Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ikala ne dikima bu Yelemiya

Ikala ne dikima bu Yelemiya

Ikala ne dikima bu Yelemiya

‘Windile Yehowa; wikale ne bukole, ne mutshima webe wikale ne dikima; e, windile Yehowa.’​—MUSAMBU 27:14.

1. Ndibenesha kayi dinene didi nadi Bantemu ba Yehowa?

 BANTEMU BA YEHOWA badi mu mparadizu wa mu nyuma. (Yeshaya 11:6-9) Mu bukua-panu ebu mudi ndululu itua ipela, buobu badi mu muaba wa mu nyuma wa pa buawu pamue ne bena Kristo nabu badi mu ditalala ne Yehowa Nzambi ne bana babu kabidi. (Musambu 29:11; Yeshaya 54:13) Ne mparadizu wabu wa mu nyuma eu udi wenda udiunda. Bonso badi ‘benza disua dia Nzambi ne mitshima yabu’ yonso badi badiundisha mparadizu eu. (Efeso 6:6) Mmushindu kayi udibu badiundisha mparadizu eu? Mpadibu batumikila mêyi a mu Bible ne padibu balongesha bantu bakuabu bua kuatumikilabu pabu, babambuluisha nunku bua kupetabu mabenesha mavule a mu mparadizu eu.​—Matayo 28:19, 20; Yone 15:8.

2, 3. Mmalu kayi adi bena Kristo balelela ne bua kutantamena?

2 Kadi, dikala dietu mu mparadizu wa mu nyuma eu kadiena diumvuija ne: katuena ne bua kutantamena ntatu to. Tutshidi anu bapange bupuangane ne bena masama, ne tudi anu tukulakaja ne ndekelu wa bionso tufua. Kabidi, tudi tumona mudi milayi ya ‘matuku a ku nshikidilu’ yenda ikumbana. (2 Timote 3:1) Mvita, dibunda dia bibawu, masama, nzala ne ntatu mikuabu mikole bidi bikengesha bantu bonso, nansha ne Bantemu ba Yehowa kabidi.​—Mâko 13:3-10; Luka 21:10, 11.

3 Pa kumbusha bionso ebi, tudi bamanye bimpe ne: nansha mutudi mu bupole mu mparadizu wetu wa mu nyuma eu, bantu badi kabayi mu mparadizu eu badi batuluisha bikole. Yezu wakadimuija bayidi bende ne: ‘Bualu bua nuenu kanuena ba pa buloba, ngakunusungula mu ba pa buloba, nunku ba pa buloba badi nenu lukuna. Nuvuluke dîyi dingakunuambila ne: Mupika kêna mutambe mfumu wende. Biankengeshabu, nebanukengeshe kabidi.’ (Yone 15:18-21) Malu kaena enzeka mushindu mukuabu lelu to. Bantu ba bungi batshidi anu babenga kuangata ntendelelu wetu ne mushinga. Bamue badi batubipisha, batuseka anyi badi mene batukina anu muvua Yezu muambe. (Matayo 10:22) Misangu mivule, batu batushiminyina malu ne batuendeshela ngumu ya dishima ku tudiomba ne mu bikandakanda. (Musambu 109:1-3) Bulelela, tuetu bonso tudi tupeta ntatu, ne bamue ba kutudi badi mua kubanga kuteketa mu mikolo. Mmunyi mutudi mua kutantamena ntatu eyi?

4. Mmuaba kayi utudi tukeba diambuluisha bua kutantamena ntatu?

4 Yehowa neatuambuluishe. Mufundi wa Misambu wakafunda ku diambuluisha dia nyuma muimpe ne: “Makenga a muntu muakane adi a bungi; kadi Yehowa udi umusungila ku buonso buau.” (Musambu 34:19; 1 Kolinto 10:13) Ba bungi ba kutudi badi bamba bajadika ne: patudi tueyemena Yehowa ne muoyo mujima, udi utupesha bukole bua kutantamena lutatu luonso. Dinanga ditudi nadi kudiye ne disanka didiye mututekele kumpala bidi bituambuluisha bua kuluisha diteketa mu maboko ne buôwa. (Ebelu 12:2) Ke bualu kayi tudi anu tunanukila nansha patudi mu ntatu.

Dîyi dia Nzambi diakakolesha Yelemiya

5, 6. (a) Mbilejilu kayi bia batendeledi balelela bavua batantamene ntatu bitudi nabi? (b) Ntshinyi tshiakumvua Yelemiya pakamubikilabu bua kuikala muprofete?

