Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ntshitendelelu kayi tshiudi ne bua kusungula?

Ntshitendelelu kayi tshiudi ne bua kusungula?

Ntshitendelelu kayi tshiudi ne bua kusungula?

‘BITENDELELU bidi anu njila mishilangane idi ifikisha muaba umue. Kudi mene anu Nzambi umuepele, ki mmuomu anyi?’ Ke mutu bantu ba bungi bela meji, nangananga aba batu bamona ne: nansha mudi kuikala mu tshitendelelu kampanda kuikale ne mushinga, tshitendelelu tshiudi usungula katshiena ne bualu menemene to.

Paudi utangila ngelelu wa meji eu bangabanga, udi mua kumona ne: udi muimpe, bualu kudi anu Nzambi umuepele wa Bukole Buonso. (Yeshaya 44:6; Yone 17:3; 1 Kolinto 8:5, 6) Kadi katuena mua kulengulula malu adi mashilangane anyi adi abengangana patoke mu bisumbu bia bungi bia nzambi bidi bidiamba mudibi bitendelela Nzambi mulelela. Mbishilangane bikole mu malu adibi bienza, mu malu adibi bitabuja, mu malongesha abi ne mu malu adibi bilomba. Bua mushindu udi matapuluka aa manene, mbikolele bantu badi mu tshisumba tshimue bua kumvua anyi kuitaba malu adi tshikuabu tshilongesha anyi tshitabuja.

Pabi, Yezu wakamba ne: ‘Nzambi udi Nyuma; budi bamutendeledi nabu mbua kumutendelela mu nyuma ne mu bulelela.’ (Yone 4:24) Kutendelela Nzambi mu bulelela kudi mua kuikala ne ngenyi mivule idi ibengangana pa bidi bitangila tshidi Nzambi muikale, malu adiye mulongolole ne mushindu udiye musue bua bamutendelele anyi? Mbia meji bua kuitaba ne: Nzambi wa Bukole Buonso kêna wangata mushindu utudi tumutendelela ne mushinga anyi?

Bena Kristo balelela ba kale ne ba lelu

Bena Kristo ba kumpala bavua misangu mikuabu ne ngenyi mishilangane pa malu. Tshilejilu, mupostolo Paulo wakambila bena mu Kolinto ne: ‘Bakammanyisha bua bualu buenu, bana betu, kudi ba mu nzubu wa Kaloe ne: kutandangana kudi munkatshi muenu. Ndi ngamba nunku ne: muntu ne muntu wa munkatshi muenu udi wamba ne: meme ndi wa Paulo; meme ndi wa Apolo; meme ndi wa Kefa; meme ndi wa Kristo.’​—1 Kolinto 1:11, 12.

Paulo uvua wangata ngenyi mishilangane eyi ne mushinga mukese anyi? Muntu ne muntu uvua ulonda tshianana njila wende bua kupeta lupandu anyi? Nansha kakese! Paulo wakababela ne: ‘Bana betu, ndi nnusengelela bua dîna dia Mukalenge Yezu Kristo, bua buonso buenu nuambe dîyi diodimue, ne bua kakuikadi matapuluka munkatshi muenu; kadi bua nuenu nuikale bakajibue tshishiki mu meji amue ne mu lungenyi lumue.’​—1 Kolinto 1:10.

Bushuwa, kabena mua kuenzeja bantu ku bukole bua kuikalabu ne buobumue mu malu adibu bitabuja to. Buobumue ebu budi bulua anu padi bantu bakonkonona malu ne ntema yonso, bafika ku nkomenu imue ne bayitaba. Nunku, didilongela Dîyi dia Nzambi ne dijinga dilelela dia kutumikila malu atudi tulonga bidi ne mushinga wa bungi menemene bua kuikala ne buobumue buvua Paulo muambe abu. Tudi mua kupeta buobumue ebu anyi? Anu bu mutuvua bamone, Nzambi uvua wenza mudimu ne bantu bende mu tshisumbu. Kudi mushindu wa kumanya tshisumbu atshi lelu’eu anyi?

