Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Didima budimi mu Buloba bua Mulayi

Didima budimi mu Buloba bua Mulayi

Didima budimi mu Buloba bua Mulayi

BINTU biangula kudi balongi ba bishadile bia ku bintu bia kale bidi bileja ne: Palestine uvua umue wa ku miaba ivuabu badima bikole. Buloba bua Mulayi ebu buvua ne bufuke buvule. Mu tshikondo tshia Lota, mpata wa Yadene ‘wakadi bu [budimi bua] Yehowa, wakadi bu buloba bua Ejipitu, pawaya mu njila wa ku Soâ.’​—Genese 13:10.

Pakabuela bena mu tshisamba etshi mu Buloba bua Mulayi ne buobu kuasamu, bakadifila ku budimi ne ku dimuna. Bavua ne diakalenga dia kupeta buloba bumana kudima. Bena Ebelu bavule bavua babidime mu Ejipitu bakavua bafuile mu tshipela, nunku kuvua anu babidime bapiluke bakese anyi kabavuaku mene bavua mua kutuadija kudima buloba abu buenyi kudibu. (Nomba 14:22-30; Ebelu 3:16, 17) Nenku bivua bimpe muvuabu bapiane ‘nzubu miule tente ne bintu bimpe, ne mena a mâyi mumbula, ne madimi a tumuma tukese [tua mvinyo] ne mitshi ya olive bimana kukuna ne bikuama.’​—Dutelonome 6:10, 11; 8:6-9.

Kunyima kua dipanduluila bisa bitupa bia buloba, bakabikosolola mu mpangu, ne bakenza nanku ne muonji wa dipima nawu. (Musambu 78:55; Yehezekele 40:3; Amosa 7:17; Mika 2:4, 5) Pakasabu mu buloba ebu, bavua ne bua kunemeka mikalu eyi.​—Dutelonome 19:14; 27:17; Nsumuinu 22:28; Hoshea 5:10; Yobo 24:2.

Budimi buvua ne mushinga wa bungi mu mikenji mipeshe bena Isalele. Buloba buvua bua Yehowa ne bivua bikandikibue bua kubunyanga. (Lewitiki 25:23) Kabavua mua kubupana kashidi to, ne pa kumbusha mpangu ivua mu bimenga biela ngumbu, buloba buvuabu bapana bua dikenga ne bua dipangila mfranga bavua ne bua kubupingajila muenabu wa kumpala mu tshidimu tshia Disanka. (Lewitiki 25:10, 23-31) Mu tshidimu tshionso tshia muanda-mutekete bavua balombe bua bantu kuenzabu dikisha dia nsabatu, dîba divua buloba buikisha ne bupetulula bufuke; lelu batu bapatula bipeta bia muomumue padibu bashintulula bikunyibua mu madimi. (Ekesode 23:10, 11; Lewitiki 25:3-7) Bualu ebu buvua mua kumueneka ne njiwu, ne buvua buteta ditabuja diabu mu mulayi wa Nzambi wa kubapesha biakudia bivule bivuabu mua kudia too ne ku dinowa dia tshidimu tshivua tshilonda. Muanda eu uvua ubakankamija bua bikale ne budimu ne bamone kule. Tshidimu tshia Disanka (tshidimu tshionso tshia 50) tshivua tshidimu tshia dikisha bua buloba.​—Lewitiki 25:11, 12.

Matuku a mafesto asatu a ku tshidimu avuabu balombe bena Isalele bua kusekelela avua majadika bua kupetanganawu ne bikondo bia midimu ya budimi: Difesto dia Mampa kaayi mela Luevene divua dienzeka mu dinowa dia orge, dia Pentekoste divua dienzeka mu dinowa dia blé, ne difesto dia Tutanda divua dienzeka dîba divuabu bajikija kunowa biakudia bia tshidimu tshivuabu atshi. (Ekesode 23:14-16) Bena Isalele bavua batamba kuangata mivu ne dinowa dia bintu kabukabu bu mushindu wa kujadika bikondo bivua mianda kampanda mienzeke kupita muvuabu bangata ngondo ya mu kalandriye. Nsombelu eu mushindamene pa midimu ya budimi uvua kabidi ukuba bena Isalele mu nyuma, bualu uvua ubambuluisha bua kukumbaja majinga abu kakuyi diya kukeba bintu mu binga bisamba ne ditamba kubuelakana mu malu a dienda mushinga ne bisamba biena mutumba.

Nansha muvua buloba ebu ne bua kuikala ‘buule tente ne mabele ne buitshi’ pavua Nzambi ubabenesha, bena Isalele kabavua bapangile ntatu mu mudimu wa madimi to. Pavuabu batumikila Nzambi, kabavua mua kuikala dijinga ne minkoloji mile ya mâyi bua kufikisha mâyi mu madimi. (Dutelonome 8:7; 11:9-17) Muvu wa mvula uvua utuadija ne mvula ya mbedi pabuipi ne munkatshi mua Kasuamansense ne uvua utungunuka too ne mu tshikondo tshia mvula ya ndekelu, ivua ijika pabuipi ne munkatshi mua Tshisanga. (Dutelonome 11:14) Pashishe kuvua kulonda ngondo itanu ivua mvula kayi uloka pa tshibidilu, kadi munya ne mushipu bia mu ngondo eyi bavua babituyisha kudi lumuma luvua luenza butuku ne lutalaja buloba ne bikunyibua.​—Genese 27:28; Dutelonome 33:28.

Bupidia buabu buakafikisha Nzambi ku diumbusha dibenesha diende ne buakakebesha ntatu mu mudimu wa budimi bu mudi dinyanguka dia bikunyibua, minanga, mpasu ya bipupu, butu ne ntatu mikuabu. Kabidi, diupula dia mitshi ne dibenga kuenza nzubu ya misaka ya panshi munkatshi mua nkama ya bidimu biakakebesha nkoka ya mvula idi mipulumune buloba bua bungi bua kudima mu Palestine. Nansha nanku, buloba budi bashale mu kabujima kabu butshidi ne bufuke bua bungi be.