5 Kale, basadidi ba Yehowa ba lulamatu bavua bapeta disanka nansha mu ntatu. Bamue bavua ne muoyo mu bikondo bia dilumbuluisha bivua Yehowa uleja tshiji tshiende kudi bantu bapange lulamatu. Munkatshi mua batendeledi ba lulamatu aba muvua Yelemiya ne bakese ba ku bantu ba mu tshikondo tshiende, ne bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala kabidi. Bilejilu ebi bia kale mbifunda mu Bible bua kutukankamija, ne tuetu babikonkonone tudi mua kulonga malu a bungi. (Lomo 15:4) Angata tshilejilu tshia Yelemiya.

6 Patshivua Yelemiya muana, Yehowa wakamubikila bua kuikalaye muprofete mu Yuda. Eu kauvua mudimu mutekete to. Bantu ba bungi bavua batendelela nzambi ya dishima. Nansha muvua Yoshiya (eu uvua mukalenge pakatuadija Yelemiya mudimu wende) muikale ne lulamatu, bakalenge bonso bakamulonda kunyima bavua bapange lulamatu, ne bavule bavua ne mudimu wa kulongesha bantu, bu mudi baprofete ne bakuidi, kabavua ku luseke lua bulelela to. (Yelemiya 1:1, 2; 6:13; 23:11) Kadi ntshinyi tshiakumvua Yelemiya pakamubikila Yehowa bua kuikalaye muprofete? Wakumvua buôwa! (Yelemiya 1:8, 17) Yelemiya wakavuluka tshivuaye mumvue musangu au wamba ne: ‘Ngakamba panyi ne: Aka, Mukalenge Yehowa! Mona, tshiena mua kuakula bimpe, bualu bua ntshidi anu muana.’​—Yelemiya 1:6.

7. Ntshinyi tshiakasangana Yelemiya muaba uvuabu bamutume, ne ntshinyi tshiakumvuaye?

7 Bantu ba mu tshitupa tshivua Yelemiya wenzela mudimu kabavua nangananga bateleja to, ne bavua misangu mivule bamuluisha bikole. Umue musangu muakuidi Pashû wakamukuma ne kumueleshaye mu bikunyi. Yelemiya wakaleja tshivuaye mumvue dîba adi wamba ne: ‘[Ngakamba] ne: Tshiena ntela dîna diende, ne tshiena ngambila bantu dîyi diende kabidi.’ Pamu’apa ukadi mumvue lungenyi lua muomumue lukuvuila, ujinga nansha bua kubilekela. Kadi tangila tshiakambuluisha Yelemiya bua kunanukila. Wakamba ne: ‘Mu diba adi [dîyi dia Nzambi] didi mu mutshima wanyi bu kapia kadi kosha munda mua mifuba yanyi; kudikanda kudi kuntonda, ne tshiena mua kupuwa.’ (Yelemiya 20:9) Mêyi a Nzambi adiku ne bukole bua muomumue ebu kuudi anyi?

Benzejanganyi ba mudimu ne Yelemiya

8, 9. (a) Mbutekete kayi buakaleja muprofete Uliya, ne buakamufikisha ku tshinyi? (b) Bua tshinyi Baluka wakateketa mu maboko, ne mmunyi muakamuambuluishabu?

8 Yelemiya kavua nkayende mu mudimu wende wa buprofete to. Uvua ne benzejanganyi nende ba mudimu, ne bualu abu buvua ne bua kuikala bumukankamije. Kadi imue misangu benzejanganyi nende ba mudimu aba kabavua benza malu ne meji to. Tshilejilu, muprofete nende mukuabu diende Uliya uvua munkatshi mua didimuija Yelushalema ne Yuda ‘bu muakadi mêyi akamba Yelemiya.’ Kadi pakatuma Mukalenge Yehoyakima dîyi bua kushipa Uliya, muprofete eu wakumvua buôwa ne kunyemenaye mu Ejipitu. Kadi dinyema edi kadiakamupandisha to. Bantu ba mukalenge bakamulonda, buobu kumukuata ne kupinganabu nende mu Yelushalema muakamushipelabu. Abi bivua ne bua kuikala bibungamije Yelemiya bikole bia dikema!​—Yelemiya 26:20-23.