Masanka adi afumina ku didisangisha ne tshitendelelu tshidi Nzambi wanyisha

Davidi wakakonka ne: “[Yehowa], wabuela mu nzubu muebe, wasomba pa mukuna webe wa tshijila nnganyi?” Lukonko elu luvua luelesha meji bikole. Davidi wakandamuna ne: “Ke muntu udi kayi kalema, wenza tshidi [Nzambi] musue, wamba amu bidi bilelela.” (Musambu 15:1, 2, Mukanda wa Mvidi Mukulu [Mishonyi, MMV]) Diumvua Bible bimpe menemene nediambuluishe muntu bua kumanya tshitendelelu tshidi tshikumbaja malu adi Nzambi ulomba. Pashishe, padi muntu udisanga ne tshisumbu atshi, neabuele mu malanda mimpe ne bantu badi batendelela Nzambi mu buobumue, “mu nyuma ne mu bulelela.”

Bantemu ba Yehowa mbaleje patoke ne: nansha mu buloba budi butapuluke lelu ebu, kudi anu mushindu wa kuikala mu buobumue mu malu adi bantu bitabuja ne benza. Munkatshi muabu mudi bantu bavua mu bisumbu bia bungi bia malu a nzambi ne ba mu bisamba bishilangane. Bantemu bakuabu bavua bantu bavua belesha malu a Nzambi mpata anyi bavua nansha kabayi baitaba to. Bakuabu pabu kabavua nansha bela meji ku malu a Nzambi to. Munkatshi mua bitendelelu, nkindi ne bisamba bia bungi mmupatuke bantu badi lelu mu buobumue mu malu a Nzambi, bualu butu kabuyi buenzeka pa buloba lelu’eu to.

Nshindamenu wa buobumue ebu m’Bible. Bantemu ba Yehowa mbamanye ne: kabena mua kuelela bantu bakuabu mikenji pa tshidibu ne bua kuenza to. Kadi badi bumvua disanka padibu bakankamija bakuabu bua kulonga Bible bua bamone mua kushindamija disungula diabu dia malu a Nzambi pa tshishimikidi tshikole. Nunku, bantu ba bungi badi mua kupeta masanka adi afumina ku ditendelela Nzambi “mu nyuma ne mu bulelela.”

Lelu’eu, kudi njiwu ya bungi ya kukenga bua malu mabi ne malu adi alobeshangana a pa buloba. Kusungula tshisumbu tshimpe tshia kudisangisha natshi kudi ne mushinga. Bible udi wamba ne: ‘Udi wenda ne bena meji udi ulua muena meji.’ Udi wamba kabidi ne: “malunda mabi adi anyanga malu makane a bantu.” (Nsumuinu 13:20; 1 Kolinto 15:33) Kudisangisha ne batendeledi balelela ba Nzambi kudi kutukuba. Ke bualu kayi Bible udi utuvuluija ne: “Tuvulukanganayi bua kukoleshangana mitshima bua kutamba kunanga ne kuenza malu mimpe. Katulekedi mua kubuela mu bisangilu bietu; katuikadi bu bakuabo bakuditua mu tshilele tshia kubenga kubuelamu. Kadi, tukoleshanganayi mitshima, tutambe kuenza nanku bu munudi numona dituku dia Mfumu dikadi disemena pabuipi.” (Ebelu 10:24, 25, Muanda Mulenga Lelu) Ndisanka kayipu padi balunda balelela, bena muntu ba mu nyuma bakuatshishangana ne dinanga dionso bua kukumbaja midimu idi Nzambi mubapeshe!

