Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bitendelelu ke bidi bikebesha ntatu ya bantu anyi?

Bitendelelu ke bidi bikebesha ntatu ya bantu anyi?

Bitendelelu ke bidi bikebesha ntatu ya bantu anyi?

“NANSHA tshitendelelu katshiyi tshikebesha bimvundu, tshidi tshienza malu bu diamba didi dilewula kuondo ka muoyo ka muntu ne diuwuja buongo buende tente ne bingenyingenyi bidi bimuambuluisha bua kubenga kumona malu mabi adi kaayi amusankisha. . . . [Tshidi] tshifikisha bantu ku dikala ne lungenyi lukese, ku dikala bena bitabataba, buule tente ne lukuna ne buôwa.” Muntu mukuabu uvua misionere wa bena Metodiste kale uvua mufunde mêyi aa wakamba kabidi ne: “Malu adibu babanda nawu bitendelelu aa mmalelela. Kudi tshitendelelu tshibi ne tshimpe.”​—Start Your Own Religion.

Bamue badi mua kuamba ne: ‘Adi ndibanda tshitendelelu malu adi kaayi malelela.’ Kadi nnganyi udi mua kuela malu akadi menzekenzeke mpata? Misangu ya bungi, tshitendelelu (tshidibu bumvuija bu “dienzela Nzambi anyi nyuma mudimu ne dimutendelela”) ntshishiye malu mabi a bungi mu bantu adi abatonda bikole. Tshidi ne bua kuikala tshitulongesha ne tshitukolesha. Kadi misangu ya bungi, malu aditshi tshienza ngadi akebesha bimvundu, dielelangana meji mabi ne nkinu. Kadi bua tshinyi tshitendelelu tshidi tshikebesha ntatu?

“Muanjelo wa munya” udi upambuishangana

Bible udi ufila diandamuna dipepele menemene. Satana Diabolo eu udi udileja bu “muanjelo wa munya” mmupambuishe bantu miliyo ne miliyo badi balonda malongesha ende pamutu pa kulondabu malongesha a Nzambi. (2 Kolinto 11:14) Bua kuleja mudi bukole bua Satana bualabale bikole, mupostolo Yone wakamba ne: ‘Buloba bujima budi mu bukokeshi bua Mubi.’ (1 Yone 5:19, Muanda Mulenga Lelu) Mupostolo Yone uvua mumanye ne: Satana uvua ‘udinga ba pa buloba bonso.’​—Buakabuluibua 12:9.

Muanda eu mmukebeshe tshinyi? Satana mmupatuishe bisumbu bia malu a Nzambi bidi pa mutu pa mutu bimueneka bu binsantu. Bisumbu ebi bidi ne “tshimuenekelu tshia ‘bitendelelu’” kadi mamuma mabi adibi bikuama adi aleja tshidibi menemene. (2 Timote 3:5, J. B. Phillips; Matayo 7:15-20) Pamutu pa kuleja bantu tshia kuenza bua kujikija ntatu, bitendelelu mbilue kutenteka dikenga pa dikuabu.

Kubengi diakamue lungenyi elu ulumona bu ludi kaluyi lulelela anyi lua meji to. Vuluka ne: tshitudi ne bua kumanya bua bidi bitangila dishima dilelela ntshia se: muntu udibu bashima katu mumanye ne: badi bamushima to. Mupostolo Paulo wakafila tshilejilu tshia muanda eu pakafundaye ne: ‘Bintu bidi bantu ba bisamba bia bende bashipa bu mulambu badi babishipela bademon, kabena babishipela Nzambi.’ (1 Kolinto 10:20) Bivua pamuapa mua kutonda bantu abu bikole bu bobu mua kumanya ne: bavua batendelela bademon. Bantu abu bavua bela meji ne: bavua batendelela nzambi kampanda muimpe anyi imue nzambi ya mushindu mukuabu. Pabi bua kuamba bulelela, bavua babadinge kudi ‘nyuma mibi idi mu miaba ya mu diulu’ idi mitue ku tshia Satana bua kupambuisha bantu.​—Efeso 6:12.

