Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bantu ba Nzambi badi ne bua kunanga bulenga

Bantu ba Nzambi badi ne bua kunanga bulenga

Bantu ba Nzambi badi ne bua kunanga bulenga

‘Yehowa udi utekemena malu kayi kuudi? Anu bua wewe kuenza malu makane, kunanga [bulenga], ne kuenda ne Nzambi webe ne mutshima mupuekele.’​—MIKA 6:8.

1, 2. (a) Bua tshinyi kabiena mua kutukemesha padi Yehowa ujinga bua bantu bende bikale baleja bulenga? (b) Nnkonko kayi idi itangila bulenga itudi ne bua kukonkonona?

 YEHOWA udi Nzambi wa bulenga. * (Lomo 2:4; 11:22) Bushuwa, mulume ne mukaji ba kumpala Adama ne Eva bavua ne bua kuikala banyishe bulenga ebu! Mu budimi bua Edene, bavua banyunguluka kudi bifukibua bidi bimueneka bivua bileja bulenga bua Nzambi kudi bantu, ne bivua bibasankisha. Nzambi udi utungunuka ne kuikala muena bulenga kudi bonso, nansha kudi bantu babi badi kabayi ne dianyisha.

2 Bu mudi bantu bafuka mu tshimfuanyi tshia Nzambi, badi ne mushindu wa kuleja ngikadilu yende. (Genese 1:26) Nunku kabiena bikemesha padi Yehowa ujinga bua tuetu kuleja bulenga. Anu mudi Mika 6:8 uleja, bantu ba Nzambi badi ne bua “kunanga [bulenga].” Kadi bulenga ntshinyi? Mmunyi mudibu bupetangana ne ngikadilu mikuabu ya Nzambi? Nansha mudi bantu ne bukole bua kuleja bulenga, bua tshinyi pa buloba mpalue muaba mukole wa kusombela? Bua tshinyi tuetu bena Kristo tudi ne bua kudienzeja bua kuleja bulenga mu malu atudi tuenzela bakuabu?

Bulenga ntshinyi?

3. Mmunyi muudi mua kumvuija bulenga?

3 Batu baleja bulenga pa kutabalela bakuabu bikole bua bikale ne diakalenga. Bulenga ebu budi bumuenekela ku bienzedi bia dikuatshishangana ne mêyi malenga. Kuikala ne bulenga kudi kumvuija kuenza malu mimpe pamutu pa kuenza malu mabi. Muntu muena bulenga utu muena bulunda, muena dîyi dimpe, muditeki pa muaba wa bakuabu ne muena luse. Utu muntu muena lungenyi lua kalolo ne utu musue kukuatshisha bakuabu. Mupostolo Paulo wakapesha bena Kristo mubelu ne: ‘Luatayi mutshima wa luse, ne wa dikuatshisha [anyi wa bulenga], wa kudipuekesha, ne wa kalolo ne wa lutulu.’ (Kolosai 3:12) Nunku, bulenga ntshitupa tshia bivualu bia mu nyuma bia muena Kristo yonso mulelela.

4. Mmunyi mudi Yehowa muikale wa kumpala bua kuleja bulenga?

4 Yehowa Nzambi ke muntu wa kumpala mu dileja dia bulenga. Paulo wakamba ne: ‘pakamueneka [bulenga] bua Nzambi, Musungidi wetu, ne dinanga diende kudi bonso’ ke ‘pakatusungilaye, [ku] diuvuwa dia kuledibua kua tshiakabidi ne [ku] mitshima mipiamipia yakatupabu kudi nyuma muimpe.’ (Tito 3:4, 5) Nzambi udi ‘uvuwa’ anyi ukezula bena Kristo bela manyi mu mashi a Yezu, adi ne mushinga wa mulambu wa tshia-bupikudi uvua Kristo mufile bua bualu buabu. Badi kabidi balua bapiabapia ku diambuluisha dia nyuma muimpe, balua ‘bifukibue bipiabipia’ bu bana ba Nzambi baledibue kudi nyuma. (2 Kolinto 5:17) Kabidi, bulenga bua Nzambi ne dinanga diende bidi bifika ne kudi “musumba munene” wa bantu badi “basukule nkanzu yabo mu mashi a Muana wa Mukoko.”​—Buakabuluibua 7:9, 14, MMM; 1 Yone 2:1, 2.

