Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Itaba bulombodi bua Nzambi wa muoyo

Itaba bulombodi bua Nzambi wa muoyo

Itaba bulombodi bua Nzambi wa muoyo

‘Nulonde Nzambi wa muoyo, wakafuka diulu ne buloba ne mâyi manene ne bintu bionso bidimu.’​—BIENZEDI 14:15.

1, 2. Bua tshinyi bidi biakanyine bua kuangata Yehowa bu “Nzambi wa muoyo”?

 PAVUA mupostolo Paulo ne Banaba buondape muntu kampanda uvua usama, Paulo wakambila bena mu Luseta ne: ‘Tuetu tudi bantu bafukibue bu nuenu, tudi banuvuile ne lumu luimpe, bua nuenu nulekele malu aa a patupu, nulonde Nzambi wa muoyo, wakafuka diulu ne buloba ne mâyi manene ne bintu bionso bidimu.’​—Bienzedi 14:15.

2 Bushuwa, Yehowa kêna lupingu kampanda ludi kaluyi ne muoyo to, kadi udi “Nzambi wa muoyo”! (Yelemiya 10:10; 1 Tesalonike 1:9, 10) Yehowa kêna amu ne muoyo to, udi kabidi Mpokolo wa muoyo wetu. ‘Yeye mene utu wapa bantu bonso muoyo ne mupuya ne bintu bionso.’ (Bienzedi 17:25) Udi musue bua muoyo wikala utusankisha, nansha mpindieu nansha mu matuku atshilualua. Paulo wakamba kabidi ne: Nzambi ‘kakashala kayi ne ntemu; wakanuenzela bimpe, wakanupa mvula ne bintu bia kuvudija biakudia bifume mu diulu, wakuuja mitshima yenu tente ne bidia ne disanka.’​—Bienzedi 14:17.

3. Bua tshinyi tudi mua kuitaba bulombodi budi Nzambi ufila?

3 Diditatshisha dia Nzambi bua muoyo wetu didi ditusaka bua kuitaba bulombodi buende. (Musambu 147:8; Matayo 5:45) Bamue badi mua kubenga bulombodi buende padibu bamona mukenji kampanda wa mu Bible udibu kabayi bumvua anyi udi umueneka mubakolele. Kadi, kueyemena bulombodi bua Yehowa mbualu bua meji. Tshilejilu, nansha muena Isalele kayi umvua bimpe mukenji uvua ukandika dilenga tshitalu, uvua upeta diakalenga pavuaye uutumikila. Tshia kumpala, diwutumikila divua dimusemeja pabuipi ne Nzambi wa muoyo; tshibidi, mukenji eu uvua umuambuluisha bua kuepuka masama.​—Lewitiki 5:2; 11:24.

4, 5. (a) Kumpala kua tshikondo tshia bena Kristo, mbulombodi kayi budi butangila mashi buvua Yehowa mufile? (b) Ntshinyi tshidi tshituleja ne: bulombodi bua Nzambi pa bidi bitangila mashi budi butangila bena Kristo?

4 Bidi bia muomumue ne bulombodi bua Nzambi pa bidi bitangila mashi. Wakambila Noa ne: bantu kabavua ne bua kudia mashi anyi kuanua to. Pashishe mu Mikenji ya Mose, Nzambi wakasokolola ne: mudimu umu’epele muanyishibue wa kuenza ne mashi uvua wa pa tshioshelu bua dibuikidila dia mibi. Mu mikenji eyi Nzambi uvua uteka tshishimikidi tshia mudimu munene wa dienza ne mashi: disungila mioyo ku butuangaji bua mulambu wa tshia-bupikudi wa Yezu. (Ebelu 9:14) Bushuwa, bulombodi bua Nzambi ebu buakaleja ne: udi uditatshisha bua muoyo wetu ne bua diakalenga dietu. Mumanyi wa malu a mu Bible Adam Clarke wakakula bua Genese 9:4 wamba ne: “Mukenji [uvuabu bapeshe Noa] batshidi bautumikila mu katoba kudi bena Kristo ba mu Asia . . . Kabavua badia mashi mu mikenji to, bualu avua afunkuna mashi avua ne bua kuedibua panshi bua mibi ya bantu; ne mu Evanjeliyo kabavua ne bua kuadia to, bualu bavua ne bua kuangata misangu yonso bu tshimfuanyi tshia mashi adibu bamatshishe bua dibuikidila dia mibi.”

