Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bukalenge bua Nzambi mmbulamatadi mulelela lelu’eu

Bukalenge bua Nzambi mmbulamatadi mulelela lelu’eu

Bukalenge bua Nzambi mmbulamatadi mulelela lelu’eu

“Mmunyi mudi matunga bungi nunku, mikale ne bibidilu bishilangane mu bikondo bishilangane bia dilubuluka mua kumvuangana mu buobumue? Batu bambe ne: anu mvita idi ifumina mu dibulunge dikuabu ke ikala mua kusangisha bukua-bantu mu buobumue.”​—Tshikandakanda tshia mu Australie tshia The Age.

VITA ifumina mu dibulunge dikuabu? Nansha yoyi mua kusangisha matunga onso a pa buloba anyi kubenga kuasangisha, milayi ya mu Bible idi yakula bua tshipupu tshikadi pabuipi tshikala mua kusaka matunga a pa buloba ku didisangisha pamue. Bushuwa, tshipupu etshi nebatshikebeshe kudi makole adi kaayi a pa buloba to.

Davidi Mukalenge wa Isalele wa kale wakakula bualu ebu buvua ne bua kuenzeka pa buloba mu mêyi kampanda a mulayi. Wakafunda ku bukole bua nyuma muimpe ne: ‘Bakalenge ba pa buloba badi badijadika ne bakokeshi [mbadisangishe pamue bu muntu umue] bela tshifufu bua kutombokela Yehowa ne wende muedibue manyi, bamba ne: Tutshibule nkanu yabu bitupa, tumbushe mionji yabu pambidi petu.’ (Musambu 2:2, 3; Bienzedi 4:25, 26) Tangila ne: bakalenge ba pa buloba bavua ne bua kudisangisha pamue bu muntu umue bua kuluisha Yehowa Mufuki wa diulu ne buloba ne muela manyi wende, anyi Mukalenge udiye musungule Yezu Kristo. Mmunyi muvua bualu ebu ne bua kuenzeka?

Bilondeshile kulondolola kua malu a mu Bible ne milayi mikuabu ikadi mikumbane, mu 1914, Bukalenge bua Nzambi buakajadikibua mu diulu ne kutekabu Yezu Kristo Mukalenge wabu. * Mu tshikondo atshi bisamba bionso bia pa buloba bivua ne lungenyi lumue. Pamutu pa kukokelabi Bukalenge bua Nzambi buvua bufuma ku diledibua, bisamba ebi bivua bikokangane bifuila bumfumu mu Mvita ya Kumpala ya Buloba bujima.

Mmunyi mudi Yehowa Nzambi umona ngenzelu eu wa bamfumu ba pa buloba? ‘Yeye udi mushikame mu diulu udi useka, Mukalenge [Yehowa] udi ubapetula. Pashishe, yeye neakule nabu mu tshiji tshiende, neabatshinyishe mu tshiji tshiende tshikole.’ Kunyima, Yehowa neambile Muanende muela manyi udi Mukalenge wa Bukalenge buende ne: ‘Undombe, nenkupe bantu ba bisamba bia bende bu bupianyi buebe ne ba ku mfudilu kua buloba bu bantu bebe. Wewe neubatshibule ne dikombo dia tshiamu; neubasunsulule bu mudibu basunsula luesu lua mufumbi wa ngesu.’​—Musambu 2:4, 5, 8, 9.

Disunsula edi dia ndekelu dia bisamba biluishi ne dikombo dia tshiamu nedienzeke ku Armagedone. Mukanda wa ndekelu wa mu Bible wa Buakabuluibua udi ubikila muanda wa tshikuma eu ne: ‘mvita ya dituku dinene dia Nzambi wa Bukole Buonso,’ idibu basangisha pamue ‘bakalenge ba pa buloba buonso.’ (Buakabuluibua 16:14, 16) Ku bukole bua bademon, bisamba bia pa buloba nebidisangishe ne tshipatshila tshimue tshia kuela Nzambi Wa-Bukole-Buonso mvita.