9 Munga muenzejanganyi wa mudimu ne Yelemiya uvua Baluka, mufundi wende. Baluka uvua ukuatshisha Yelemiya bimpe bitambe, kadi umue musangu yeye pende wakalekela kumona malu ne dîsu dia mu nyuma. Wakatuadija kudiabakena ne: ‘Ndi ne mulawu! Bualu bua Yehowa wakutentekaja kanyinganyinga pa mutu pa dikenga dianyi; ndi mupungile ne kutua kuanyi kua mikemu, ne tshiena mpeta dikisha.’ Bua diteketa mu maboko, Baluka wakatuadija kujimija dianyisha dia malu a mu nyuma. Kadi, Yehowa wakapesha Baluka mibelu ya meji mu buimpe, ne yeye kudilongolola. Nanku ke kumujadikilabu ne: uvua ne bua kupanduka ku kabutu ka Yelushalema. (Yelemiya 45:1-5) Yelemiya uvua ne bua kuikala mukankamane bikole pakamonaye Baluka upetulula nkatshinkatshi wende wa mu nyuma!

Yehowa wakakuatshisha muprofete wende

10. Ndikuatshisha kayi divua Yehowa mulaye Yelemiya?

10 Bualu bua mushinga wa bungi mbua se: Yehowa kakalekela Yelemiya to. Wakajingulula tshivua muprofete wende eu mumvue ne yeye kumupesha bukole ne diambuluisha bivuaye nabi dijinga. Tshilejilu, ku ntuadijilu kua mudimu wa Yelemiya pavuaye welakana wamba muvuaye kayi mukumbane, Yehowa wakamuambila ne: ‘Kuikadi ne buôwa kudibu, bualu bua ndi nebe bua kukupandisha.’ Pashishe, kunyima kua yeye mumane kumanyisha muprofete eu malu avua atangila mudimu wende, Yehowa wakamuambila ne: ‘Nebaluangane nebe, kadi kabena bakupita bukole; bualu bua meme ndi nebe bua kukupandisha.’ (Yelemiya 1:8, 19) Dilaya adi divua dikolesha ku muoyo tshia bushuwa! Ne Yehowa wakakumbaja mêyi ende.

11. Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: Yehowa wakakumbaja dilaya diende dia kuambuluisha Yelemiya?

11 Nunku, kunyima kua bamane kumuela mu bikunyi ne bamuvuije tshintu tshia kusekabu kudi bantu, Yelemiya wakamba ushindika ne: ‘Yehowa udi nanyi bu muena bukitu mukole ne mukuatshishi wa buôwa, nunku bankengeshi nebalenduke, kabena bampita bukole; nebafuishibue bundu tshishiki.’ (Yelemiya 20:11) Mu bidimu biakalonda pakakebabu bua kushipa Yelemiya, Yehowa uvua anu nende, ne anu bu Baluka, Yelemiya wakapanduka ku kabutu ka Yelushalema bu muntu mudikadile, kadi aba bavua bamukengesha ne bantu bavua balengulula didimuija diende bakafua peshi bakabakuata kuyabu nabu mu Babulona.

12. Nansha mudiku malu adi atekesha mu maboko, ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka?

12 Anu bu Yelemiya, lelu Bantemu ba Yehowa bavule badi batantamena ntatu. Anu mutudi bamone ku ntuadijilu, imue ya ku ntatu eyi mmikebesha kudi dipanga bupuangane dietu tuetu nkayetu, mikuabu kudi nsombelu mukole mutambe udi panuapa, ne mikuabu kabidi kudi bantu badi baluisha mudimu wetu. Ntatu eyi idi mua kututekesha mu maboko. Anu bu Yelemiya, tudi mua kutuadija kudikonka ni tudi mua kutungunuka ne mudimu wetu. Bushuwa, tudi ne bua kuikala batekemene ne: nekulue bimue bikondo bitudi tuteketa mu maboko. Diteketa mu maboko didi diteta buondoke bua dinanga dietu kudi Yehowa. Nenku tuikalayi badisuike bua kubenga kulekela diteketa mu maboko ditupangisha mua kuenzela Yehowa mudimu bu muakenza Uliya. Kadi, tuidikije Yelemiya ne tuikale beyemene diambuluisha dia Yehowa.