Tshilejilu, tuanji tumone muvua Satana mufike ku didinga ne ku dipambuisha bantu ba bungi bavua badiamba muvuabu bena Kristo bavua babenge kuteleja didimuija dia mupostolo Yone pa bidi bitangila bukole bua bademon budi busakangana ku bubi.​—1 Kolinto 10:12.

Malu avua Yezu ulongesha avua afumina kudi Nzambi

Yezu Kristo wakamba ne: “Dilongesha dindi ndongesha ki ndianyi meme to, ndifume kudi udi muntume.” (Yone 7:16, Mukanda wa Mvidi Mukulu [Katolike, MMM]) Bushuwa, malu avuaye ulongesha avua a kudi Nzambi Wa-Bukole-Buonso. Ke bualu kayi malongesha a Yezu avua ne bukole, alengeja bikadilu bia bantu bavua bamuteleja. Kaavua ‘malewule tuondo tua mioyo tua bantu anyi muwuje mitu yabu ne bingenyingenyi bivua bibambuluisha bua kubenga kumona malu mabi avua kaayi abasankisha’ to. Kadi malongesha a Yezu wuowu avua akopola bantu ku bilema bia malu a ntendelelu ne nkindi ya bantu bavua ‘lungenyi luabu lubuitshidile mu midima’ bua mashimi a Diabolo.​—Efeso 4:18, MMM; Matayo 15:14; Yone 8:31, 32.

Bavua bamanyina bena Kristo balelela ku ditabuja diabu divua dimuenekela ku ngikadilu milenga mipeta ku diambuluisha dia nyuma muimpe wa Nzambi, kadi ki nku didiamba diabu dia muvuabu batendelela Nzambi to. (Galatia 5:22, 23; Yakobo 1:22; 2:26) Ngikadilu udi mupite mikuabu yonso eyi ne udi tshimanyinu tshia Buena-Kristo bulelela: ndinanga.​—Yone 13:34, 35.

Kadi tangila bualu bua mushinga mukole ebu: Yezu ne bapostolo bende kabavua batekemene bua tshisumbu tshia bena Kristo kushalatshi anu mushindu uvuatshi tshibange ku ntuadijilu nansha. Bavua bamanye ne: butontolodi buvua ne bua kujuka, ne buvua ne bua kuanji kujibakaja tshitendelelu tshilelela mukantshi mua tshikondo kampanda.

Ba kanji kujibakaja tshitendelelu tshilelela bua tshikondo kampanda

Mu lusumuinu lua mponda ne lupele luakela Yezu, uvua mudianjile kumanyisha ne: tshitendelelu tshilelela tshivua ne bua kuanji kubuitshidila bua tshikondo kampanda. Dibadila nkayebe bualu ebu mu Matayo 13:24-30, 36-43. Yezu uvua mukune mponda mu budimi anyi ‘maminu makane’ avua tshimfuanyi tshia bayidi bende ba lulamatu bavua mua kuenza tshisumbu tshia kumpala tshia bena Kristo. Wakadimuija ne: “muena lukuna,” Satana Diabolo, uvua ne bua kulua kukuna pende lupele mu budimi bua mponda abu, mbuena kuamba ne: lupele mbantu bavua badiamba muvuabu balonda Yezu Kristo kadi pabi mu bulelela bikale babenga malongesha ende.

Matuku makese panyima pa lufu lua bapostolo ba Yezu, bantu bavua badileje bushuwa muvuabu ‘lupele’ bakamueneka, banyisha malongesha makonyangale a bantu pamutu pa “dîyi dia Yehowa.” (Yelemiya 8:8, 9; Bienzedi 20:29, 30) Ke muakamueneka Buena-Kristo bukonyangale bua dishima pa buloba nanku. Buvua ku bukokeshi bua tshidi Bible ubikila ne: ‘muntu wa bupidia,’anyi kasumbu ka bamfumu babi ba bitendelelu kadi kuula paku ne ‘kudinga kuonso kua malu mabi.’ (2 Tesalonike 2:6-10) Yezu wakamanyisha ne: bualu ebu buvua ne bua kushintuluka ‘ku nshikidilu kua tshikondo etshi.’ Bavua ne bua kusangisha bena Kristo bonso badi bafuane mponda mu buobumue ne ndekelu wa bionso kubutula badi bu ‘lupele.’