5. Bua tshinyi aba badi balombola kudi nyuma wa Nzambi badi ne bua kuleja bulenga?

5 Bulenga budi kabidi dimuma dia nyuma muimpe wa Nzambi anyi bukole buenzeji. Paulo wakamba ne: “Mamuma a nyuma adi dinanga, disanka, ditalala, lutulu, bulenga, buimpe, ditabuja, bupuekele, didikanda. Kakuena mukenji udi ukandika malu a buena aa.” (Galatia 5:22, 23, NW) Nunku aba badi balombola kudi nyuma wa Nzambi kabena ne bua kuleja bakuabu bulenga anyi?

Bulenga bulelela ki mbutekete kampanda to

6. Ndîba kayi didi bulenga bulua butekete kampanda, ne mbua tshinyi?

6 Bamue bantu batu bamona bulenga bu butekete kampanda. Batu bela meji ne: muntu udi ne bua kuikala ne malu makole, nansha mene mupange bukalanga misangu mikuabu bua kuleja bakuabu tshidiye. Kadi mu bulelela, bidi bikengela kudienzeja bikole bua kuikala ne bulenga bulelela ne kuepuka bua kuleja bulenga bua mafi. Bu mudi bulenga bulelela buikale dimuma dia nyuma wa Nzambi, kabuena mua kuikala lungenyi lua dikanga mêsu kumpala kua malu mabi nansha. Ku lukuabu luseke, bulenga bua mafi mbutekete budi busaka muntu bua kubingisha malu mabi.

7. (a) Mmunyi muvua Eli mulengulule mpekatu? (b) Bua tshinyi bakulu badi ne bua kuepuka bua kuleja bulenga bua mafi?

7 Tuangate tshilejilu tshia Eli, muakuidi munene wa Isalele. Uvua ulengulula bua kunyoka bana bende ba balume Hofeni ne Pinehasa bavua benza mudimu wa buakuidi ku tabernakle. Bu muvua tshitupa tshia mulambu tshivuabu bafunde bua kubapesha mu Mikenji ya Nzambi katshiyi tshibasankisha, bavua bambila muena mudimu uvua ubambuluisha bua kulomba munyinyi mubishi kudi muntu yonso uvua ulua kulambula mulambu kumpala kua kuoshabu mulambu wa mafuta a nyama pa tshioshelu. Bana ba Eli bavua kabidi benda masandi ne bakaji bavua benza mudimu ku tshibuelelu tshia tabernakle. Kadi pamutu pa kumbusha Hofeni ne Pinehasa mu mudimu wa buakuidi, Eli wakabakanyina pamutu pamutu tshianana. (1 Samuele 2:12-29) Nunku kabiena bikemesha bua muvuabi ‘bikole bua [Yehowa] kuyukila ne muntu tshikondo atshi’! (1 Samuele 3:1, Mukanda wa Mvidi Mukulu [Mishonyi, MMV]) Bakulu bena Kristo badi ne bua kudimuka bua kubenga kuleja benji ba mpekatu badi mua kunyanga makanda a mu nyuma a tshisumbu bulenga bua mafi. Bulenga budi buimpe kabuena bubuikila mêsu pa mêyi mabi anyi bienzedi bidi bishipa mikenji ya Nzambi to.