5 Muntu eu uvua mua kuikala wakula bua evanjeliyo muena dîna, anyi lumu luimpe luvua lushindamene pa Yezu. Bidi bikongoloja dituma dia Nzambi Muanende bua kufua bua bualu buetu, bua kuela mashi ende panshi bua tuetu kupeta muoyo wa tshiendelele. (Matayo 20:28; Yone 3:16; Lomo 5:8, 9) Mumvuija a muntu eu avua kabidi atangila mukenji wakalua bayidi ba Kristo kuela bua kudilama ku mashi.

6. Mbulombodi kayi buvuabu bapeshe bena Kristo pa bidi bitangila mashi, ne mbua tshinyi?

6 Udi mumanye bimpe bua se: Nzambi wakapesha bena Isalele mikenji nkama ne nkama. Pakafua Yezu, bayidi bende kabavua kabidi ne bua kutumikila mikenji yonso eyi to. (Lomo 7:4, 6; Kolosai 2:13, 14, 17; Ebelu 8:6, 13) Kadi mu kupita kua matuku, tshilumbu kampanda tshiakajuka pa bidi bitangila mukenji munene wa ditengula bantu. Aba bavua kabayi bena Yuda bavua basue kupetela diakalenga ku mashi a Kristo bavua ne bua kutengudibua bua kuleja ne: bavua muinshi mua Mikenji ya Mose anyi? Mu tshidimu tshia 49 bikondo bietu ebi, kasumbu kaludiki ka bena Kristo kakakonkonona tshilumbu etshi. (Bienzedi, nshapita 15) Bapostolo ne bakulu bambuluisha kudi nyuma wa Nzambi bakangata dipangadika dia se: bu muvua Mikenji mifue, bantu kabavua kabidi benzejibue bua kutengudibua to. Nansha nanku, kuvua malu makuabu avua Nzambi mulombe bena Kristo bua kutungunuka ne kukumbaja. Mu mukanda uvua bena mu kasumbu kaludiki bafundile bisumbu bakamba ne: ‘Nyuma muimpe wakamona, ne tuetu kabidi, ne: ki mbimpe bua kunutekela bunga bujitu, anu malu atudi nawu bualu: nulekele bintu bidi bishipela mpingu, nulekele kabidi mashi ne nyama mifiekela mu nshingu pa kuyishipa, ne masandi; binualekela malu aa, nenuenze bimpe. Nushale ne bukole.’​—Bienzedi 15:28, 29.

7. Bua tshinyi bidi bia mushinga bua bena Kristo ‘kulekela mashi’?

7 Mbimueneke ne: kasumbu kaludiki kavua kamona ‘dilekela mashi’ bu tshikadilu tshia mushinga anu bu diepuka masandi anyi ditendelela dia mpingu. Ebi bidi bileja se: dishipa mukenji udi utangila mashi ki mbualu bua bilele to. Bena Kristo badi batendelela mpingu anyi benda masandi kabayi banyingalala kabena mua ‘kupiana Bukalenge bua Nzambi’ to; ‘difutu diabu nedikale lufu luibidi.’ (1 Kolinto 6:9, 10; Buakabuluibua 21:8; 22:15) Kadi mona mudi ngenyi ibidi eyi ishilangana: Dibenga bulombodi bua Nzambi pa bidi bitangila bunsantu bua mashi didi mua kufikisha ku lufu lua tshiendelele. Kadi dileja kanemu bua mulambu wakafila Yezu didi mua kufikisha ku muoyo wa tshiendelele.

8. Ntshinyi tshidi tshileja ne: bena Kristo ba kumpala bavua bangata bulombodi bua Nzambi pa bidi bitangila mashi ne mushinga wa bungi?