Tshikondo tshikala bantu mua kudisangisha pamue bua kuluisha bukokeshi bua Nzambi tshidi tshienda tshisemena pabuipi ne lukasa. Bualu bua dikema mbua se: “buobumue” buabu kabuakuambuluisha muntu nansha umue wa kudibu. Kadi tshienzedi tshiabu etshi netshikale muanda unzuluila bukua-bantu buonso njila wa kupeta ditalala divuabu bindile musangu mule. Mmushindu kayi wenzekabi nanku? Mu mvita eyi ya ndekelu, Bukalenge bua Nzambi ‘nebutshibule makalenge aa onso [a pa buloba] bitupa bitupa, nebuabutule, ne buobu nebujalame tshiendelele.’ (Danyele 2:44) Bukalenge bua Nzambi ke mbulamatadi wikala mua kukumbaja dijinga dia bantu bua ditalala pa buloba, kadi ki mbulongolodi kampanda bua bana ba bantu to.

Mulombodi munene wa Bukalenge bua Nzambi

Bukalenge ebu ke budi bantu ba bungi ba muoyo muakane balombe bamba ne: ‘Bukalenge buebe bulue. Benze pa buloba muudi musue bu mudibu benza mu diulu.’ (Matayo 6:10) Bukalenge bua Nzambi ki mbualu kampanda budi kabuyi kumvuija bua mu mutshima wa muntu to, kadi mmbulamatadi mulelela ukadi muenze malu a dikema katshia ku tshikondo tshiakamujadikabu mu diulu mu 1914. Tukonkononayi amue malu adi aleja ne: Bukalenge bua Nzambi mmbulamatadi mulelela udi wenza mudimu lelu’eu.

Tshia kumpala, mbulamatadi eu udi ne tshitupa tshikumbane tshia bukole tshidi tshiludika malu tshilombola kudi Yezu Kristo udibu bateke Mukalenge. Mu 33 bikondo bietu ebi, Yehowa Nzambi wakateka Yezu Kristo ku mutu kua tshisumbu tshia bena Kristo. (Efeso 1:22) Katshia anu ku tshikondo atshi, Yezu udi muikale ulombola ne uleja mudiye mumanye kuludika malu. Tshilejilu, pavua tshiyole tshikole tshia nzala tshikuate bena mu Yudaya ba mu bidimu lukama bia kumpala, diakamue tshisumbu tshia bena Kristo tshiakangata mapangadika bua kuambuluisha bantu bavuamu. Bakalongolola diambuluisha dia kufila, ne kutumabu Bânaba ne Shaula mu Antiokia ne diambuluisha edi.​—Bienzedi 11:27-30.

Nunku lelu ukadi Bukalenge bua Nzambi buenza mudimu, tudi ne bua kutekemena diambuluisha dipite bunene kudi Yezu Kristo. Misangu yonso itu bipupu bienzeka bu mudi bikumina, biyole bia nzala, mâyi asapalala, mpepele mikole, mvula mikole anyi mikuna ipatula kapia, tshisumbu tshia bena Kristo tshia Bantemu ba Yehowa tshitu tshiambuluisha ne lukasa luonso bana betu bena Kristo ne bantu bakuabu ba mu tshitupa tshidi malu aa menzekele. Tshilejilu, pakenzeka bikumina bikole mu ditunga dia Salvador mu ngondo wa kumpala ne muibidi mu 2001, bakalongolola diambuluisha mu bitupa bionso bia ditunga, kabidi Bantemu ba Yehowa ba mu ditunga dia Canada, dia Guatemala ne dia États-Unis bakambuluisha. Ne lukasa luonso bobu kuibakulula Nzubu ya Bukalenge isatu mimpe ne nzubu ya bantu mipite pa 500.

