Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Wakatulongesha bua kunemeka tshitendelelu tshiabu’

‘Wakatulongesha bua kunemeka tshitendelelu tshiabu’

‘Wakatulongesha bua kunemeka tshitendelelu tshiabu’

NTEMU WA YEHOWA mukuabu wa mu provense wa Rovigo, mu ditunga dia Italie, wakamanya ne: uvua ne disama dikole dia kansere. Kunyima kua yeye mumane kubuela misangu ne misangu mu lupitadi muvuaye ulomba anu bua kumuondapabu kakuyi dimuela mashi, bakabanga kumuondapela ku nzubu kudi baminganga ba mu provense eu batu bambuluisha babedi badi ne kansere.

Ditabuja dikole dia mubedi eu wa bidimu 36 ne ditaba bua kuambuluishangana ne baminganga biakabakemesha bikole. Katupa kîpi kumpala kua mubedi eu kufuaye disama dia kansere, umue wa ku baminganga bavua bamuondapa wakafunda mu tshibejibeji kampanda tshia baminganga bualu bua mubedi eu udiye ubikila ne: Angela.

“Angela mmusansamuke ne mmusue kuikala ne muoyo. Mmumanye nsombelu wende ne disama dikole didiye nadi, ne anu mudi yonso wa kutudi mua kuenza, udi ukeba mushindu, luondapu anyi buanga bua kudijikija. . . . Tuetu baminganga tudi bafike ku dimumanya ku kakese ku kakese. Ki mmutukandamene nansha. Kadi bua diamba malu patoke, Angela wakatupepejila malu onso. Bivua bituenza disanka bua kuya kumuondapa, bualu tuvua bamanye se: diya kumuondapa adi divua tshikondo tshimpe tshia kupetangana ne tshia kuambuluishangana. . . . Tuakajingulula diakamue ne: tshitendelelu tshiende tshivua ne bua kutupangisha bua kumuondapa.” Atshi ke tshiakamba munganga eu bualu uvua wela meji ne: bavua ne bua kuela Angela mashi, kadi yeye uabenga.​—Bienzedi 15:28, 29.

“Bu mutudi buondapianganyi bapiluke, tuakambila Angela ne: katuvua tuitaba dipangadika diende to, kadi wakatuambuluisha bua kujingulula mushindu uvua muoyo ne mushinga ku mêsu kuende yeye. Tuakajingulula kabidi mushinga uvua nawu tshitendelelu tshiende kudiye ne kudi bena dîku diende. Angela ki mmulekele ditabuja diende to. Disama ki ndimuponeshe nansha. Udi ne dikima. Mmusue kuikala ne muoyo, bua kuluangana anu bua kushala ne muoyo. Mmuleje dipangadika diende ne ditabuja diende. Udi ne dipangadika ditutu tuetu katuyi nadi misangu mivule, ne ditabuja dishindame kupita ditudi nadi. . . . Angela mmutulongeshe mushinga wa kunemeka tshitendelelu tshiabu, tshintu tshishilangane bikole ne mikenji ya mu mudimu wetu. . . . Tudi tuitaba ne: malu adi Angela mutulongeshe ng’a mushinga wa bungi, bualu tutu tupetangana ne bantu ba mishindu yonso, nsombelu ya mishindu yonso ne bitendelelu bia mishindu yonso, ne tudi mua kulongesha peshi kulongela bualu kampanda kudi muntu yonso utudi tupetangana nende.”

Pashishe tshiena-bualu tshia mu tshibejibeji etshi tshiakakoka ntema ku Mikenji ya Mudimu wa Bumunganga mu Italie, yakanyishabu mu 1999, idi yamba ne: “Munganga udi wenza mudimu wende, muikale unemeka ntendelelu, bikadilu ne bibidilu bia muntu udiye wondapa, unemeka dikoba diende, ni mmulume anyi mukaji.” Imue misangu, bidi mua kuikala lutatu bua badoktere ne baminganga kunemekabu mitabuja a mubedi, ne tudi anu mua kuleja dianyisha kudi aba badi bitaba bua kuanemeka.

Bantemu ba Yehowa mbele meji bimpe bua mapangadika adibu bangate bua makanda abu a mubidi ne luondapu ludibu mua kulonda. Badi bangata ne mushinga tshidi Bible wamba, ne anu mudi tshilejilu tshia Angela tshileja, ki mbantu badi balamate ku malu babuite ku mêsu to. (Filipoi 4:5) Pa buloba bujima, buondapianganyi ba bungi mbitabe bua kunemeka kuondo ka muoyo ka babedi babu badi bikale Bantemu.