8 Mmunyi muvua bena Kristo ba kumpala bumvue ne batumikile bulombodi bua Nzambi pa bidi bitangila mashi? Vuluka diumvuija dia Clarke: “Mu Evanjeliyo kabavua ne bua kuadia to, bualu bavua ne bua kuangata misangu yonso bu tshimfuanyi tshia mashi adibu bamatshishe bua dibuikidila dia mibi.” Miyuki ya kale idi ijadika ne: bena Kristo ba kumpala bavua bangata bualu ebu ne mushinga mukole. Tertullien (mufundi wa kale) wakafunda ne: “Elabi meji bua bantu bavua baya mu tshipalu tshia manaya bua kulaka mashi a bena buloko ne luya luawu luonso bua kujikija tshiseke.” Nansha muvua bampangano badia anyi banua mashi, Tertullien wakamba ne: bena Kristo “kabatu nansha badia mashi a nyama to . . . Bua kuteta bena Kristo, nudi nubapesha sosise mienza ne mashi. Bushuwa, nukadi badianjile kutuishibua ne: bualu ebu mbubakandika.” Bulelela, nansha babafunyina bua kubashipa, bena Kristo kabavua ne bua kudia anyi kunua mashi to. Bavua bangata bulombodi bua Nzambi ne mushinga wa bungi.

9. Dilekela mashi divua ditangila kabidi tshinyi pa kumusha diadia?

9 Bamue badi mua kuela meji ne: bena mu kasumbu kaludiki bakakula anu bua didia anyi dinua mashi buludiludi anyi didia nyama kayiyi mikosa mitu anyi biakudia bisambakaja ne mashi. Eyowa, abu buvua bualu bua kumpala bua mushinga buvua mu mukenji uvua Nzambi mupeshe Noa. Ne dîyi diakasuika bapostolo divua dilomba bena Kristo bua ‘balekele nyama mifiekela mu nshingu’ anyi munyinyi udi mushale ne mashi munda muawu. (Genese 9:3, 4; Bienzedi 21:25) Kadi bena Kristo ba kumpala bavua bamanye bimpe ne: kuvua malu makuabu kabidi. Minga misangu, bantu bavua badia anyi banua mashi bua luondapu. Tertullien wakamba ne: bamue bampangano bavua banua mashi ne luya luawu bua kuondapa tshiseke. Ne kuvua mishindu mikuabu ya dienza mudimu ne mashi bua kuondapa masama anyi bua kupeta makanda a mubidi. Nunku, dibenga dia bena Kristo dia mashi divua ditangila kabidi dibenga kuenza nawu mudimu bua ‘luondapu.’ Bakatungunuka ne mmuenenu wabu au nansha muvuaye uteka mioyo yabu mu njiwu.

Dienza mudimu ne mashi bua kuondapa

10. Ng’imue mishindu kayi idibu benza mudimu ne mashi bua kuondapa, ne bualu ebu budi bujudija lukonko kayi?

10 Dienza mudimu ne mashi bua kuondapa nditangalake mpindieu bikole. Kumpala bavua bela bantu mashi onso mu mubidi, baapatula mu mubidi wa muntu uvua uafila, baalama ne baela muntu uvua pamu’apa mutapike mu mvita. Mu kupita kua matuku, bakebuludi bakalonga mua kutapulula mashi mu bitupa biawu binene. Pa kuela bantu bitupa bia mashi mu mubidi, baminganga badi mua kuela babedi ba bungi mashi amue amue au, pamu’apa bela muntu udi mutapike plasma ne bela mukuabu globile mikunze. Pakenzabu makebulula makuabu bakamona ne: tshimue tshia ku bintu bidi bienza mashi bu mudi plasma tshidi mua kupatula tutupa kabukabu tudibu mua kuela babedi ba bungi. Batshidi batungunuke ne kuleja malu a kuenza bua kupatula tutupa tua mashi etu ne mishindu mipiamipia ya kukuata natu mudimu. Mmunyi mudi muena Kristo ne bua kumona muanda eu? Mmudisuike ne muoyo mujima bua kubenga kuitaba diedibua mashi mu mubidi, kadi munganga wende udi umuambila bua kuitaba tshimue tshia ku bintu binene bidi bienza mashi, pamu’apa globile mikunze. Anyi badi mua kujinga kumuondapa ne katupa kakese kangatshila mu tshimue tshia ku bintu binene bidi bienza mashi. Mmunyi mudi musadidi wa Nzambi mua kuangata mapangadika pa malu aa, muikale mumanye ne: mashi ntshintu tshia tshijila, ne se: mashi a Kristo ke adi asungila mioyo ya bantu menemene?