Mushindu wa kuluisha diteketa mu maboko

13. Mmunyi mutudi mua kulonda tshilejilu tshia Yelemiya ne tshia Davidi?

13 Yelemiya uvua uyukila ne Yehowa Nzambi pa tshibidilu, umuambila ende onso a mu mutshima ne umulomba bukole. Atshi ntshilejilu tshimpe tshia kulonda. Bu muvua Davidi pende munyemene ku Mpokolo umue-umue eu wa bukole, wakafunda ne: ‘Yehowa, teleja matshi ebe ku mêyi anyi, umvua meji andi ngela. Umvua dîyi dia muadi wanyi, Mukalenge wanyi ne Nzambi wanyi; bualu bua kuudi wewe nkundi ndomba.’ (Musambu 5:1, 2) Muyuki mufundisha ku nyuma wa Nzambi wa nsombelu wa Davidi udi uleja ne: njila ne njila Yehowa wakandamuna masambila a Davidi avuaye wenza bua kumulomba diambuluisha. (Musambu 18:1, 2; 21:1-5) Bia muomumue, padi ntatu itunemenena bujitu peshi padi malu atudi nawu amueneka matupite tshipimu, kunyemena kudi Yehowa mu disambila ne kumunzuluila mutshima wetu kudi kukolesha bikole menemene. (Filipoi 4:6, 7; 1 Tesalonike 5:16-18) Yehowa kêna ubenga bua kututeleja to. Kadi udi utujadikila ne: ‘udi utulama.’ (1 Petelo 5:6, 7, MMM) Kadi kabiakuikala bimpe bua kusambila Yehowa ne pashishe kubenga kuteleja tshidiye wamba, ki mmuomu anyi?

14. Mêyi a Yehowa avua ne bukole kayi kudi Yelemiya?

14 Mmunyi mutu Yehowa uyukila netu? Angata kabidi tshilejilu tshia Yelemiya. Yelemiya uvua muprofete, ne Yehowa uvua uyukila nende buludiludi. Yelemiya udi umvuija bukole buvua nabu mêyi a Nzambi mu mutshima wende ne: ‘Ngakasangana mêyi ebe, ngakaadia; mêyi ebe akadi kundi bu disanka ne akasankisha mutshima wanyi; bualu bua badi bambikila ku dîna diebe, wewe Yehowa, Nzambi wa misumba.’ (Yelemiya 15:16) Bulelela, Yelemiya uvua usanka bua muvuabu bamubikila ku dîna dia Nzambi, ne mêyi Ende avua a mushinga mukole ku mêsu kua muprofete eu. Nenku anu bu mupostolo Paulo, Yelemiya uvua ne dijinga dikole dia kumanyisha mukenji uvuabu bamupeshe.​—Lomo 1:15, 16.

15. Mmunyi mutudi mua kulama bikole mêyi a Yehowa mu mutshima wetu, ne ndivuluka malu kayi diatusaka bua kubenga kushala bapuwe?

15 Lelu eu Yehowa katu uyukila buludiludi ne muntu nansha umue to. Kadi tudi ne mêyi ende mu Bible. Nunku, tuetu balonge Bible ne muoyo mujima ne belangane meji bikole mu malu atudi tulonga, mêyi a Nzambi neikale ‘kutudi bu disanka ne neasankishe mutshima wetu’ kabidi. Ne tudi mua kuikala ne disanka bua mutudi ne dîna dia Yehowa patudi tuya kuyisha bakuabu mêyi aa. Katupu muoyo nansha kakese bua se: kakuena bantu bakuabu pa buloba lelu badi bamanyisha dîna dia Yehowa. Anu Bantemu bende ke badi bamanyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi bujadika ne buobu ke badi balongesha bena bupuekele bua kuluabu bayidi ba Yezu Kristo. (Matayo 28:19, 20) Tudi ba diakalenga be! Patudi tutangila diakalenga edi dinene didi Yehowa mutupeshe, mmunyi mutudi mua kushala bapuwe?

Tudimukilayi malunda etu

16, 17. Mmunyi muvua Yelemiya umona balunda, ne mmunyi mutudi mua kumuidikija?

16 Yelemiya udi uleja bualu bukuabu buakamuambuluisha bua kuikala ne dikima. Wakamba ne: ‘Tshiakashikama munkatshi mua bakadi ne tuseku, tshiakaseka nabu tuseku; ngakashikama pa nkayanyi, bualu bua bujitu bua tshianza tshiebe, bualu bua wewe wakanguuja tente ne kanyinganyinga.’ (Yelemiya 15:17) Yelemiya uvua udisombela pa nkayende pamutu pa kusomba ne balunda babi bavua mua kumunyanga. Tuetu petu tudi tumona bualu ebu mushindu wa muomumue lelu. Katuena tupua muoyo nansha kakese didimuija dia mupostolo Paulo dia ne: ‘malunda mabi adi anyanga malu makane a bantu,’ nansha malu makane aa owu akadi a bidimu bia bungi.​—1 Kolinto 15:33.

