukajende kabakateketa mu mikolo to, kadi bakabanga kuyisha ne kuvuija bantu bayidi. Mpindieu mu tshimenga etshi mudi tshisumbu tshidi tshienda tshidiunda. Bulelela, Yehowa mmubeneshe lulamatu lua mulume eu ne mukajende. Frank udi umvuija ne budipuekeshi buonso ne: “Dibenesha ditambe makuabu ndia se: tutshidi mu bulelela ne tutshidi tuenzela Yehowa mudimu.” Bushuwa, patudi ‘tuenza malu ne lulamatu,’ tudi tupeta mabenesha a bungi atudi tuanyisha.

“Wikale ne disanka diebe mu Yehowa”

11, 12. (a) Mmunyi mutudi mua ‘kuikala ne disanka dietu mu Yehowa’? (b) Ntshipatshila kayi tshiudi mua kudifundila pa bidi bitangila didilongela, ne abi bidi mua kupatula tshipeta kayi?

11 Bua tuetu kukolesha malanda etu ne Yehowa ne kushala anu bamueyemene, tudi ne bua ‘kuikala ne disanka dietu mu Yehowa.’ (Musambu 37:4a) Mmunyi mutudi tuenza nenku? Pamutu pa tuetu kuikala anu batume meji etu ku nsombelu wetu, nansha yeye muikale mukole, tudi tutuma meji etu kudi Yehowa. Umue mushindu utudi mua kuenza nunku nkuikala ne dîba dia kubala Dîyi diende. (Musambu 1:1, 2) Dilonga diebe dia Bible didiku dikupetesha disanka anyi? Nedikupeteshe disanka biwikala ubala ne tshipatshila tshia kumanya malu a bungi adi atangila Yehowa. Bua tshinyi kubenga kuimana kunyima kua wewe mumane kubala tshitupa kampanda ne kudikonka pashishe ne: ‘Ntshinyi tshidi tshitupa etshi tshindongeshe pa bidi bitangila Yehowa?’ Nebikuambuluishe biwikala ne karne anyi dibeji dia kufundila malu paudi ubala Bible. Dîba dionso diudi wimana bua kuelangana meji bua malu audi mubale, funda tshiambilu tshidi tshikuvuluija umue wa ku ngikadilu mitambe bunene ya Nzambi. Mu musambu mukuabu, Davidi wakamba ne: ‘Mêyi a mukana muanyi ne meji andi ngela mu mutshima wanyi ikale mitabujibue ku mêsu kuebe, Yehowa, dibue dianyi ne Mupikudi wanyi.’ (Musambu 19:14) Dimanyika meji etu mu Dîyi dia Nzambi nunku didi ‘ditabujibue’ kudi Yehowa ne kutudi tuetu kabidi.

12 Mmunyi mutudi mua kupeta disanka patudi tulonga ne tuelangana meji? Tudi ne bua kudifundila tshipatshila tshia kulonga malu a bungi adi atangila Yehowa ne njila yende. Mikanda bu mudi wa Muntu mutambe bunene wa katshia ne katshia ne wa Approchez-vous de Jéhovah * idi itumanyisha malu a bungi atudi ne bua kuelela meji ne dianyisha dionso. Kabidi, Davidi udi ujadikila bantu bakane ne: Yehowa ‘neakupe milombu idi mutshima webe ulomba.’ (Musambu 37:4b) Dieyemena dia buena edi ke divua mua kuikala disake mupostolo Yone ku difunda mêyi aa: ‘Edi ndikima ditudi nadi kudiye ne: Bituamulomba tshintu tshionso bu mu disua diende, yeye udi utumvuila. Bituamanya ne: Yeye udi utumvuila bituamulomba tshintu tshionso, nunku tudi bamanye ne: tudi ne milombu ituakamulomba.’​—1 Yone 5:14, 15.

13. Mu bidimu bidi panshi ebi, mmushindu kayi udi mudimu wa diyisha Bukalenge mudiunde mu matunga a bungi?

13 Bu mutudi bena lulamatu, dijinga dietu dikole ndia kumona Yehowa ubingisha bumfumu buende butambe bunene. (Nsumuinu 27:11) Mitshima yetu kayenaku yuula tente ne disanka patudi tumvua bua mudimu munene wa diyisha udibu benza kudi bana betu mu matunga avua a mbulamatadi ya ba-tshikokesha-nkaya anyi? Tudi batekemene ne muoyo kuulu kuulu bua kumona budikadidi bukuabu butuikala mua kupeta kumpala kua nshikidilu wa ndongoluelu eu wa malu. Ba bungi ba ku basadidi ba Yehowa badi basombele mu matunga a ku Mputu batu batamba kuyisha balongi, bena tshimuangi ne bakuabu bantu badi basombele bua matuku makese mu matunga au, ne badi ne budikadidi bua ntendelelu. Dijinga dietu dikole ndia se: padi bantu aba bapingana mu matunga abu, batungunuke ne kufila butoke bua bulelela too ne miaba idi imueneka mikale ne mîdima mikole.​—Matayo 5:14-16.