Bantu badi ku bukokeshi bua Bukalenge bua Nzambi

Katshia anu bajadika Bukalenge bua Nzambi bua mu diulu mu 1914, budi buenda busangisha ne bulongolola bantu badi ku bukokeshi buabu pa buloba bujima. Muanda eu udi ukumbaja mulayi wa pa buawu uvua Yeshaya mulaye ne: ‘Mu matuku atshidi alua mukuna wa nzubu wa Yehowa [anyi ntendelelu wende mulelela mutumbuke] neujadikibue bu mukuna mupite mikuabu bule, ne ba mu bisamba bionso nebabuelemu.’ Mulayi eu udi uleja ne: “bantu ba bungi” nebabande ku mukuna eu ne nebanyishe malongesha ne mikenji ya Yehowa.​—Yeshaya 2:2, 3.

Mudimu eu mmupatule tshisumbu tshitambe bunene mu matuku etu aa: bana betu bena Kristo ba pa buloba bujima bapite pa 6 000 000 mu matunga mapite pa 230. Bantu batu bakema bikole bua kumona dinanga, ditalala ne buobumue munkatshi mua bantu bungi tshianana mu mpungilu ya Bantemu ba Yehowa bafumine mu matunga a bungi, kabayi belela mikalu kudi dishilangana dia matunga, dia bibidilu anyi miakulu to. (Bienzedi 10:34, 35) Kuenaku witaba ne: bua mbulamatadi kukokeshaye bua kusangisha bantu ba bisamba bishilangane nkama mivule muaba umue mu ditalala ne mu buobumue, udi ne bua kuikala mushindame, wenza mudimu bimpe ne mulelela anyi?

Bukalenge bua Nzambi ne mudimu wa dilongesha

Mbulamatadi yonso utu ne yende mikenji idi bantu badi ku bukokeshi buende ne bua kutumikila, ne muntu yonso udi musue kuikala ku bukokeshi bua mbulamatadi au udi ne bua kutumikila mikenji ayi. Bia muomumue, Bukalenge bua Nzambi budi ne mikenji idi bonso badi basue kuikala ku bukokeshi buabu ne bua kutumikila. Kabidi, kuambuluisha bantu ba bungi nunku ba miaba mishilangane bua kuitaba ne kutumikila mikenji ya muomumue mmudimu mukole mutambe. Nunku ebu mbualu bukuabu kabidi budi butujadikila ne: Bukalenge bua Nzambi mmbulamatadi mulelela: mbulongolole malu mimpe a kulongesha bantu adi ashintulula ngenyi ne mitshima yabu kabidi.

Mmunyi mudi Bukalenge bua Nzambi buenza mudimu eu mukole? Nku diambuluisha dia nyishilu wa bapostolo wa ‘ku nzubu ne ku nzubu’ ne wa kulongesha muntu ne muntu Dîyi dia Nzambi. (Bienzedi 5:42; 20:20) Mushindu eu wa dilongesha bantu udiku wambuluisha anyi? Jacques Johnson, nsaserdose muena Katolike wakafunda mu tshikandakanda kampanda tshitu tshipatuka lumingu luonso mu ditunga dia Canada bua muvuaye mudienzeje bua kulekesha muntu mukaji mukuabu dilonga Bible ne Bantemu ba Yehowa. Wakamba ne: “Ngakalubakana bikole, kadi meme kulua kumona ne: mvua munkatshi mua diluangana mvita imvua tshiyi mua kutshimuna to. Ngakatuadija kujingulula ne: munkatshi mua ngondo ya bungi bakaji Bantemu ba Yehowa aba bakavua badie malanda a mushinga mukole ne mamu eu ukavua mutshibukile panshi. Bakalamatangana nende bikale bamuambuluisha, badie nende bulunda ne bakoleshe nende malanda a pa muoyo. Muntu mukaji eu kakanenga bua kulua muena mu tshitendelelu tshiabu wa tshisumi, ne tshivua ne tshimvua mua kuenza bua kukanda bualu ebu to.” Anu muvua mutshima wa muena Katolike eu mulengibue kudi mukenji wa mu Bible mulongesha kudi Bantemu ba Yehowa ne kudi ngikadilu wabu wa buena Kristo, ke mudi mitshima ya bantu ba bungi ilengibua payi pa buloba bujima.