17 Malunda mabi adi mua kufikisha lungenyi lua bena panu ku dinyanga meji etu. (1 Kolinto 2:12; Efeso 2:2; Yakobo 4:4) Nenku tulongeshe biumvuilu bietu bua kumanya malunda adi mabi ne tuepuke kashidi. (Ebelu 5:14) Bu Paulo muikale ne muoyo pa buloba lelu, udi wela meji ne: ntshinyi tshivuaye mua kuambila muena Kristo udi utangila filme ya malu a busenji anyi a tshikisu peshi manaya a tshikisu? Mmubelu kayi uvuaye mua kupesha muanetu wa balume udi ukuata bulunda ne bantu badiye kayi mumanye nansha kakese ku Internet? Ntshinyi tshivuaye mua kuamba bua muena Kristo udi wenza mêba a bungi mu dinaya manaya a ku video anyi utangila televizion kadi kayi ne bibidilu bimpe bia didilongela?​—2 Kolinto 6:14b; Efeso 5:3-5, 15, 16.

Ushale mu mparadizu wa mu nyuma

18. Mmalu kayi atuambuluisha bua kushala bakole mu nyuma?

18 Tudi tuanyisha bikole mparadizu wetu wa mu nyuma. Kakuena tshintu nansha tshimue tshidi tshifuanangane nende pa buloba lelu to. Nansha bantu badi kabayi bena Kristo batu banyisha dinanga, diambikangana bunême ne malu malenga atu bena Kristo benzelangana. (Efeso 4:31, 32) Nansha nanku, mpindieu ke tshikondo tshitudi ne bua kuluisha diteketa mu maboko. Malunda mimpe, disambila ne bibidilu bimpe bia didilongela bidi mua kutuambuluisha bua kushala bakole mu nyuma. Malu aa neatukoleshe bua kutantamena ntatu ne dieyemena Yehowa ne mutshima mujima.​—2 Kolinto 4:7, 8.

19, 20. (a) Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kutantamena ntatu? (b) Tshiena-bualu tshidi tshilonda tshidi tshitangila banganyi, ne netshikale kabidi ne mushinga kudi banganyi?

19 Katuena ne bua kulekela aba badi bakine mukenji wetu wa mu Bible batutshingisha ne batufikisha ku ditekesha ditabuja dietu to. Anu bu baluishi bakakengesha Yelemiya, aba badi batuluisha badi baluisha Nzambi. Kabakutshimuna to. Yehowa, udi ne bukole kupita baluishi betu, udi utuambila ne: “Tekemena anu kudi [Yehowa], kola muoyo, ikala ne bukitu, utekemene amu kudi [Yehowa].” (Musambu 27:14, MMM) Tuikalayi badisuike bua kubenga kulekela kuenza malu adi makane, batekemene anu Yehowa ne mutshima wetu mujima. Tuikalayi bajadike ne: anu bu Yelemiya ne Baluka, netunowe bintu bimpe bituikala katuyi bapungile.​—Galatia 6:9.

20 Diluisha diteketa mu maboko mmvita idi bena Kristo ba bungi baluangana misangu yonso. Nansha nanku, bansonga batu bapeta ntatu ya pa buayi. Kadi batu kabidi ne mpunga mimpe ya bungi. Tshiena-bualu tshidi tshilonda tshidi tshitangila buludi bansonga badi munkatshi muetu. Netshikale kabidi ne mushinga kudi baledi ne bantu bakole bonso bakadi badilambule kudi Nzambi mu tshisumbu, badi ne mushindu wa kuambuluisha bansonga ba mu tshisumbu ku mêyi abu, ku tshilejilu tshiabu ne kubakuatshisha buludiludi.

Newandamune munyi?

• Bua tshinyi tudi mua kutekemena malu adi atekesha mu maboko, ne nkudi nganyi kutudi ne bua kulomba diambuluisha?

• Mmunyi muvua Yelemiya mutshimune diteketa mu maboko nansha muvuaye ne mudimu mukole?

• Ntshinyi tshiavuija mitshima yetu ne ‘disanka’ nansha tuetu bikale mu ntatu?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Yelemiya wakela meji ne: utshivua muana menemene ne kavua ne dimanya dikumbane bua kuikalaye muprofete to

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Nansha pavuabu bamukengesha, Yelemiya uvua mumanye ne: Yehowa uvua nende ‘bu muena bukitu mukole ne mukuatshishi wa buôwa’