11. Nduseke kayi luimpe ludi Bantemu balamate matuku a bungi pa bidi bitangila mashi?

11 Kukadi bidimu bia bungi mpindieu, Bantemu ba Yehowa bakaleja mmuenenu wabu patoke. Tshilejilu, bakafunda tshiena-bualu tshiakapatuka mu tshikandakanda kampanda (The Journal of the American Medical Association tshia dia 27 Kasuabanga 1981; tshiakapatulabu kabidi mu broshire wa: Comment le sang peut-il vous sauver la vie?, dibeji 27-29). * Mu tshiena-bualu atshi muvua mvese ya mu Genese, Lewitiki ne Bienzedi. Tshivua tshiamba ne: “Nansha mudi mvese eyi kayiyi ne ngakuilu wa baminganga, Bantemu badi bayimona ne: idi ikandika diedibua mashi onso, ne globile mikunze, ne plasma, nansha globile mitoke ne plakete.” Mukanda kampanda wa mu 2001 uvua wamba mu tshiena-bualu tshia “Mushindu udi mashi menza” ne: “Mashi adi menza ne bitupa kabukabu: plasma, globile mikunze ne mitoke, ne plakete.” (Emergency Care) Nunku, mu diumvuangana ne malu a baminganga, Bantemu badi babenga bua kubelabu mashi onso mu mubidi anyi tshionso tshia ku bintu binene binayi bidi bienza mashi.

12. (a) Mmuenenu kayi udibu bumvuije pa bidi bitangila tutupa tua mu mashi tupatula mu bintu binene bidi bienza mashi? (b) Mmuaba kayi utudi mua kupeta mumvuija makuabu a bualu ebu?

12 Tshiena-bualu tshia malu a baminganga etshi tshiakatungunuka tshiamba ne: “Ngumvuilu wa malu a Nzambi wa Bantemu kêna ukandika menemene dienza mudimu ne tutupa tukese tua mashi bu mudi albimine, iminoglobiline peshi manga menzela bantu batu ne disama dia mashi to; Ntemu yonso udi ne bua kupangadika yeye nkayende ni udi mua kuitaba bintu ebi.” Kubangila mu 1981, bakabanga kuenza mudimu pa bule ne tutupa tukese tua bungi tua mashi tuangatshila mu tshimue tshia ku bintu binene binayi bidi bienza mashi. Bua bualu ebu, Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Kabalashipu 2000 tshiakafila ngenyi mimpe ivua mu tshiena-bualu tshia “Nkonko ya babadi.” Bua kuambuluisha miliyo ya babadi ba matuku etu aa, tudi bapatule tshiakabidi tshiena-bualu etshi mu dibeji dia 29-31 mu nimero eu. Mu tshiena-bualu etshi badi bakumvuija malu ne bakueleshisha meji, kadi neumone se: malu adimu adi apetangana ne ngenyi minene yakafilabu mu 1981.

Mudimu wa kuondo kebe ka muoyo

13, 14. (a) Kuondo ka muoyo ntshinyi, ne mmudimu kayi udiku kakuata pa bidi bitangila mashi? (b) Ntshinyi tshivua Nzambi muambile bena Isalele pa bidi bitangila didia munyinyi, kadi nkonko kayi idi mua kujuka?

13 Malu a buena aa atu alomba dienza mudimu ne kuondo ka muoyo. Bua tshinyi? Bena Kristo mbasue kulonda bulombodi bua Nzambi, kadi mu imue nsombelu, muntu yonso udi ne bua kudiangatshila mapangadika ne bidi mua kulomba bua kuenza mudimu ne kuondo ka muoyo. Kuondo ka muoyo ntshipedi tshia kutshinka ne kuangata mapangadika, nangananga mu malu a bikadilu. (Lomo 2:14, 15) Kadi udi mumanye ne: tuondo tua muoyo ntushilangane. * Bible udi wamba ne: bamue badi ne tuondo tua muoyo tutekete, bileja ne: bakuabu badi ne tuondo tua muoyo tukole. (1 Kolinto 8:12) Bena Kristo mbashilangane ku ngumvuilu wabu wa malu a Nzambi ne wa ngelelu wende wa meji, ne mu dienza malu aa mu nsombelu wabu. Tudi mua kuangata tshilejilu tshia bena Yuda ne didia dia munyinyi.