8. Mmunyi muvua Yezu muleje bulenga buimpe?

8 Yezu Kristo, Tshitembelu tshietu kavua uleja bantu bulenga bua mafi to. Yeye mene ke uvua mufile tshilejilu tshia bulenga buimpe. Tshilejilu, ‘uvua ne dinanga bua bantu, bualu bakadi batata, bakadi bamuangalake bu mikoko idi kayiyi ne mulami.’ Bantu ba muoyo muimpe kabavua belakana bua kusemena pabuipi ne Yezu, nansha mene bua kuya ne bana babu kudiye to. Anji ela meji bua bulenga ne luse bivuaye uleja pavuaye ‘wambula bana mu maboko ende ne ubasankisha.’ (Matayo 9:36; Mâko 10:13-16) Nansha muvua Yezu muena bulenga, kavua ushintuluka pa bidi bitangila tshidi tshimpe ne tshidi tshibi ku mêsu kua Tatuende wa mu diulu to. Yezu kavua ubingisha malu mabi nansha; uvua ne bukole buvua Nzambi mumupeshe bua kuela balombodi ba ntendelelu bena mpala ibidi patoke. Anu mudibu baleje mu Matayo 23:13-26, misangu ya bungi wakambulula miaku eyi: ‘Nuenu bafundi ne Bafalese, mulawu ulualua kunudi.’

Bulenga ne ngikadilu mikuabu ya Nzambi

9. Mmunyi mudi bulenga bupetangana ne lutulu ne buimpe?

9 Bulenga budi bupetangana ne ngikadilu mikuabu idi nyuma wa Nzambi upatula. Ngikadilu wa bulenga udi upetangana ne ngikadilu mikuabu ya kudi nyuma wa Nzambi bu mudi lutulu ne buimpe. Bushuwa, muntu udi ne bulenga udi uleja ngikadilu eu pa kuikala ne lutulu. Udi ne lutulu nansha kudi badi kabayi ne bulenga. Bulenga budi bupetangana ne buimpe bualu batu babuleja misangu ya bungi pa kuenzela bakuabu malu mimpe bua kubambuluisha. Minga misangu, badi mua kukudimuna muaku “bulenga” udi mu Bible ne: “buimpe.” Dileja ngikadilu eu munkatshi mua bena Kristo ba kumpala divua dikemesha bampangano bikole, bafika too ne ku dibikila bayidi ba Yezu abu, bilondeshile Tertullien ne: ‘bantu benza ne bulenga.’

10. Mmunyi mudi bulenga ne dinanga bienda pamue?

10 Kudi diumvuangana pankatshi pa bulenga ne dinanga. Pa bidi bitangila bayidi bende, Yezu wakamba ne: ‘Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuasuangana nunku.’ (Yone 13:35) Ne pa bidi bitangila dinanga edi, Paulo wakamba ne: “Dinanga didi ne lutulu, dinanga didi dienzela bakuabo bimpe.” (1 Kolinto 13:4, MMM) Bulenga budi kabidi bupetangana ne “luse lujalame” ludibu batele misangu ya bungi mu Bible. Luse elu ludi lufumina ku dinanga dia lulamatu. Muaku wa mu tshiena-Ebelu udibu bakudimune ne: “luse lujalame” udi ne diumvuija didi kadiyi dishikidila anu pa dinanga. Mbulenga budi bulamata ku tshintu kampanda ne dinanga dionso too ne padi tshipatshila tshidi tshitangila tshintu atshi tshikumbana. Yehowa udi uleja luse lujalame luende anyi dinanga dia lulamatu mu mishindu mishilashilangane. Tshilejilu, ludi lumuenekela mu malu adiye wenza bua kusungila bantu anyi kubakuba.​—Musambu 6:4; 40:11; 143:12.

11. Ntshinyi tshidi luse lujalame lua Nzambi lutujadikila?

11 Luse lujalame lua Yehowa ludi lukoka bantu kudiye. (Yelemiya 31:3) Patu basadidi ba lulamatu ba Nzambi dijinga ne disungidibua anyi diambuluisha, batu bamanye bimpe ne: luse lujalame lua Nzambi elu ludi bushuwa dinanga dia lulamatu kudibu. Nzambi kakupanga kubalejalu to. Ke bualu kayi badi mua kusambila anu muakasambila mufundi wa Misambu wakamba ne: ‘Ngakueyemena luse luebe [lujalame]; mutshima wanyi neusanke bua lupandu luebe.’ (Musambu 13:5) Bu mudi dinanga dia Nzambi dikale dia lulamatu, basadidi bende badi mua kumueyemena ne muoyo mujima. Badi ne dishindika dia se: ‘Yehowa kêna wipata bantu bende, kêna ulekela ba mu bumpianyi buende.’​—Musambu 94:14.