Ottmar udi pende ne mmuenenu eu. Ottmar uvua mukolele mu dîku dia bena Katolike mu ditunga dia Allemagne, kadi wakalekela kuya mu misa katshia ku buana buende. Udi wamba ne: “Dîba dionso dimvua nya mu misa, mvua mpatukamu mu mutu mutupu anu bu pamvua muyemu.” Nansha nanku, wakalama ditabuja diende kudi Nzambi. Pashishe wakapetangana ne Bantemu ba Yehowa e kumona ne: bavua basadidi balelela ba Nzambi. Wakamona ne: bivua bikengela kudisangisha nabu. Mpindieu udi wamba ne: “Bu mundi ngenza mudimu mu bulongolodi budi pa buloba bujima, ndi ne ditalala dia mu lungenyi ne dia mu mutshima. Badi bangambuluisha ku kakese ku kakese bua kupeta dimanya dilelela dia Bible. Bualu ebu budi ne mushinga mukole kundi.”

Dibikila kudi aba bonso badi bakeba

Bantu badi bumvuangana ne badi benza mudimu pamue badi mua kukumbaja mudimu mulenga mutambe kupita bantu badi badienzela malu muntu ku luende luseke, muntu ku luende luseke. Tshilejilu, mêyi a ndekelu avua Yezu muambile bayidi bende avua ne: ‘Yayi bienu, nuvuije ba bisamba bionso bayidi, nubabatize mu dîna dia Tatu ne mu dia Muana ne mu dia nyuma muimpe; nubayishe mua kuenza malu onso angakanuambila.’ (Matayo 28:19, 20) Mudimu eu uvua mua kukumbana munyi bu kakuyi bulombodi anyi bulongolodi kampanda? Mmunyi muvua muntu mua kutumikila mukenji wa mu Bible eu bu yeye mukebe kuenzela Nzambi mudimu nkayende?

Munkatshi mua tshidimu tshishale, Bantemu ba Yehowa pa buloba bujima mbabanye mikanda ya kulonga nayi Bible ne broshire 91 933 280, bibejibeji bipite pa 697 603 247, kufikabu ku dilenga bantu miliyo ne miliyo mu matunga 235 ne mukenji wa mu Dîyi dia Nzambi. Etshi ntshijadiki tshinene tshia ne: tshisumbu tshia bantu tshikale mu buobumue, tshikale tshidilongolole bimpe tshidi mua kuenza malu a bungi kupita malu adi muntu udi nkayende mua kuenza.

Pa kumusha dipesha bantu mikanda, Bantemu ba Yehowa badi balonga kabidi ne bantu kakuyi difuta makuta bua kubambuluisha bua kumvuabu bimpe menemene tshidi Nzambi ulomba. Tshidimu tshishale, bavua balombole malonga a Bible a mushindu eu matue ku 5 726 509 ku lumingu luonso ne kasumbu ka bantu anyi ne muntu pa nkayende. Dilongesha dia mu Bible edi ndiambuluishe bantu miliyo ne miliyo bua kupeta tshishimikidi tshishindame bua kusungula ntendelelu wabu. Tudi tukulomba bua kulonga malu adi Nzambi ulomba anu mudi Bible uumvuija. Pashishe newenze disungula.​—Efeso 4:13; Filipoi 1:9; 1 Timote 6:20; 2 Petelo 3:18.

Wewe musue kusankisha Nzambi, mbimpe kudisangisha ne tshitendelelu kampanda, kadi ki ntshitendelelu kayi tshionso tshianana to. Udi ne bua kusungula tshitendelelu bilondeshile dimanya dijalame dia mu Bible, ki mbilondeshile malu adi kaayi ne bijadiki anyi adi bakuabu bamba nansha. (Nsumuinu 16:25) Longa malu adi ntendelelu mulelela ulomba. Ufuanyikije malu aa ne malu audi witabuja. Pashishe usungule bimpe.​—Dutelonome 30:19.

[Bimfuanyi mu dibeji 7]

Bantemu ba Yehowa badi mu buobumue mu buloba budi ne matapuluka