Buena-Kristo bua dishima ebu ke budi bukebeshe “malu mabi onso a tshikisu adi menzeke bidimu nkama ne nkama” ne mîdima ya mu nyuma idi mibuikidije Bukua-Buena-Kristo mu nkama ne nkama ya bidimu yakalonda. Mupostolo Petelo mudianjile kumona malu aa ne bienzedi bikuabu bibole ne bia tshikisu bidi bienzeka katshia anu tshikondo atshi mu dîna dia bitendelelu, wakamanyishilamu ne: ‘Bua bualu buabu [bobu bantu badi badiamba mudibu bena Kristo abu] njila wa bushuwa [uvua mua] kupendibua.’​—2 Petelo 2:1, 2.

“Dilongesha didi disakangana ku luonji ne dikinangana”

Bulelela, ki m’Bukua-Buena-Kristo nkayabu budi bunyangile tshitendelelu lumu nunku to. Tshilejilu, elabi meji bua mangumba a “malu a nzambi a tshikisu” adi ne batendeledi ba lukunukunu lunekesha adi Karen Armstrong (mukaji uvua kale mudiambike) wamba ne: mmalela kudi “malongesha manene manene onso a mu bilele bia malu a ntendelelu.” Bilondeshile Armstrong, diteta dikole didibu bele tshitendelelu tshionso ndia ne: tshidi ne bua kufikisha bantu ku dikala ne “luse lulelela lumuenekela mu bienzedi.” Bitendelelu bidi ne lukunukunu lunekesha lua dilamata ku mêyi manene a ekeleziya mbileje mu bualu ebu tshinyi? Armstrong mmufunde kabidi ne: “Ntendelelu wa bena kuitabuja ba lukunukunu lunekesha, nansha yeye muikale wa bena Yuda, wa bena Kristo anyi wa ba-Mizilman, udi upangila diteta dikole edi padiye ulua dilongesha didi disakangana ku luonji ne dikinangana.” (The Battle for God​—Fundamentalism in Judaism, Christianity and Islam) Kadi bitendelelu bidi bilue “dilongesha didi disakangana ku luonji ne dikinangana” bidi anu bidi ne bena kuitabuja ba “lukunukunu lunekesha” anyi? Malu akadi menzeke kaena aleja nanku to.

Mu kuamba kuimpe, Satana mmuenze nsangilu wa bitendelelu bia dishima bia buloba bujima udi umuenekela ku luonji luende, lukinu ne dishipesha bantu njila ne njila bungi kabuyi kubala. Bible udi ubikila nsangilu eu ne: ‘Babulona Munene, mamu wa binyangu bia pa buloba,’ ne mbamuleje bu mukaji wa ndumba udi mubande panyima pa nyama udi tshimfuanyi tshia malu a tshididi. Badi bamupisha bua ‘mashi a bonso bakashipibua pa buloba.’​—Buakabuluibua 17:4-6; 18:24.

Ki mbadinge bantu bonso to

Kadi mianda ikadi mienzeke idi ileja ne: ki mbadinge bantu bonso to. Melvyn Bragg udi wamba ne: nansha mu bikondo bia mîdima mikole, “bantu ba bungi ba kutemba ku bantu bavua benza malu mimpe pavua bavule bavua babanyunguluke benza malu mabi.” Bena Kristo balelela buobu bavua batungunuke ne ‘kutendelela Nzambi mu nyuma ne mu bulelela.’ (Yone 4:21-24) Bakaditapulula ne bisumbu bia malu a ntendelelu bia pa buloba bujima bivua biende masandi pa ‘kuambuluisha biluilu bia basalayi.’ Bavua babenge kubuela mu malanda adiku pankatshi pa bitendelelu ne mbulamatadi adi mianda ya kale ileja bu “diumvuangana dienza kudi Satana menemene, kadi ki nkudi Yezu wa mu Nazaleta nansha kakese.”​—Two Thousand Years​—The Second Millennium: From Medieval Christendom to Global Christianity.