‘Uteke njila webe mu bianza bia Yehowa’

14. Mmalu kayi adi atujadikila ne: tudi ne bua kueyemena Yehowa?

14 Tudi tumvua disulakana dia bungi bua kumanya ne: tunyinganyinga tuetu ne malu adi mua kumueneka bu majitu kutudi bidi mua kujika! Mmushindu kayi? Davidi udi wamba ne: ‘Uteke njila webe mu bianza bia Yehowa; umueyemene yeye kabidi, ne yeye neenze malu ende.’ (Musambu 37:5) Mu bisumbu bietu tudi ne malu a bungi adi atujadikila ne: tudi mua kueyemena Yehowa bua atukuatshishe. (Musambu 55:22) Aba badi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba: bampanda-njila, batangidi bena-ngendu, ba-misionere, bena budisuile badi benza mudimu ku Betele, buonso buabu badi mua kujadika ne: tudi mua kueyemena bulami bua Yehowa. Bua tshinyi kubenga kuyikila ne bamue ba kudibu baudi mumanye ne kubakonka mushindu udi Yehowa mubambuluishe? Kakuyi mpata nebakulondele malu a bungi adi aleja ne: nansha mu bikondo bikole, tshianza tshia Yehowa katshitu tshilua tshîpi nansha. Utu misangu yonso utupesha bintu bia kudiambuluisha nabi.​—Musambu 37:25; Matayo 6:25-34.

15. Mmunyi mudi buakane bua bantu ba Nzambi bukenka?

15 Tuetu bavuije Yehowa tshieyemenu tshietu ne tumueyemena ne muoyo mujima, tudi mua kumona mudi mêyi makuabu a mufundi wa Misambu aa atukumbanyina: ‘Yeye neamueneshe buakane buebe bu mudi munya umueneka, neamueneshe dibingishibua diebe bu dîba dia munda munya.’ (Musambu 37:6) Misangu ya bungi bantu batu batushiminyina malu bualu tudi Bantemu ba Yehowa. Kadi Yehowa utu unzulula mêsu a bantu ba mitshima idi misue malu mimpe bua kubambuluisha bua kujingulula ne: tudi tuyisha patoke bualu tudi banange Yehowa ne muntu netu. Kabidi, ngikadilu wetu muimpe, nansha mudi bantu ba bungi bamuangata bibi, kêna mua kupanga kumueneka patoke to. Yehowa udi utukuatshisha mu buluishi ne dituluisha dia mishindu yonso. Ke bualu kayi buakane bua bantu ba Nzambi budi bukenka bu dîba dia munda munya.​—1 Petelo 2:12.

‘Shala pola, windile ne lutulu’

16, 17. Bilondeshile Musambu 37:7, etshi ntshikondo tshia tuetu kuenza malu kayi, ne mbua tshinyi?

16 Mêyi a mufundi wa Misambu adi alonda adi amba ne: ‘Shala pola kumpala kua Yehowa, umuindile ne lutulu. Kunyingabadi bua muntu udi ututa dikasa dimpe mu njila muende, ne bua muntu udi ujadika malu mabi adiye upangadija.’ (Musambu 37:7) Muaba eu Davidi udi uleja ne: tudi ne bua kuindila Yehowa ne lutulu mu malu adiye ne bua kuenza. Nansha mudi nshikidilu wa malu a tshikondo etshi kayi muanji kulua, katuena ne bua kudiabila bua bualu ebu to. Katuenaku bamone ne: luse lua Yehowa ne lutulu luende bidi bipite kule menemene mushindu utuvua tuelela meji kumpala anyi? Tudiku mua kuleja mpindieu ne: tuetu petu tudi bindile ne lutulu kadi bikale tutungunuka ne kuyisha lumu luimpe kumpala kua nshikidilu kuluaye anyi? (Mâko 13:10) Mpindieu ke tshikondo tshia tuetu kuepuka dienza malu lubilu lubilu, adi mua kutujimijila disanka ne ditalala bia mu nyuma. Etshi ke tshikondo tshia tuetu kutantamena malu mabi a mu bukua-panu bua Satana. Ne mpindieu ke tshikondo tshia tuetu kuikala ne bikadilu bikezuke ne tshia kubenga kuteka lumu luakane lutudi nalu kumpala kua Yehowa mu njiwu. Tutungunukayi ne kumbusha majinga adi mabi ne tuepukayi dienza malu a bundu ne bantu badi kabayi balume anyi bakaji netu peshi mene balume ta bakaji netu.​—Kolosai 3:5.

17 Davidi udi ufila mubelu eu: ‘Lekela kufua tshiji, upidie kuikala ne njiya. Kunyingabadi; bualu ebu budi mua kukuenzeja anu bualu bubi. Bualu bua benji ba malu mabi nebabutudibue; kadi badi bindila Yehowa nebapiane buloba. (Musambu 37:8, 9) Eyowa, tudi mua kutekemena ne dishindika dionso tshikondo (tshikadi pabuipi menemene mpindieu) tshikala Yehowa ne bua kumbusha malu mabi onso ne bantu badi baenza pa buloba.