14 Bible udi uleja patoke ne: muntu udi utumikila Nzambi kêna ne bua kudia munyinyi wa nyama udi kayi mukosa mutu to. Bualu ebu buvua bua mushinga mukole bualu nansha mu nsombelu mukole pavua basalayi ba bena Isalele badia nyama uvua kayi mukosa mutu, bavua benza bubi bunene. (Dutelonome 12:15, 16; 1 Samuele 14:31-35) Nansha nanku, imue nkonko ivua mua kuikala mijuke. Pavua muena Isalele ushipa mukoko, mmunyi muvuaye ne bua kupongolola mashi au panshi ne lukasa? Uvua ne bua kukosa nyama muminu bua kupongolola mashi anyi? Bivua ne mushinga bua yeye kusuika mikolo ya mukoko kuulu ne kuulembeleja mutu panshi anyi? Mmutantshi bule kayi wa dîba? Mmunyi muvuaye mua kupongolola mashi a ngombe munene? Nansha kunyima kua dipongolola mashi, ndambu uvua mua kushala mu munyinyi. Uvua mua kudia munyinyi au anyi? Nnganyi uvua ne bua kuangata dipangadika mu bualu ebu?

15. Ntshinyi tshivua bamue bena Yuda benza pa bidi bitangila didia munyinyi, kadi Nzambi wakamba tshinyi?

15 Fuanyikijabi ne: muena Yuda wa lukunukunu udi udiela nkonko eyi. Uvua mua kumona bikale bimpe bua kubenga munyinyi mupanyisha mu tshisalu, anu muvua mukuabu mua kubenga kudia munyinyi bu biobi ne: bavua banji kuulambula lupingu kampanda. (Matayo 23:23, 24) Bamue bena Yuda bavua mua kuikala badia munyinyi anu kunyima kua bamane kujikija dipatula mashi mu mishindu kampanda. * Udi wela meji kayi bua mmuenenu yabu mishilashilangane eyi? Kabidi, bu muvua Nzambi kayi ulomba bua kuenzabu malu bu mutudi bamone, bivua mua kuikala bimpe bua bena Yuda kutuma nkonko ya bungi kudi tshipangu tshia balongeshi ba mikenji bua kumanya mukenji uvua utangila lukonko luonso anyi? Nansha muvua tshilele atshi tshitampakane mu Buena-Yuda, tudi mua kuikala ne disanka bua muvua Yehowa kayi mulombole batendeledi balelela bua kuangata mapangadika pa bidi bitangila mashi mu mushindu au. Nzambi wakaleja tshia kuenza mu muanda wa dishipa nyama ivua mimpe bua kudia ne dipongolola dia mashi ayi, kadi kakela kalele to.​—Yone 8:32.

16. Bua tshinyi bena Kristo badi ne mmuenenu mishilangane pa bidi bitangila dituibua kantu katambe bukese ka ku tshimue tshia ku bintu binene bidi bienza mashi?

16 Anu mutuvua bamone mu tshikoso tshia 11 ne tshia 12, Bantemu ba Yehowa kabatu bitaba bua babele mashi anyi bitupa biawu binene binayi: plasma, globile mikunze, globile mitoke ne plakete to. Kadi netuambe tshinyi bua tutupa tukese tuangatshila mu tshimue tshia ku bintu binene bidi bienza mashi, tshilejilu, serume idi ne bintu bidi biluisha tuishi tua masama anyi lulengu lua nyoka? (Bala mu dibeji dia 30, tshikoso 4.) Bamue mbafike ku diamba ne: tutupa etu tusunguluke ki mmashi kabidi to, ne nunku mukenji wa ‘kulekela mashi’ kawena ututangila to. (Bienzedi 15:29; 21:25; dibeji dia 31, tshikoso 1) Ebu mbujitu buabu. Tuondo tua muoyo tua bakuabu tutu tubasaka bua kubenga tshintu tshionso tshidi tshifumine ku mashi (a nyama anyi a muntu), nansha kantu katambe bukese ka ku tshimue tshia ku bintu binene bidi bienza mashi *. Bakuabu badi mua kuanyisha bua kubatuabu proteyine wa mu plasma bua kuluangisha disama anyi kuluisha lulengu lua nyoka kadi babenga tutupa tukuabu tukese tua mashi. Tshilejilu, amue manga menza ne tshimue tshia ku bintu binene binayi bidi bienza mashi adi mua kuenza mudimu wa muomumue ne wa tshitupa tshimue tshijima tshia mashi ne kuenza mudimu eu wa dikuatshisha muoyo mu mubidi, bifikisha bena Kristo ba bungi ku dibimona kabiyi bimpe.