Mu bidimu bidi bishale ebi, Bantemu ba Yehowa mbalue kumanyika bua mudibu basakangana ku malu mimpe. Bua kupueka bua kabashadi ne ditoba nansha dikese dia tshitendelelu tshia dishima, mu malongesha abu ne mu bienzedi biabu bionso badi balonda anu Bible, Dîyi dia Nzambi difundisha ne nyuma wende. (2 Timote 3:16, 17) Anu bu bena Kristo ba kumpala, mbalonde dîyi dia Yezu dia kubenga ‘kuikala ba pa buloba.’ (Yone 15:17-19; 17:14-16) Tshilejilu, mu Allemagne wa bena Nazi, bakabenga bua kushipa mikenji ya bena Kristo, ke bualu kayi bakabenga kubanyisha mu ditunga bua muvuabu kabayi balonda lungenyi lua bena Nazi. Hitler uvua mubakine anu bua bualu abu. Mukanda kampanda udi wamba ne: “Bantemu ba Yehowa . . . bavua balonda dilongesha dia mu Bible dia kubenga kuangata bingoma nansha bia munyi. Ke bualu kayi bavua babenga bua kubuela mu busalayi anyi kubuelakana mu malu nansha makese a bena Nazi. Bua kudisombuela, bena Nazi bakela mêku majima a Bantemu ba Yehowa mu buloko.” (Germany​—1918-45) Bushuwa, Bantemu ba Yehowa ba mu Allemagne binunu ne binunu bakafua anu bua dikengeshangana dia bena Nazi.

Ntshia bushuwa bua se: bantu bakuabu ba dikima ba mu bitendelelu bishilashilangane bavua bakenge pabu bua ditabuja diabu. Kadi bua Bantemu ba Yehowa bakabakengesha buobu tshisumbu tshiabu tshionso tshijima. Kakuyi mpata, Bantemu ba Yehowa ba bungi bavua balamate ndendende ku dîyi dia mu Bible dia nshindamenu dia: ‘Kutumikila mêyi a Nzambi kumpala kua mêyi a bantu.’​—Bienzedi 5:29; Mâko 12:17.

Tshikebeshi tshia ntatu

Nunku mu mushindu kampanda, tshitendelelu ke tshikebeshi tshia ntatu yonso ya bantu. Bitendelelu bia dishima ke bidi biyikebesha menemene. Kadi Nzambi mmulongolole bua kubutula bitendelelu bionso bia dishima mu mutantshi mukese emu. (Buakabuluibua 17:16, 17; 18:21) Udi utumina muntu yonso udi munange malu makane ne buakane dîyi ne: ‘Bantu banyi, nulopoke munkatshi muende [munkatshi mua Babulona Munene, nsangilu wa bitendelelu bionso bia dishima], bua nuenu kanuikadi ne buobumue nende mu malu mabi ende, bua kanuangatshi makenga ende, bualu bua malu ende mabi akalungakana too ne mu diulu, ne Nzambi wakuvuluka bienzedi biende bibi.’ (Buakabuluibua 18:4, 5) Eyowa, Nzambi nkayende udi ne tshiji tshikole bua bitendelelu bidi ‘bikebesha bimvundu, bilewula tuondo tua mioyo tua bantu, biuja mitu yabu ne bingenyingenyi bidi bibambuluisha bua kubenga kumona malu mabi adi kaayi asankisha ne bidi bifikisha bantu ku dikala ne lungenyi lukese, bena bitabataba ne buule tente ne lukinu ne buôwa.’

Kabidi Nzambi udi wenda usangisha bantu badi banange bulelela mu ntendelelu mulelela. Tshitendelelu etshi tshidi tshitaba mêyi ne malongesha a Mufuki wa dinanga, wa luse ne muakane. (Mika 4:1, 2; Sefanya 3:8, 9; Matayo 13:30) Udi pebe mua kubuela mu tshitendelelu etshi. Biwikala musue kumanya makuabu malu a mushindu wa kumanya tshitendelelu tshidi tshikezuke, udi mua kufundila bafundi ba tshibejibeji etshi anyi kuambila Ntemu wa Yehowa yonso uwamona bua akuambuluishe.

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Bantu ba mishindu yonso mbapete disanka mu ntendelelu mukezuke