Ndongeshilu eu wa malu a Bukalenge mmuimanyine pa Bible ne udi ubingisha malu a mushinga adimu ne mikenji yende idi isaka bua kuikala ne bikadilu bimpe. Bible udi ulongesha bantu bua kunangangana ne kunemekangana nansha bobu bafumine muaba kayi. (Yone 13:34, 35) Udi kabidi wambuluisha bantu bua kutumikila mubelu eu: ‘Kanudifuanyikiji ku malu a mu tshikondo etshi, kadi nuandamuke ku dikudimuna dia meji enu bu meji mapiamapia bua nuenu nujingulule mudi disua dia Nzambi didi dimpe, didi dimusankisha, ne didi diakane tshishiki.’ (Lomo 12:2) Bu mudi bantu ba bungi balekele nsombelu wabu wa kale ne balonde mikenji ne mêyi a Bukalenge bua Nzambi, mbapete ditalala ne disanka mpindieu ne badi ne ditekemena dia malu mimpe bua matuku atshilualua.​—Kolosai 3:9-11.

Tshibejibeji tshia Tshibumba tshia Nsentedi etshi tshidi tshiambuluisha bua kuikala mu buobumue pa buloba bujima. Ku diambuluisha dia mishindu milongolola ya dikudimuna mikanda ne ya diyipatula ku biamu mu miakulu ya bungi, biena-bualu binene bia mu Tshibumba tshia Nsentedi bidi bipatuka diatshimue mu miakulu 135, ne bantu bapite pa 95 pa lukama badi batshibala badi mua kulonga malu adimu mu miakulu yabu mu tshikondo tshimue pa buloba bujima.

Mufundi kampanda wa mu tshitendelelu tshia ba-Mormon wakafunda mulongo wa malu mimpe a pa buawu menza kudi ba-misionere badi kabayi ba mu tshitendelelu tshiende. Wakatela Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous! bu bibejibeji bitambe buimpe bia kuyisha nabi, bipatula kudi Bantemu ba Yehowa, ne yeye kuamba ne: “Kakuena muntu udi mua kubanda Tshibumba tshia Nsentedi anyi Réveillez-vous! bua se: bidi bikankamija didisankisha nkayadi to, kadi bidi bitabuluja bantu lungenyi, muanda untu tshiyi muanji kupeta mu mikanda ya bitendelelu bikuabu to. Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous! bidi bikolesha ku muoyo bua malu malelela adimu, makebulula mimpe adi aleja mianda milelela idi yenzeka pa buloba.”

Kudi malu mapite bungi adi ajadika ne: Bukalenge bua Nzambi mmbulamatadi mulelela udi wenza mudimu lelu’eu. Ne disanka ne bukole buonso, Bantemu ba Yehowa badi bayisha bena mutumba nabu ‘lumu luimpe elu lua bukalenge,’ bababikila bua kuluabu pabu ku bukokeshi bua Bukalenge ebu. (Matayo 24:14) Ditekemena dia mushindu’eu didiku dikusankisha anyi? Udi mua kupeta masanka mu didisangisha ne bantu badi balonga mikenji ya Bukalenge ebu ne badi baditatshisha bua kuyitumikila mu nsombelu wabu. Tshidi tshitambe kabidi buimpe ntshia se: udi mua kupeta diakalenga dia kuikala ne muoyo mu bulongolodi bupiabupia budi Nzambi mulaye bulombola kudi Bukalenge buende mudi “buakane buikalemu.”​—2 Petelo 3:13.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 5 Bua kupeta mumvuija a bungi, bala nshapita wa 10, “Bukalenge bua Nzambi budi bukokesha,” mu mukanda wa Dimanya didi difikisha ku muoyo wa kashidi, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa, dibeji dia 90-97.

[Tshimfuanyi mu mabeji 4, 5]

Mu 1914 bisamba biakaluishangana mu mvita ya buloba bujima

[Bimfuanyi mu dibeji 6]

Midimu ya budisuile ya diambuluishangana idi ileja dinanga dia buena Kristo

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Bantemu ba Yehowa ba buloba bujima badi balonga malu a muomumue