17. (a) Mmunyi mudi kuondo ketu ka muoyo mua kutuambuluisha patudi kumpala kua mapangadika adi atangila tutupa tukese tua mashi? (b) Bua tshinyi kuangata mapangadika pa bidi bitangila muanda eu ki mbualu bua bilele to?

17 Tshidi Bible wamba pa bidi bitangila kuondo ka muoyo tshidi tshiambuluisha bua kuangata mapangadika a buena aa. Bualu bua kumpala buudi mua kuenza nkulonga tshidi Dîyi dia Nzambi diamba ne kudienzeja bua kulongesha kuondo kebe ka muoyo ne dîyi edi. Ebi nebikuambuluishe bua kuangata mapangadika adi mu diumvuangana ne bulombodi bua Nzambi pamutu pa kukonka muntu mukuabu bua akuangatshilawu. (Musambu 25:4, 5) Pa bidi bitangila ditaba tutupa tukese tua mashi, bamue badi bamba ne: ‘Bu mudibi bitangila kuondo ka muoyo, nanku kabiena ne mushinga to.’ Ngelelu wa meji eu ki mmuimpe to. Muanda wa se: bualu kampanda ntshilumbu tshia kuondo ka muoyo kawena umvuija ne: bualu ebu budi ne mushinga mukese to. Budi mua kuikala bua mushinga mukole menemene. Bumue bualu mbua se: budi mua kulenga bantu badi ne tuondo tua mioyo tushilangane ne tuetu. Ke tshitudi tujingulula mu mubelu wa Paulo udi utangila munyinyi uvuabu mua kuikala banji kulambula lupingu kumpala kua kulua kuupanyisha mu tshisalu. Muena Kristo uvua mua kuikala uditatshisha bikole bua kubenga ‘kusamisha mioyo-mikese [anyi tuondo tua mioyo] tudi tutekete.’ Yeye mulenduishe bakuabu, udi mua ‘kujimijija muanabu mene wakafuilabu kudi Kristo’ ne kuenzela Kristo mpekatu. Nunku, nansha mudi bilumbu bidi bitangila tutupa tutambe bukese tua mashi bikale bualu bua muntu nkayende, mapangadika aa ng’a kuangata ne mushinga mukole.​—1 Kolinto 8:8, 11-13; 10:25-31.

18. Mmunyi mudi muena Kristo mua kuepuka bua kunyanga kuondo kende ka muoyo padiye wangata mapangadika pa bidi bitangila mashi?

18 Kudi muanda mukuabu udi uleja bunene bua mapangadika atudi tuangata pa bidi bitangila mashi. Muanda eu udi ne bukole pa nsombelu webe. Diedibua dia katupa kakese ka mashi mu mubidi webe diodi mua kulubakaja kuondo kebe ka muoyo, kuena ne bua kulengulula bualu ebu to. Ne kuena ne bua kulengulula malu adi kuondo kebe ka muoyo kakuleja anu bualu muntu kampanda udi ukuambila ne: “Mbimpe bakuele katupa ka mashi aka; ba bungi bakadi bakangate.” Vuluka ne: miliyo ya bantu lelu badi balengulula malu adi kuondo kabu ka muoyo kabambila, ne kadi kapapa, kabasaka ku dishima anyi ku dienza malu makuabu mabi kabiyi bibatonda nansha kakese. Bena Kristo badi bepuka ngikadilu eu.​—2 Samuele 24:10; 1 Timote 4:1, 2.

