Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tumbishayi Nzambi, kanutumbishi bantu to

Tumbishayi Nzambi, kanutumbishi bantu to

Tumbishayi Nzambi, kanutumbishi bantu to

MU NGONDO mishale eyi, banangi ba buakane ba pa buloba bujima bavua balonge mushindu wa kutumbisha Nzambi pavuabu badisangishe mu Mpungilu ya Distrike ya Bantemu ba Yehowa ivua ne tshiena-bualu tshia ne: “Tutumbishayi Nzambi.” Tuambululayi amue malu atuvua balonge mu mpungilu eyi.

Ndongamu uvua mushindamene pa Bible wakenza matuku asatu bua bantu ba bungi bavua badisangishamu ne wakenza matuku anayi bua aba bavua ne mushindu wa kubuela mu mpungilu wa bantu bafumine mu matunga a bungi. Mu mpungilu yonso eyi, bateleji bakumvua miyuki mipite pa 30 miangatshila mu Mukanda wa Nzambi, kuelamu ne miyuki ivua mikoleshe ngumvuilu wa malu a mu nyuma wa bateleji, malu mamonamona avua makoleshe ditabuja diabu, manaya a bilejilu avua maleje patoke mushindu wa kukuata mudimu bimpe ne mêyi a mu Bible ne drama wa bantu bavuale mushindu wa kale uvua muleje ntatu ivua bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bapete. Bu bikala uvua mubuele mu umue wa ku mpungilu eyi, bua tshinyi kubenga kuangata note iuvua mufunde ne kuyibalulula paudi wenda ubala tshiena-bualu etshi? Tudi bashindike ne: nebikuambuluishe bua kuvuluka biakudia bimpe bia mu nyuma ne nebikulongeshe kabidi malu a bungi.

Tshiena-bualu tshia dituku dia ku mpala: “Wewe, Yehowa, udi muakane bua kuangata butumbi”

Kunyima kua bamane kuimba musambu wa ntuadijilu ne benze disambila, ngamba-malu wa kumpala wakajingila bateleji bonso difika dilenga ne muyuki uvua uleja bua tshinyi bantu bavua badisangishe. Muyuki eu uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Tudi badisangishe bua kutumbisha Nzambi.” Ngamba-malu wakatamba kuakula bua tshiena-bualu tshijima tshia mpungilu tshivua tshipatuila mu Buakabuluibua 4:11. Pashishe wakaleja tshidi kutumbisha Nzambi kumvuija. Ku diambuluisha dia mukanda wa Misambu, wakaleja patoke ne: kutumbisha Nzambi kudi kumvuija ‘kumutendelela,’ ‘kumusakidila’ ne ‘kumutumbisha.’​—Musambu 95:6; 100:4, 5; 111:1, 2.

Tshitupa tshivua tshilonda tshivua ne tshiena-bualu tshia ne: “Badi ne disanka mbantu badi batumbisha Nzambi.” Ngamba-malu wakaleja bualu bua mushinga mukole. Tudi mua kuamba ne: dîba kaditu dianji kubuelela bantu badi batumbisha Yehowa bualu pa buloba bujima kudi Bantemu ba Yehowa bapite pa miliyo isambombo bikale mu matunga 234. (Buakabuluibua 7:15) Mu tshitupa etshi tshivua tshisanguluja bateleji, bavua bele bana betu badi benza mudimu wa pa buawu wa ku dîba ne ku dîba nkonko.

Muyuki uvua ulonda uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Bifukibua bidi bimanyisha butumbi bua Nzambi.” Nansha mudi diulu didi dimueneka ne mêsu kadiyi diakula, didi ditumbisha bunene bua Nzambi ne dituambuluisha bua kuvudija dianyisha dietu bua mudiye ututabalela. Bakumvuija bualu ebu mu kanungu ne mu kanungu.​—Yeshaya 40:26.