Bua tshinyi ba pa buloba badi ne tshikisu tshikole?

12. Ndîba kayi ne mmunyi muvua bukokeshi bua tshikisu butuadije?

12 Diandamuna dia lukonko elu didi ditangila tshivua tshienzeke mu budimi bua Edene. Ku ntuadijilu kua muyuki wa bantu, tshifukibua kampanda tshia mu nyuma tshivua tshilue tshiena budisunkaya ne tshiena lutambishi tshiakenza mayele onso bua kuluatshi mukokeshi wa bena panu. Bua madimu atshi, tshiakalua ‘mukokeshi wa buloba ebu,’ mukokeshi udi ukengesha bantu bende bikole. (Yone 12:31) Wakamanyika bu Satana Diabolo, muluishi munene wa Nzambi ne bantu. (Yone 8:44; Buakabuluibua 12:9) Diyele diende dia budisu-nkaya diakenzaye bua kujalamija bukokeshi buvua buluisha bukokeshi bulenga bua Yehowa diakamueneka patoke diakamue kunyima kua difukibua dia Eva. Nunku, bukokeshi bubi buakatuadija pakasungula Adama njila wa budikadidi kumpala kua bumfumu bua Nzambi, kubengaye bulenga Buende buonso. (Genese 3:1-6) Kadi Adama ne Eva kabakapeta budikadidi abu to, bakalua muinshi mua bukokeshi bua Diabolo buena budisunkaya ne kutuadijabu kulonda lungenyi luende lua lutambishi, buobu kulua bantu bende.

13-15. (a) Mbinganyi bivua bimue bia ku bipeta bia dibenga bukokeshi buakane bua Yehowa? (b) Bua tshinyi pa buloba padi malu makole nunku?

13 Tumonayi bimue bia ku bipeta bivua bimueneke. Bakipata Adama ne Eva mu katupa ka buloba kavua kikale mparadizu. Nsombelu wabu wakashintuluka. Kumpala bavua basombele mu budimi buimpe muvua mitshi ne bisonsa bimpe ne bimuma bisheme, kadi kuluabu kupeta nsombelu mukole pambelu pa budimi bua Edene. Nzambi wakambila Adama ne: ‘Bualu bua wakuteleja mukaji webe, wakudia mamuma a mutshi ungakukuambila ne: kuadi nansha; buloba buakedibua mulawu bualu buebe; wewe neudie bidia biabu ne kanyinganyinga matuku ebe onso; buloba nebukumeneshile meba ne tusokolo.’ Mulawu uvuabu bele buloba uvua umvuija ne: mpindieu bivua ne bua kulua bikole bua kubudima. Bipeta bia buloba buela mulawu, ne meba abu ne tusokolo bakabimona kudi ndelanganyi ya Noa, kufikishabi ne Lameke, tatuende wa Noa bua kuakula bua ‘mudimu [mukole] wa bianza biabu, bualu bua buloba buakedibua mulawu kudi Yehowa.’​—Genese 3:17-19; 5:29.

14 Adama ne Eva bakajimija kabidi ditalala, kupetabu makenga. Nzambi wakambila Eva ne: ‘Nentambe kuvudija didinyenga diebe ne kuimitshishibua kuebe, neulele bana ne didinyenga; mutshima webe newikale kudi mulume webe; yeye neikale ne bukokeshi ku mutu kuebe.’ Pashishe, Kana muana wa kumpala wa Adama ne Eva wakashipa muanabu Abele bua tshikisu.​—Genese 3:16; 4:8.

15 Mupostolo Yone wakamba ne: “Buloba bujima budi mu bukokeshi bua mubi.” (1 Yone 5:19, MML) Anu mudi mukokeshi wabu, lelu bena panu badi baleja ngikadilu mibi bu mudi budisunkaya ne lutambishi. Kabiena bikemesha bua mudi bena panu bavule bikale ne malu makole ne tshikisu! Kadi kabiakuikala nanku misangu yonso to. Yehowa neenze muonso mua kuenza bua bulenga ne luse bikale mu Bukalenge buende bujima, pamutu pa malu makole ne tshikisu.