19. Patudi tuangata mapangadika adi atangila mashi, mbualu kayi bua mushinga mukole butudi ne bua kuikala bamanye?

19 Pabuipi ne ku ndekelu kuatshi, tshiena-bualu tshia “Nkonko ya babadi” tshidibu bapatule tshiakabidi tshidi tshiamba ne: “Bu mudi ngenyi ne mapangadika mua kushilangana, nanku bidi biumvuika ne: tshilumbu etshi ntshikese anyi? Tòo, ntshilumbu tshinene.” Bidi nanku nangananga bualu bidi bitangila kabidi malanda ebe ne “Nzambi wa muoyo.” Malanda aa ke amu’epele adi mua kukufikisha ku muoyo wa tshiendelele; mmashindamene pa bukole bua kupandisha budi nabu mashi mitshikija a Yezu. Ikala ne mmuenenu mulenga pa bidi bitangila mashi bua tshidi Nzambi wenda wenza ku butuangaji buawu: bua kusungila mioyo. Mupostolo Paulo wakafunda bimpe ne: ‘Nuakadi kanuyi ne ditekemena, kanuyi ne Nzambi mu buloba ebu. Kadi katataka mu Kristo Yezu nuenu bakadi kule diambedi nuakavuijibua pabuipi mu mashi a Kristo.’​—Efeso 2:12, 13.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 11 Mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

^ tshik. 13 Mu tshikondo kampanda, bena Kristo banayi bakaya ne Paulo ku ntempelo bua kudikezula bilondeshile Mikenji. Mikenji ya Mose kayitshivua kabidi ne mushinga to, kadi Paulo wakatumikila mubelu wa bakulu ba mu Yelushalema. (Bienzedi 21:23-25) Bamue bena Kristo bavua mua kuikala bamone ne: kabavua ne bua kuya ku ntempelo anyi kuenza bualu bua mushindu au to. Tuondo tua muoyo tuvua tushilangane tshikondo atshi, ne ntushilangane kabidi lelu’eu.

^ tshik. 15 Mukanda kampanda udi uleja mikenji “kabukabu ne misunguluke” idi itangila munyinyi “muanyishibue.” (Encyclopaedia Judaica) Udi uleja bungi bua minite idi munyinyi ne bua kushala mu mâyi, mushindu wa kupongolola mashi au pa tshibasa, ne luepu luvuabu ne bua kuelamu, ne pashishe bungi bua misangu idi ikengela kuusukula mu mâyi matalale.

^ tshik. 16 Misangu ya bungi, batu batamba kuenza manga ne bintu bienza mu laboratware, kabiyi bifumine ku mashi to. Kadi minga misangu badi mua kuelamu bungi bukese bua tutupa tua mashi bu mudi albimine.​—Bala “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Kasuamansense 1994.

Udi mua kuvuluka anyi?

• Nzambi wakambila Noa, bena Isalele ne bena Kristo tshinyi pa bidi bitangila mashi?

• Bua bidi bitangila mashi, ntshinyi tshidi Bantemu ba Yehowa babenga ne muoyo umue?

• Mmu mushindu kayi mudi ditaba tutupa tukese tua mu tshimue tshia ku bintu binene bidi bienza mashi dikale bualu bua muntu nkayende, kadi abi kabiena biumvuija tshinyi?

• Mu diangata mapangadika, bua tshinyi tudi ne bua kuikala bamanye ne: malanda etu ne Nzambi ke tshintu tshia mushinga mukole?

[Nkonko ya dilonga]

[Tablo mu dibeji 22]

(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)

MMUENENU WETU PA BIDI BITANGILA MASHI

MASHI ONSO

MBIBENGIBUE

Globile mikunze

Globile mitoke

Plakete

Plasma

MUENA KRISTO NKAYENDE ASUNGULE

Tutupa tufumine ku globile mikunze

Tutupa tufumine ku globile mitoke

Tutupa tufumine ku plakete

Tutupa tufumine ku plasma

[Tshimfuanyi mu dibeji 20]

Kasumbu kaludiki kakangata dipangadika dia se: bena Kristo ‘balekele mashi’

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Kulenguludi tshidi kuondo kebe ka muoyo kakuambila paudi ne bua kuangata dipangadika didi ditangila katupa ka mashi