Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bitendelelu bidi mua kupanda anyi?

Bitendelelu bidi mua kupanda anyi?

Bitendelelu bidi mua kupanda anyi?

MULOMBODI mukuabu wa tshitendelelu wa mu Ouganda, Stephen Tirwomwe udi wamba ne: “Bena mu Grande-Bretagne batshidi bitaba Nzambi, kadi kabena basue kulamata Kristo to.” Kukadi kupite bidimu bu 20 mu Ouganda, muntu eu wakapanduka ku dishipa bamue bantu mu ekeleziya wende dienza bua dimukezula. Lelu’eu utu uyisha mu tusumbu tua bantu balume ba mu tshimenga tshia Leeds mu Angleterre, wenza muyuki wa minite dikumi kumpala kua bantu buonso kumunyemabu bua kuya kunaya dinaya dia loto.

Dia muomua dia mbuu wa Atlantique, mision mupiamupia wa bena Ekeleziya wa Anglikane mu Amerike badi baditatshisha bua lutatu lua mu nyuma lua muomumue elu. Mu site wa Internet wa mision eu badi bamba ne: “Mu États-Unis ke mudi mpindieu bakudi ba Anglais bavule badi kabayi mu tshitendelelu nansha tshimue ne kabayi basue malu a Nzambi. Ditunga edi didi dienda dilua muaba udi ba-misionere mua kuenzela mudimu.” Bua dipangila mua kushintulula malu a munda mua ekeleziya wabu, bena mision eu mbalekele bilele bia ntendelelu bia kale ne mbadisange ne balombodi ba mu Asia ne mu Afrike bua “kunzulula bu-misionere mu États-Unis.”

Kadi bua tshinyi ba-misionere ba mu Afrike, Asia ne mu Amerike wa ku Sud badi ‘benda bapandisha anyima’ mu matunga a ku Mputu ne mu Amerike wa ku Nord adi adiamba mudiwu mena Kristo?

Nnganyi udibu bapandisha menemene?

Mu bidimu bipite pa nkama inayi, kasumbu ka ba-misionere ba ku Mputu ba tshisumi kakatungunuka ne kuya miaba ivua matunga a ku Mputu makuate ku bupika, mu Afrike, Asia, mu Pasifike ne mu Amerike wa ku Sud. Tshipatshila tshiabu tshivua tshia kulongesha bantu bavuabu bangata bu bampangano malu a tshitendelelu tshiabu. Mu bungi bua matuku, matunga avua ku bupika bua bena Amerike avua ela meji ne: avua atumikila mikenji ya bena Kristo akapita ba-misionere ba ku Mputu mu diasa yabu mision pa buloba bujima. Lelu malu adi amueneka mashintuluke.

Muenji ne mulombodi wa kasumbu ka dilonga malu a Bukua-Buena-Kristo mu Afrike ne mu Asia Andrew Walls udi wamba ne: “Muaba uvua malu a Bukua-Buena-Kristo umbukila mmushintuluke.” Mu 1900, bantu 80 pa lukama bavua badiamba mudibu bena Kristo bavua ba ku Mputu anyi ba mu Amerike wa ku Nord. Kadi lelu, bantu 60 pa lukama badi badiamba mudibu bena Kristo badi mu Afrike, mu Asia ne mu Amerike wa ku Sud. Tshiena-bualu tshia mu tshikandakanda kampanda tshidi tshiamba ne: “Ekeleziya Katolike ya ku Mputu mmitekela muoyo anu bansaserdose ba mu Philippines ne mu Inde” ne “nsaserdose umue pa basambombo badi mu parwase ya bena Katolike mu Amerike mba mu matunga makuabu.” Balongeshi ba evanjeliyo ba mu Afrike (bavule bafumine mu Ghana) badi mu Pays-Bas badi badimona bu “tshisumbu tshia ba-misionere muaba udi bantu kabayi batendelela.” Ne ba-evanjeliste ba mu Brésil mbele pabu tshianza mulu mu bitupa bishilashilangane bia mu Grande-Bretagne. Mufundi mukuabu wakamba ne: “Miaba ivua ba-misionere bafumina mmishintuluke.”

Makokangana adi pabuibi ne kujuka

Pamu’apa badi mua kuikala dijinga ne ba-misionere ku Mputu ne mu Amerike wa ku Nord mudi bantu ba bungi benda balekela malu a Nzambi. Tshikandakanda kampanda tshidi tshiamba ne: “Mu Écosse bantu muinshi mua 10 pa lukama ke batu baya mu nzambi.” Mu France ne mu Allemagne bungi ebu mbushadile. Tshinga tshikandakanda tshidi tshiamba ne: “Bena mu Amerike 40 pa lukama ne bena mu Canada 20 pa lukama badi bamba mutubu baya kutendelela.” Kadi mu Philippines kudi bantu batue ku 70 pa lukama batu baya mu nzambi ne ke mudibi kabidi mu makuabu matunga mapele.

Bualu bukuabu, nansha mu Afrike, Asia ne Amerike wa ku Sud, bantu batu baya mu nzambi mbalamate anu ku bilele bia bankambua babu kupita bena ku Mputu ne mu États-Unis. Tshilejilu, padibu bakonka bena Katolike ba mu États-Unis ne ku Mputu tshidibu bela meji, batu baleja mudi bantu bavule kabatshiyi beyemena balombodi ba ekeleziya, bajinga bua ba-layike bikale ne midimu ya bungi mu ekeleziya ne bakeba bua bakaji bikale mu mulongo umue ne balume. Kadi bena Katolike badi mu Afrike, Asia ne mu Amerike wa ku Sud buobu mbalamate anu bilele bia ekeleziya bia kale pa malu amue amue aa. Bu mudi bungi bua bantu mu ekeleziya buenda bukepa eku bubanda eku, nanku bishimikidi bia makokangana adi mua kujuka mu matuku atshilualua mbimane kuela. Mumanyi mupiluke wa malu a kale ne a ntendelelu Philip Jenkins udi udianjila kuamba ne: “Bidi bimueneka ne: mu bidimu 10 anyi 20 kumpala eku, kakuakuikala tshitupa nansha tshimue tshia ku bitupa bibidi bia Buena-Kristo tshikala mua kuitaba tshikuabu ne: ntshia bena Kristo balelela to.”

Pa kumona malu aa, Wall udi wamba ne: “Mmunyi mudi bena mu Afrike, Asia, Amerike wa ku Nord ne wa ku Sud ne bena ku Mputu mua kutendelela mu ekeleziya umue, bikale ne ditabuja dilelela dia muomumue?” Wewe udi wela meji kayi? Bitendelelu bidi mua kupanduka pa buloba padi matapuluka apa anyi? Ntshinyi tshidi nshindamenu wa buobumue bua bena Kristo balelela? Tshiena-bualu tshidi tshilonda tshidi tshifila mandamuna a mu Bible a nkonko eyi ne tshidi tshileja kabidi patoke ne: kudi tshisumbu kampanda tshia bena Kristo tshidi mu buobumue pa buloba bujima lelu eu.

[Tshimfuanyi mu dibeji 4]

Nzubu eu uvua tshitanda kumpala udi mpindieu muaba wa tshinuinu ne wa mijiki

[Mêyi a dianyisha]

AP Foto/​Nancy Palmieri