Bulenga nebutangalake mu Bukalenge bua Nzambi

16. Bua tshinyi bukokeshi bua Nzambi ku butuangaji bua Kristo Yezu mbulenga, ne muanda eu udi utusaka ku dienza tshinyi?

16 Yehowa ne Kristo Yezu, Mfumu udiye muteke mu Bukalenge Buende badi balomba bua bena Bukalenge buabu bikale bamanyike bua bulenga buabu. (Mika 6:8) Yezu Kristo wakatutapila ka diosha ka mushindu wikala bulenga ne bua kuikala tshimanyinu tshinene tshia bulongolodi bumupesha kudi Tatuende. (Ebelu 1:3) Bualu ebu budi bumuenekela mu mêyi a Yezu akelaye nawu balombodi ba bitendelelu bia dishima patoke, bavua bakengesha bantu ne majitu manene. Wakamba ne: ‘Luayi kundi, bonso badi ne mudimu mukole, badi ne bujitu bunene, meme nennupe dikisha. Angatayi mutshi wanyi wa tshikokedi pa nshingu yenu, nuyile malu kundi; bualu bua meme ndi ne kalolo ne kanemu mu mutshima wanyi; nunku nenusangane dikisha mu mitshima yenu. Bualu bua mutshi wanyi wa tshikokedi udi muakane.’ (Matayo 11:28-30) Balombodi ba bungi ba pa buloba, ba bitendelelu anyi bakuabu badi bakengesha bantu ne majitu manene a mikenji kayiyi ndekelu ne midimu kayiyi dianyisha. Kadi, Yezu udi ulomba bayidi bende malu adi akumbaja majinga abu ne bilondeshile bukole buabu. Etshi ntshikokedi tshipepele ne tshilenga bushuwa! Mutshima wetu kawenaku utusaka bua kumufuana mu dileja bakuabu bulenga anyi?​—Yone 13:15.

17, 18. Bua tshinyi tudi ne bua kuikala bajadike ne: aba badi bakokesha ne Kristo mu diulu ne baleji-mpala bende badi pa buloba nebikale mua kuleja bulenga?

17 Malu malenga avua Yezu muambile bapostolo bende adi aleja mushindu udi Bukalenge bua Nzambi bushilangane bikole ne bua bantu. Bible udi wamba ne: ‘[Bapostolo] bakadi belangana mpata ne: bakusungula nganyi bua yeye kutamba bakuabu? Yeye wakabambila ne: Bamfumu ba bantu ba bisamba bia bende badi babakokesha ne diambu, ne bamfumu babu badi babikidibua ne: Benji ba bilengele. Kadi nuenu, kanuikadi nunku; udi mutambe bakuabu munkatshi muenu alue biende muakunyi; udi biende mfumu alue muena mudimu. Udi mutambe bakuabu nganyi, udi mushikame ku mesa anyi udi umupetesha biakudia? Udi mushikame ku mesa kena mutambe anyi? Kadi meme ndi munkatshi muenu bu muena mudimu.’​—Luka 22:24-27.

18 Bamfumu ba pa buloba batu bakeba kuikala bantu banene pa ‘kukokesha ne diambu’ pa bantu ne pa kukeba mêna manene a butumbi, bela meji se: mêna aa adi abavuija bapite badibu bakokesha. Kadi Yezu wakamba ne: dikala muntu munene dimpe didi difumina ku dienzela bakuabu mudimu, tuamba ne: didienzeja ne muoyo mujima bua kusadila bakuabu. Aba bonso bikala ne bua kukokesha ne Kristo mu diulu anyi baleji-mpala bende ba pa buloba badi ne bua kudienzeja bua kulonda tshilejilu tshiende tshia budipuekeshi ne bulenga.

19, 20. (a) Mmunyi muvua Yezu muleje bunene bua bulenga bua Yehowa? (b) Mmunyi mutudi mua kuidikija Yehowa mu dileja dia bulenga?