Dikengeshibua, buluishi, malu a pa buloba ne butekete buetu bua mubidi bidi biteta muoyo-mutoke wa bena Kristo balelela. Ke bualu kayi muyuki uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Endela mu njila wa muoyo-mutoke” wakatamba kukoka ntema ya bateleji. Ngamba-malu wakumvuija Musambu wa 26 mvese ku mvese ne wakela ntemu utshivua uya mu kalasa uvua mutantamena tshiendenda nkonko ne mukuabu uvua upitshisha mêba a bungi mu manaya mabi kadi uvua muele bidia bua kutshimuna lutatu luende.

Tshitupa tshia mu dinda tshiakajika ne muyuki wa nshindamenu uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Bikena-kumona bia butumbi bia buprofete bidi bitukolesha.” Ngamba-malu wakatela tshilejilu tshia muprofete Danyele ne mupostolo Yone ne Petelo bu bantu bavua bikena-kumona bia butumbi bivua biakula bua dijadika dia Bukalenge bua Nzambi bulombola kudi Masiya bikoleshe ditabuja. Wakula bua bantu badi mua kuikala bapua muoyo malu adi aleja patoke ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu, ngamba-malu wakamba ne: “Tudi bindile ne muoyo mujima bua se: bantu ba nunku batuishile mêsu abu pa bulelela bua dikalaku dia Kristo mu butumbi bua Bukalenge ne nebapete diambuluisha bua kupetululabu bukole bua mu nyuma.”

Tshitupa tshia mu mapingaja tshivua tshituadije ne muyuki uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Yehowa udi uleja butumbi buende kudi bena budipuekeshi.” Ngamba-malu wakaleja mudi Yehowa ufila tshilejilu tshia budipuekeshi nansha mudiye Muntu mutambe bunene wa mu diulu ne pa buloba. (Musambu 18:35) Yehowa udi wanyisha aba badi ne budipuekeshi budi kabuyi bua tshidingishilu, ne ubenga badi bamueneka ne budipuekeshi anu kumpala kua bena mulongo nabu anyi kua bantu badi ku mutu kuabu, eku bikale ne malu makole kumpala kua bantu badi ku butangidi buabu.​—Musambu 138:6.

Pashishe, Muyuki wa bitupa bisatu uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Mulayi wa Amosa: Tshidiwu utumanyisha lelu” wakakula bua milayi ya mu Bible. Ngamba-malu wa kumpala wakakula bua tshilejilu tshia Amosa ne kukoka ntema ya bateleji ku mudimu munene utudi nawu wa kudimuija bantu bua dilumbuluisha dia kudi Yehowa didi dilua. Tshiena-bualu tshia muyuki eu tshivua ne: “Manyisha Dîyi dia Nzambi ne dikima.” Ngamba-malu muibidi uvua muele lukonko elu: “Yehowa neabutule bantu babi ne neumushe makenga pa buloba anyi?” Muyuki wende uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Nzambi nealumbuluishe bantu babi” uvua muleje ne: dilumbuluisha dia Nzambi ndiakanyine mu mishindu yonso, kakuena mushindu wa kudiepuka ne didi disunguluja. Ngamba-malu wa ndekelu wa muyuki wa bitupa bisatu wakakuila pa tshiena-bualu tshidi tshiamba ne: “Yehowa udi ukonkonona mitshima ya bantu.” Aba badi bajinga kusankisha Yehowa nebalonde mêyi adi mu Amosa 5:15 adi amba ne: ‘Kinayi malu mabi, nangayi malu mimpe.’

Bantu badi mua kunua kupitshisha pa nnuinu maluvu makole bu mudi mvinyo udi usanguluja mutshima wa muntu. Mu muyuki wende uvua wamba ne: “Tuepukayi buteyi bua dikuatshika dia maluvu,” ngamba-malu uvua mutele njiwu ya ku mubidi ne ya mu nyuma idi ifumina ku dinua dinekesha dia maluvu makole, nansha muntu unua kayi ukuatshika. Uvua mufile dîyi diludiki edi: Bu mudi muntu yonso mumanye bungi bua maluvu adiye mua kunua, nunku bungi buonso budi mua kunyanga ‘meji adi akukuatshisha ne bukole bua kupangadija malu’ mbungi bupite bua muntu au.​—Nsumuinu 3:21, 22.

Bu mutudi mu tshikondo tshia malu makole, tshiena-bualu tshivua tshilonda tshia ne: “Yehowa ‘ntshinyemenu tshietu mu tshikondo tshia dikenga,’” tshiakakolesha bateleji ku muoyo bikole. Disambila, nyuma muimpe ne bena Kristo netu badi mua kutuambuluisha bua kutantamena malu makole aa.

Muyuki wa ndekelu wa dituku uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “‘Buloba buimpe’ nka-diosha ka muikala Mparadizu,” wakajika ne bualu bua disanka bua bantu bonso: dipatuka dia broshire mupiamupia udi ne tuarte tua bungi tua mu Bible! Udi ne tshiena-bualu tshia ne: Voyez le bon pays.

Tshiena-bualu tshia dituku dibidi: “Nuambile ba munkatshi mua bantu butumbi buende”

Kunyima kua bamane kukonkonona mvese wa dituku, bakenza muyuki muibidi wa bitupa bisatu uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Tudi tukenkesha butumbi bua Yehowa bu lumuenu.” Tshitupa tshia kumpala tshivua tshiamba ne: “Patudi tuamba lumu luimpe miaba yonso” ne tshivua ne manaya avua aleja muvua malu menzeke mu mudimu wa buambi. Muyuki muibidi uvua ne dileja dia tshilejilu dia mushindu wa kuenza dikumbula dipiadipia ne uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Patudi tumusha tshilamba tshidi tshijike bantu ku mêsu.” Tshitupa tshia ndekelu, tshivua ne tshiena-bualu tshia se: “Patudi tutamba kuenza mudimu wetu wa buambi tshishiki,” tshivua ne nkonko ya dielangana ivua itangila malu mamonamona mu buambi.

Tshitupa tshia programe tshivua tshilonda tshivua tshiamba ne: “Mbabakine kakuyi bualu.” Muvua dielangana nkonko divua dikoleshangana ku muoyo dia bana betu bena lulamatu bavua bukole bua kudi Nzambi buambuluishe bua kulama muoyo wabu mutoke mu mateta.

Tshitupa tshia mushinga mukole tshivua bantu bindile ne muoyo kuulu kuulu mu mpungilu, mmuyuki wa batismo ne kunyima kuawu kuakalonda dinyibua mu mâyi dia balumbidi ba batismo buonso bavua bakumbaje malu malomba. Batismo wa mu mâyi udi umvuija ne: muntu udibu bina mu mâyi mmudilambule mujima kudi Yehowa. Nunku, tshiena-bualu tshia muyuki eu tshivua tshiakanyine menemene bualu tshivua tshiamba ne: “Nsombelu udi umvuangana ne didilambula dietu udi utumbisha Nzambi.”

Ndongamu wa mu mapingaja uvua mutuadije ne muyuki uvua usaka muntu ne muntu bua kudikonkonona, uvua wamba ne: “Tuikalayi ne meji a buena a Kristo pa bidi bitangila dikala bantu banene.” Ngamba-malu wakaleja bualu bua mushinga mukole ebu ne: Bunene budi bufumina ku didikija budipuekeshi bua Kristo. Ke bualu kayi muena Kristo kêna ne bua kukeba majitu mu tshisumbu bua kukumbaja bipatshila biende nkayende to. Udi ne bua kudiebeja ne: ‘Ntuku musue kuenza midimu kampanda idi mikale ne mushinga kadi idi kayiyi mua kukoka ntema ya bakuabu anyi?’

Utuku udiumvua mutshioke anyi? Kakuyi mpata, muntu yonso utu utshioka. Muyuki uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Nansha buobu batshioke, ki mbazengele nansha” wakasankisha bantu bonso. Diela Bantemu bakadi balale bidimu bia bungi mu bulelela nkonko divua dileje ne: Yehowa udi mua ‘kutukolesha ne nyuma wende.’​—Efeso 3:16.

Nansha mututu katuyi tuledibua ne ngikadilu wa kalolo, tshidibi tudi ne bua kulonga ngikadilu eu. Bavua bakule bualu bua mushinga mukole ebu mu tshitupa tshivua tshiamba ne: “Ikalayi ne kalolo, badilongolole bua kuabanyangana bintu.” Bakajula lukonko luvua lusaka bua kuteka malu mu tshienzedi elu: “Tudiku badilongolole bua kusombesha katantshi ku dituku bana betu bakadi bakulakaje, aba badi basama, badi ne malu mabatonde bikole anyi bawetu bakuabu badi badishikamina nkayabu anyi?”

Muyuki uvua wamba ne: “Dimukilayi ‘dîyi dia benyi’” wakakoka ntema ya bateleji bikole. Muyuki eu wakafuanyikija bayidi ba Yezu ne mikoko idi iteleja anu dîyi dia “mulami muimpe” ne idi kayiyi iteleja ‘dîyi dia [benyi]’ didi difumina kudi bantu badi ku bukokeshi bua Diabolo.​—Yone 10:5, 14, 27.

Bimbi ba misambu badi ne bua kuimba mu buobumue bua bantu babumvue. Bua kutumbisha Nzambi, batendeledi balelela pa buloba bujima badi ne bua kuikala mu buobumue. Ke bualu kayi, muyuki uvua wamba ne: “Tumbishayi Nzambi ne ‘dîyi dimue’” uvua mufile dilongesha dimpe pa mushindu udi bantu bonso mua kuakula “muakulu mukezuke” umuepele ne kuenzela Yehowa mudimu “mu buobumue.”​—Sefanya 3:9, MMM.

Muyuki wa ndekelu wa dituku adi uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Bana mbumpianyi bua mushinga mukole,” wakasankisha baledi, nangananga aba badi ne bana bapuekele. Bateleji bakasanka bikole pavuabu bamanyishe dipatuka dia mukanda mupiamupia wa mabeji 256. Longa malu kudi Mulongeshi Munene mmukanda wikala ne bua kuambuluisha baledi bua kushala mêba mavule ne bana badibu balele badi bikala bumpianyi budi Nzambi mubapeshe.

Tshiena-bualu tshia dituku disatu: “Nuenze malu onso bua kutumbisha Nzambi”

Dituku dia ndekelu diakatuadija mu mushindu muimpe ne malu adi mvese wa ku dituku utuvuluija. Tshitupa tshia kumpala tshia programe wa dituku adi tshiakatamba kuakuila bua mêku. Muyuki wa kumpala uvua wamba ne: “Baledi, koleshayi mêku enu,” wakalongolola ngenyi ya bateleji. Mumane kuambulula majitu a baledi bua kupetesha bena mêku abu bintu bia ku mubidi, ngamba-malu wakaleja patoke ne: bujitu bua kumpala budi nabu baledi mbua kukumbaja majinga a mu nyuma a bana babu.

Ngamba-malu uvua ulonda wakatangija muyuki wende kudi bansonga ne wakakonkonona tshiena-bualu tshivua tshiamba ne: “Mushindu udi bansonga batumbisha Yehowa.” Wakamba ne: bansonga badi bu “lumuma” bualu badi ba bungi ne kabidi bualu tshisumi tshiabu tshidi tshikoleshangana. Bantu bakole badi ne disanka dia kuenza nabu mudimu wa Yehowa pamue. (Musambu 110:3) Ngamba-malu uvua wenza tshitupa etshi wakela bansonga ba tshitembu nkonko.

Drama ya bantu bavuale mizabi ya buena-kale itu misangu yonso tshitupa tshitu tshisankisha tshia mpungilu ya distrike ne mpungilu eu kavua pende mupangile drama to. Drama eu uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Tuyishayi ne dikima nansha padibu batuluisha,” wakakula bua bayidi ba Yezu ba mu bidimu lukama bia kumpala. Drama eu kavua anu musankishe bantu patupu to, kadi kupita bionso uvua mulongeshe bantu malongesha mimpe. Muyuki wa “Manyishayi lumu luimpe ‘kanuyi nulekela’” uvua ulonda drama uvua muleje malu manene a mu drama.

