Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bitendelelu bidi bisakangana ku malu mimpe anyi mabi?

Bitendelelu bidi bisakangana ku malu mimpe anyi mabi?

Bitendelelu bidi bisakangana ku malu mimpe anyi mabi?

“NDI ne dibanza dia kuleja dianyisha kudi tshitendelelu tshia Buena-Kristo, ne ndi ngela meji ne: nsangilu mujima wa bukua-bantu kabidi butudi basombelamu munkatshi mua bidimu 2 000 bidi bishale ebi udi pende ne dibanza edi.”​—Miaku ya ntuadijilu ya mukanda wa Two Thousand Years​—The First Millennium: The Birth of Christianity to the Crusades.

Melvyn Bragg (mufundi muena Angleterre ne kamona-kamba) ke uvua muambe mêyi a dianyisha nawu tshitendelelu tshia “Buena-Kristo” aa. Mêyi ende aa adi aleja mudi bantu miliyo ne miliyo pa buloba bujima lelu badiumvua ne dibanza ditambe bunene dia muomumue bua tshitendelelu kampanda anyi kansanga, dibasaka bua kushala anu batshilamate ne lulamatu luonso. Mbashindike ne: tshitendelelu ntshibasake ku malu mimpe matambe mu nsombelu wabu. Tshilejilu, mufundi kampanda udi wamba ne: tshitendelelu tshia ba Mizilman “ntshishidimunangane ne dishidimuna dinene . . . [didi] diambuluishe ne bantu ba buloba bujima.”

Tshitendelelu tshidi ne mudimu muimpe anyi mubi?

Kadi mêyi adi Bragg mulue kuamba adi ajula lukonko lunene lua kumanya bikala tshitendelelu mu kabujima katshi tshisaka bantu ku malu mimpe mu bulelela. Udi wamba ne: “Buena-Kristo budi pabu ne dibanza dia kungumvuija bualu kampanda.” Bualu budiye ukeba bua bamumvuije mbualu kayi? Udi wamba ne: “Bualu bua diluishangana mu malu a ditendelela, malu mabi, tshikisu tshikole ne dilengulula dia malu ku bukole ditudi bamone mu malu akadibu buenzenze.”

Bantu ba bungi badi mua kuamba ne: disuishangana ku bukole mu malu a ditendelela, malu mabi, tshikisu tshikole ne dilengulula malu ku bukole mbinyange bitendelelu bia bungi pa buloba. Bua bantu aba, tshitendelelu tshidi tshimuenekela anu ku mêsu patupu bu tshidi tshiambuluisha bantu bikole, kadi muinshi mua bulenga ne bunsantu buatshi bia pa mutu pa mutu mmuwule tente ne lubombo ne mashimi. (Matayo 23:27, 28) Tshibungu kampanda tshidi tshiamba ne: “Bualu butambe bunene budi bulongesha mu mikanda yetu budi nangananga se: tshitendelelu tshidi ne mushinga wa pa buawu mu nshidimukilu wa bantu.” (A Rationalist Encyclopædia) Tshidi tshitungunuka tshiamba kabidi ne: “Kadi malu akadi menzeke mu nsombelu wa bantu adi aleja patoke ne: bualu butudi bambe mu mikanda yetu pa bidi bitangila tshitendelelu ebu kabuena nanku to.”

Wewe mubale tshikandakanda kayi tshionso lelu’eu, neusangane bilejilu bungi kabuyi kubala bia bamfumu ba bitendelelu badi balongesha dinanga, ditalala ne luse kadi eku bikale basaka bantu ku dikinangana ne batela dîna dia Nzambi bua kubingisha mvita yabu ya tshikisu. Nunku kabiena bikemesha padi bantu ba bungi bangata tshitendelelu bu tshintu tshitu tshitamba kusakangana misangu mivule ku malu mabi.

Bantu badi mua kusomba bimpe kuoku kakuyi tshitendelelu anyi?

Banga bantu mbambe anu muakamba muena nkindi wa mu Angleterre Bertrand Russell ne: bivua mua kuikala bimpe bu tshikondo kampanda mua kufika tshikala “malu onso a nzambi [mua] kujimina kashidi.” Buabu buobu, diumbusha dia bitendelelu mu bantu ke didi mua kujikija ntatu yonso idibu nayi. Kadi badi bapua muoyo ne: aba badi babenga malu a ditendelela badi mua kukebesha lukinu ne buluishi anu bu aba badi baitaba. Mufundi wa malu a bitendelelu Karen Armstrong udi utuvuluija ne: “Mu mishindu yonso, dishipa dia bena Yuda mu Mvita Mibidi ya Buloba bujima kudi bena Nazi diakaleja ne: lungenyi lua bantu badi babenga kutendelela [ludi mua] kushipesha muntu anu bu mvita kayi yonso ya malu a bitendelelu.”​—The Battle for God​—Fundamentalism in Judaism, Christianity and Islam.

Nunku tudi mua kuamba ne: bulelela bitendelelu ke bidi bisakangana ku malu mimpe anyi peshi biobi ke bikebeshi binene bia ntatu ya bantu? Diumbusha dia bitendelelu bionso mu bantu ke didi mua kubajikijila ntatu yonso eyi anyi? Tangila malu adi Bible wamba pa tshilumbu etshi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda. Diandamuna diende didi mua kukukemesha.