19 Tumonayi mubelu mukuabu wa mushinga wakafila Yezu. Pavuaye uleja bunene bua bulenga bua Yehowa, Yezu wakamba ne: ‘Binuasua anu badi banusue, nenuikale ne disakidila kayi? Bualu bua bantu babi badi basue badi babasue. Binuenzela anu badi banuenzela bimpe malu mimpe, nenuikale ne disakidila kayi? Bualu bua bantu babi badi basue badi babasue. Binuenzela anu badi banuenzela bimpe malu mimpe, nenuikale ne disakidila kayi? Bualu bua bantu babi batu benza nunku. Binuasombesha bintu anu kudi banudi nutekemena ne: nebatupingajile tshia kasombela kabidi, nenuikale ne disakidila kayi? Bantu babi mene badi basombesha badi babi bintu ne: netubiangate bionso kabidi. Kadi nuenu suayi badi nenu lukuna, nubenzela bimpe, nubasombeshe bintu, kanuyi nubitekemena kabidi; nunku difutu dienu nedikale dinene, nenuikale bana ba Udi Mutambe Bunene wa mu diulu, bualu bua yeye udi wenzela badi kabayi bamusakidila ne badi babi malu mimpe. Nufuile bantu luse bu mudi Tatu ufuila bantu luse.’​—Luka 6:32-36.

20 Bulenga bua Nzambi kabuena bua budisunkaya to. Kabuena bulomba tshintu nansha tshimue anyi difutu kampanda nansha. Ne bulenga buonso, Yehowa ‘utu wabandishila bantu babi ne bantu bimpe dîba, yeye kabidi utu watumina bantu bakane ne bantu babi mvula.’ (Matayo 5:43-45; Bienzedi 14:16, 17) Tudi tuidikija Tatuetu wa mu diulu, ki nganu pa kubenga bua kuenzela badi kabayi ne dianyisha bibi, kadi tudi tubenzela malu mimpe, nansha aba badi batuenzele malu bu baluishi betu. Patudi ne bulenga, tudi tuleja Yehowa ne Yezu ne: tudi basue kuikala ne muoyo mu Bukalenge bua Nzambi, pikala bulenga ne ngikadilu mikuabu ya Nzambi ne bua kuikala mu nsombelu yonso ya bantu.

Bua tshinyi kuleja bulenga?

21, 22. Bua tshinyi tudi ne bua kuleja bulenga?

21 Bua bena Kristo balelela, kuleja bulenga kudi ne mushinga wa bungi. Ntshijadiki tshia se: tudi ne nyuma wa Nzambi. Kabidi, patudi tuleja bulenga bulelela, tudi tuidikija Yehowa Nzambi ne Kristo Yezu. Bulenga budi kabidi ngikadilu mulomba aba bikala bakokedi ba Bukalenge bua Nzambi. Nunku, tudi ne bua kunanga bulenga ne kulonga mua kubuleja.

22 Mu mishindu kayi mimpe mutudi mua kuleja bulenga mu nsombelu wetu wa dituku dionso? Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiandamune.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 1 Mu Mukanda wa Nzambi, muaku wa mu miakulu ya ku ntuadijilu udibu bakudimune ne: bulenga mbaukudimune kabidi ne: kuleja bakuabu luse, luse, buimpe.

Mmunyi muudi wandamuna?

• Bulenga ntshinyi?

• Bua tshinyi pa buloba padi malu a tshikisu ne malu makole?

• Ntshinyi tshidi tshituleja ne: bulenga nebuikale butangalake mu bukokeshi bua Nzambi?

• Bua tshinyi dileja bulenga didi ne mushinga bua badi basue kuikala mu Bukalenge bua Nzambi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 13]

Bakulu bena Kristo badi badienzeja bua kuikala ne bulenga mu malu adibu benzela mikoko

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Yehowa kakupanga kuleja basadidi bende luse lujalame mu ntatu to

[Bimfuanyi mu dibeji 16]

Ne bulenga buonso, Yehowa udi wanyisha bua dîba kukenka ne mvula kuloka bua bantu bonso