Bateleji bonso bavua bindile ne muoyo kuulu kuulu tshitupa tshitamba bunene mu programe wa mu Dia lumingu, mbuena kuamba ne: muyuki wa patoke uvua ne tshiena-bualu tshia se: “Mbanganyi badi batumbisha Nzambi lelu?” Ngamba malu uvua mufile bijadiki bimpe bidi bileja mudi bena malu a siyanse ne bena bukua-Nzambi mu kabujima kabayi batumbisha Nzambi. Anu bantu badi ne dîna diende, aba badi bayisha ne balongesha bulelela pa bidi bitangila Yehowa, ke badi batumbisha dîna diende mu bulelela lelu.

Tshikepeshilu tshia dilonga dia lumingu alu dia Tshibumba tshia Nsentedi tshiakalonda muyuki wa patoke. Ke muyuki wa ndekelu kuluawu kulonda uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “‘Tungunukayi ne kukuama mamuma a bungi’ bua butumbi bua Yehowa.” Ngamba-malu wakabala dipangadika dia tunungu dikumi divua bateleji bonso ne bua kuitaba. Divua dishindamene pa mishindu mishilashilangane itudi mua kutumbisha Yehowa Mufuki wetu. Mukungulu wa mêyi avua mandamune ne: “Eyowa” wakumvuika mu mpungilu yonso ivua mienzeke pa buloba bujima.

Nunku mpungilu wakajika ne tshiena-bualu tshia ne: “Tutumbishayi Nzambi” tshididila mu matshi a bateleji bonso. Ku diambuluisha dia nyuma wa Yehowa ne bulongolodi buende budi bumueneka ne mêsu, tukebayi bua kutumbisha Nzambi misangu yonso, kadi katukebi bua kutumbisha bantu to.

[Kazubu/​Bimfuanyi mu dibeji 23]

Mpungilu ya bantu bafumine mu matunga a bungi

Mpungilu ya bantu bafumine mu matunga a bungi ivua mienze matuku anayi yakenzeka mu Afrike, mu Asia, mu Australie, mu Mputu ne mu Amerike wa ku Nord ne wa ku Sud. Bakasungula bamue Bantemu ba pa buloba bujima bua kuyabu kubuela mu mpungilu eyi. Mu mushindu eu kuvua “dikoleshangana ku muoyo” pankatshi pa benyi ne bena mu ditunga. (Lomo 1:12, MMM) Malunda a kale akakoleshibua ne bakatuadija makuabu mapiamapia. Tshitupa tshia pa buatshi tshia mpungilu ya bantu bafumine mu matunga a bungi tshivua etshi tshivua ne tshiena-bualu tshia ne: “Luapolo ya mu matunga makuabu.”

[Kazubu/​Bimfuanyi mu dibeji 25]

Mikanda mipiamipia idi itumbisha Nzambi

Bakamanyisha dipatuka dia mikanda mipiamipia ibidi mu Mpungilu ya Distrike ya “Tutumbishayi Nzambi.” Broshire wa Voyez le bon pays udi ne tshizubu tshikole ne mabeji 36 adi ne tuarte ne bimfuanyi bia miaba idibu batela mu Bible. Dibeji dionso didi ne mekala a bungi ne didi ne tuarte tua bukalenge bua Ashû, Babulona, Medai ne Pelasa, Gelika ne Lomo. Kudi tuarte tukuabu tudi tuleja mudimu wa Yezu ne mushindu uvua Buena-Kristo budiunde.

Longa malu kudi Mulongeshi Munene mmukanda wa mabeji 256 udi ne bimfuanyi 230. Tudi mua kupitshisha dîba ne bana anu bua kutangila bimfuanyi ne kuandamuna nkonko idi isaka ku diteka malu mu tshienzedi idi mu mukanda eu. Mmukanda mupiamupia muenza bua kuambuluisha bana batekete bua kukandamena buluishi bua Satana budi bukeba bua kunyanga bikadilu biabu.

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Ba-misionere bavua balonde malu adi akolesha ditabuja

[Bimfuanyi mu dibeji 24]

Batismo uvua bualu bunene bua mu mpungilu ya “Tutumbishayi Nzambi”

[Bimfuanyi mu dibeji 24]

Bantu bakole ne bana bavua basanke bua kutangila drama wa malu a mu Bible