‘Tshitupa tshîpi katshiyi tshianji kulepa’

18, 19. Ndikankamija kayi diudi upeta mu Musambu 37:10?

18 ‘Tshitupa tshîpi katshiyi tshianji kulepa, muntu mubi kêna wikalaku kabidi; ee, neukebe kumona muaba wende ne disuminyina, kêna wikalaku.’ (Musambu 37:10) Bulelela, mêyi aa adi atukankamija bu mutudi basemene pabuipi ne nshikidilu wa ndongoluelu eu udi bantu bela Yehowa nyima udi mupatule bipeta bibi! Mbulamatadi anyi bukalenge buonso budi bantu benze mbipangile. Ne mpindieu tukadi basemene pabuipi ne tshikondo tshituapingana ku bukokeshi bua Nzambi, Bukalenge bua Yehowa budi mu bianza bia Yezu Kristo. Bukalenge ebu nebulombole malu onso a bantu ne nebubutule bantu bonso badi babuluisha.​—Danyele 2:44.

19 Mu bukua-panu bupiabupia bualombolabu kudi Bukalenge bua Nzambi, ukebe muebe muonso, kuakumona ‘muntu mubi’ nansha umue to. Bushuwa, muntu yonso watombokela Yehowa nebamubutule ne lukasa luonso. Mu bukua-panu bupiabupia ebu kamuakuikala muntu nansha umue udi uluisha bumfumu bua Yehowa anyi udi ubenga kubukokela to. Bena mutumba bebe buonso nebikale ne meji a muomumue mu dijinga diabu dia kusankisha Yehowa. Abi nebifile bukubi bua bungi, bualu kakuakuikala bikuvu ku nzubu, biibi bia biamu, ne kakuakuikala tshintu nansha tshimue tshikala mua kunyanga dieyemena dietu dionso ne disanka nansha!​—Yeshaya 65:20; Mika 4:4; 2 Petelo 3:13.

20, 21. (a) Mbanganyi ‘badi ne mitshima mipuekele’ badibu bambe mu Musambu 37:11, ne mmuaba kayi udibu bapeta “ditalala dikumbane”? (b) Mmabenesha kayi atuapeta bituidikija Davidi Munene?

20 Pashishe, ‘badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba.’ (Musambu 37:11a) Kadi ‘badi ne mitshima mipuekele’ aba mbanganyi? Muaku udibu bakudimune ne: ‘badi ne mitshima mipuekele’ udi ufumina ku muaku udi umvuija “kukengesha, kupuekesha, kupuekesha milongo.” Eyowa, ‘badi ne mitshima mipuekele’ ng’aba badi bindile ne budipuekeshi buonso bua Yehowa kululamija malu onso mabi adibu babenzele. “Mioyo yabo neyisanke mu ditalala dikumbane.” (Musambu 37:11b) Nansha mpindieu tudi ne ditalala dia bungi mu mparadizu wa mu nyuma mu tshisumbu tshia bena Kristo balelela.

21 Nansha mudi makenga etu kaayi manji kujika, tudi tukuatshishangana ne tusamba aba badi babungame. Ke bualu kayi kudi disanka dilelela dia mu mutshima munkatshi mua bantu ba Yehowa. Bana betu badibu bateke balami badi batuambuluisha bua kukumbaja majinga etu a mu nyuma ne pamu’apa a ku mubidi kabidi, bionso ebi bitupesha mushindu wa kutantamena ntatu itudi tupeta bua buakane. (1 Tesalonike 2:7, 11; 1 Petelo 5:2, 3) Bushuwa, ditalala edi ntshintu tshia mushinga mukole tshitudi natshi! Tudi kabidi ne ditekemena dia muoyo wa tshiendelele mu Mparadizu wa ditalala ukadi pabuipi. Nunku tuidikijayi Davidi Munene, Yezu Kristo, uvua ne lukunukunu bua Yehowa luakamusaka bua kumusadila ne lulamatu too ne ku ndekelu. (1 Petelo 2:21) Patudi tuenza nunku, netutungunuke ne kuikala ne disanka, tutumbisha eu utudi tusankila, Yehowa, Nzambi wetu.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 12 Mipatula kudi Bantemu ba Yehowa.

Udi mua kuandamuna anyi?

• Mmalu kayi audi mulonge mu Musambu wa 37:1, 2?

• Mmunyi muudi mua ‘kuikala ne disanka diebe mu Yehowa’?

• Mmalu kayi adi atujadikila ne: tudi mua kueyemena Yehowa?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Bena Kristo ‘kabena ne badi benza bienzedi bibi mukawu’ to

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

“Eyemena Yehowa ne enza malu mimpe”

[Tshimfuanyi mu dibeji 11]

Ikala ne disanka mu Yehowa pa kulonga malu a bungi adi amutangila

[Tshimfuanyi mu dibeji 12]

‘Badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba’