Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Yehowa udi ubuluila bena budipuekeshi butumbi buende

Yehowa udi ubuluila bena budipuekeshi butumbi buende

Yehowa udi ubuluila bena budipuekeshi butumbi buende

‘Difutu dia kudipuekesha ne dia ditshina dietu dia Yehowa didi bubanji, butumbi ne muoyo.’​—NSUMUINU 22:4.

1, 2. (a) Mmunyi mudi mukanda wa Bienzedi uleja ne: Stefano uvua muntu ‘muule tente ne ditabuja ne nyuma muimpe’? (b) Ntshinyi tshidi tshijadika ne: Stefano uvua mudipuekeshi?

 STEFANO uvua mulume ‘muule tente ne ditabuja ne nyuma muimpe.’ Uvua kabidi ‘muule tente ne ngasa ne bukole.’ Bu muvuaye umue wa ku bayidi ba kumpala ba Yezu, uvua wenza bimanyinu binene ne malu a kukema munkatshi mua bantu. Dimue dituku, bamue bantu bakabanga kuelangana nende mpata, kadi ‘kabakamanya mua kupita lungenyi luende ne nyuma wakadi umuakuisha.’ (Bienzedi 6:5, 8-10) Bidi bimueneka patoke ne: Stefano uvua mulongi muimpe wa Dîyi dia Nzambi. Wakabingisha Dîyi edi ne bukole buonso kumpala kua balombodi ba bitendelelu ba bena Yuda ba mu tshikondo tshiende. Malu a bungi akamanyishaye adi mu Bienzedi nshapita wa 7 adi ajadika ne: uvua ne dijinga dikole dia kumanya disua dia Nzambi divua dienda dibuluibua.

2 Balombodi ba bitendelelu abu bavua badimona bapite bantu ba tshianana bualu bavua ne mianzu ne dimanya, kadi Stefano yeye uvua mushilangane nabu bualu uvua ne budipuekeshi. (Matayo 23:2-7; Yone 7:49) Nansha muvuaye mumanye Mifundu Minsantu bimpe, uvua ne disanka dia bungi bua muvuabu bamupeshe “mudimu wa [kuabanya biakudia ku] mesa” bua bapostolo kumonabu mua kudifila ‘mu kutendelela ne mu kuenza kua mudimu wa dîyi.’ Stefano uvua ne lumu luimpe munkatshi mua bana babu bena Kristo, ke bualu kayi bakamusungula bua kuikala umue wa mu bantu muanda mutekete bavua ne lumu luimpe bavua ne bua kuenza mudimu eu wa kuabanya biakudia dituku dionso. Wakitaba mudimu eu ne budipuekeshi buonso.​—Bienzedi 6:1-6.

3. Mbualu kayi bua dikema buakamona Stefano buvua buleja bulenga bua Nzambi buvua kabuyi bumuakanyine?

3 Yehowa kakapanga kumona budipuekeshi bua Stefano ne dinanga diende dia malu a mu nyuma ne lulamatu luende nansha. Pavua Stefano uyisha tshisumbu tshia balombodi bena Yuda bena ku Sanedren, baluishi bende aba ‘bakamona mpala wende bu wa muanjelu.’ (Bienzedi 6:15) Tshimuenekelu tshia mpala wende tshivua tshia mumanyishi wa mikenji wa Nzambi, muikale ne ditalala divua difumina kudi Yehowa, Nzambi wa butumbi. Kunyima kua Stefano mumane kuyisha bena ku Sanedren ne dikima dionso, wakamona bualu bua dikema buvua buleja bulenga bua Nzambi buvua kabuyi bumuakanyine. ‘Yeye, muule tente ne nyuma muimpe, wakatangila mulu talalaa, wakamona butumbi bua Nzambi, ne Yezu muimane ku tshianza tshia bukole tshia Nzambi.’ (Bienzedi 7:55) Tshikena-kumona tshia dikema etshi tshiakajadikila tshiakabidi Stefano ne: Yezu udi Muana wa Nzambi ne Masiya. Tshiakakolesha Stefano eu muena budipuekeshi ne tshiakamujadikila ne: Yehowa uvua umuanyisha.

4. Mbanganyi badi Yehowa ubuluila butumbi buende?

4 Anu mudi tshikena-kumona tshivuabu bapeshe Stefano tshileja, Yehowa udi ubuluila bantu badi bamutshina bena budipuekeshi ne badi banyisha malanda abu nende butumbi buende. Bible udi wamba ne: ‘Difutu dia kudipuekesha ne dia ditshina dietu dia Yehowa didi bubanji, butumbi ne muoyo.’ (Nsumuinu 22:4) Ke bua tshinyi bidi bia mushinga wa bungi bua tuetu kumanya tshidi budipuekeshi bulelela, mushindu utudi mua kupeta ngikadilu eu wa mushinga mukole, ne masanka atudi tupeta patudi tumuleja mu malu etu onso a mu nsombelu.

Budipuekeshi nngikadilu wa Nzambi

5, 6. (a) Budipuekeshi ntshinyi? (b) Mmunyi mudi Yehowa muleje budipuekeshi? (c) Budipuekeshi bua Yehowa budi ne bua kutusaka ku dienza tshinyi?

5 Bidi mua kukemesha bamue bantu bua kumvua ne: Yehowa Nzambi, muntu mutambe bunene ne wa butumbi butambe bunene mu diulu ne pa buloba udi tshilejilu tshitambe bunene tshia budipuekeshi. Mukalenge Davidi wakambila Yehowa ne: ‘Wewe wakumpa ngabu wa lupandu luebe, tshianza tshiebe tshia balume tshiakungimanyika, ne kudipuekesha kuebe kuakumvuija muntu munene.’ (Musambu 18:35) Pakamba Davidi ne: Yehowa udi ne budipuekeshi, wakatela muaku wa mu tshiena-Ebelu udi mupatuila ku muaku udi umvuija “kuikala muiname panshi.” Pa kumusha muaku “budipuekeshi,” miaku mikuabu idi ipetangana ne muaku wa tshiena-Ebelu eu idi yumvuija “bupuekele,” “mutshima mupuekele” ne “dipuekelela.” Nunku Yehowa wakaleja budipuekeshi pakadipuekeshaye bua kudia malanda ne Davidi muntu mupange bupuangane, kumutekaye mukalenge muleji-mpala Wende. Anu mudi 2 Samuele 22:1 uleja, Yehowa wakakuba Davidi ne wakamukuatshisha, kumupandishaye ‘mu bianza bia bakadi nende lukuna ne mu bianza bia Shaula kabidi.’ Bia muomumue, Davidi uvua mumanye ne: bunene anyi butumbi buvuaye mua kupeta mu dikala mukalenge buvua bufumina ku dimukuatshisha dia Yehowa ne budipuekeshi buonso. Dijingulula dia bualu ebu diakambuluisha Davidi bua kushala mudipuekeshi.

6 Netuambe tshinyi buetu tuetu? Yehowa mmuanyishe bua kutulongesha bulelela, ne udi mua kuikala mutupeshe midimu ya pa buayi mu bulongolodi buende anyi udi mua kuikala mukuate netu mudimu mu mushindu kampanda bua kukumbaja disua diende. Ntshinyi tshitudi ne bua kumvua bua bionso ebi? Katuenaku ne bua kudipuekesha anyi? Katuenaku ne bua kuikala ne dianyisha bua budipuekeshi bua Yehowa ne kuepuka didibandisha didi mua kutufikisha ku kabutu anyi?​—Nsumuinu 16:18; 29:23.

7, 8. (a) Mmunyi muvua budipuekeshi bua Yehowa bumuenekele mu malu avuaye muenzele Manashe? (b) Mmu mushindu kayi mudi Yehowa ne Manashe batupesha tshilejilu tshia tuetu kulonda mu dileja dia budipuekeshi?

7 Yehowa kêna anu muleje budipuekeshi bunene padiye udia malanda ne bantu bapange bupuangane, kadi udi witaba kabidi bua kufuila too ne bena bupuekele luse ne udi mene ubandisha aba badi badipuekesha peshi ubapesha butumbi. (Musambu 113:4-7) Angata tshilejilu tshia Manashe, mukalenge wa Yuda. Wakenza mudimu bibi ne muanzu wende wa mukalenge bua kutangalaja ntendelelu wa dishima ne ‘wakenza malu mabi a bungi ku mêsu kua Yehowa bua kumufuisha nawu tshiji.’ (2 Kulondolola 33:6) Ndekelu wa bionso, Yehowa wakanyoka Manashe pakalekelaye mukalenge wa Ashû umumbusha mu nkuasa wa bumfumu. Pavua Manashe mu buloko, ‘wakakeba Yehowa Nzambi wende, wakatamba kudipuekesha ku mêsu kua Nzambi,’ ke Yehowa kumupingajaye mu nkuasa wa bumfumu mu Yelushalema, nunku Manashe ‘wakamanya ne: Yehowa udi Nzambi’ mulelela. (2 Kulondolola 33:11-13) Bushuwa, ndekelu wa bionso, budipuekeshi bua Manashe buakasankisha Yehowa, yeye kuleja pende budipuekeshi pakamufuilaye luse ne pakamupingajaye mu nkuasa wa bukalenge.

8 Ditaba dia Yehowa bua kumufuila luse ne dinyingalala dia Manashe bua mpekatu yende bidi bitupesha malongesha a mushinga mukole pa bidi bitangila budipuekeshi. Tudi ne bua kuikala bamanye misangu yonso ne: mushindu utudi tuenzela badi batuenzele bibi malu ne ngikadilu utudi tuleja patudi tuenza mpekatu udi mua kushintulula mushindu udi Yehowa utuenzela malu. Tuetu tufuila bakuabu luse ku budisuile ne tuitaba bilema bietu ne budipuekeshi buonso, Yehowa udi mua kutufuila luse.​—Matayo 5:23, 24; 6:12.

Nzambi udi ubuluila bena budipuekeshi butumbi buende

9. Budipuekeshi ntshimanyinu tshia butekete anyi? Umvuija.

9 Katudidingi bua kuangata budipuekeshi ne ngikadilu mikuabu idi ipetangana nabu bu tshimanyinu tshia butekete anyi tshilele tshia kubuikila mêsu pa bubi to. Anu mudi Mifundu Minsantu ileja, Yehowa udi ne budipuekeshi, kadi nansha nanku udi uleja tshiji tshiakanyine ne bukole bua dikema padibi bikengedibua. Bua budipuekeshi buende, Yehowa udi wangata bena budipuekeshi ne mushinga wa pa buawu, kadi udi usemena kule ne bena lutambishi. (Musambu 138:6) Mmunyi mudi Yehowa muangate basadidi bende badipuekeshi ne mushinga wa pa buawu nunku?

10. Bilondeshile 1 Kolinto 2:6-10, ntshinyi tshidi Yehowa ubuluila bena budipuekeshi?

10 Mu tshikondo tshidiye mulongolole ne mu njila wa dimanyishila bantu malu udiye musungule, Yehowa mmubuluile bena budipuekeshi bende malu a bungi adi atangila dikumbana dia disua diende. Malu a butumbi aa mmashale masokoka aba badi beyemena meji a bantu ne baalamata kashendende ne lutambishi luonso. (1 Kolinto 2:6-10) Kadi bu mudibu bapeshe bena budipuekeshi ngumvuilu mujalame wa disua dia Yehowa, mitshima yabu idi ibasaka bua kutumbisha Yehowa bualu badi bangata butumbi buende bua dikema ne mushinga mukole menemene.

11. Mu bidimu lukama bia kumpala, mmunyi muvua bamue baleje ne: kabavua ne budipuekeshi, ne mmunyi muvua muanda eu kauyi mubakuatshishe?

11 Mu bidimu lukama bia kumpala, bantu ba bungi, kusangisha ne bamue bavua badiamba ne: mbena Kristo kabakaleja budipuekeshi to, bakalenduka bua malu akabaleja mupostolo Paulo bua bivua bitangila disua dia Nzambi. Paulo wakalua “mupostolo kudi bisamba bia bende,” kadi kabivua bua ditunga diabu, tulasa tulonga anyi bua bidimu bivuaye nabi peshi bua malu mimpe avuaye muenze matuku a bungi to. (Lomo 11:13) Misangu mivule, bantu badi ne meji mateka ku malu a mubidi batu bamona bintu ebi ne: ke bidi bileja muntu udi Yehowa ne bua kuangata bua kuenza nende mudimu. (1 Kolinto 1:26-29; 3:1; Kolosai 2:18) Kadi Paulo uvua musungula kudi Yehowa mu diumvuangana ne luse luende lujalame ne disua diende diakane. (1 Kolinto 15:8-10) Aba bavua Paulo mubikile ne: “bapostolo batambe bonso bunene” ne baluishi bende bakuabu bakabenga bua kumuitaba yeye ne meji a mu Mukanda wa Nzambi avuaye ubelesha. Dibenga kuikala ne budipuekeshi diakabapangisha bua kupeta dimanya ne bua kumvua mushindu mutambe buimpe udi Yehowa ukumbaja disua diende. Katupepeji aba badi Yehowa usungula bua kuenza nabu mudimu bua kukumbaja disua diende, katubatuidi mushinga to.​—2 Kolinto 11:4-6.

12. Mmunyi mudi tshilejilu tshia Mose tshileja ne: Yehowa udi ubenesha bena budipuekeshi?

12 Ku luseke lukuabu, kudi bilejilu bia bungi bia mu Bible bidi bileja mudi Nzambi mupeshe bena budipuekeshi ndambu wa butumbi buende. Mose, “muntu wa bupuekele, mupite ne bantu bonso” wakamona butumbi bua Nzambi ne wakadia nende malanda mashême. (Nomba 12:3, MMM) Muntu eu mudipuekeshi wakenza bidimu 40 bu mulami wa mikoko wetu wa tshianana eu. Pamu’apa wakenza bia bungi bia ku bidimu ebi mu Alaba (Arabie), ne Mufuki wakamubenesha mu mishindu ya bungi. (Ekesode 6:12, 30) Bua diambuluisha dia kudi Yehowa, Mose wakalua muleji-mpala ne mulombodi munene wa tshisamba tshia Isalele. Uvua uyukila ne Nzambi. Wakamona “mundidimbi wa Yehowa” mu tshikena-kumona. (Nomba 12:7, 8; Ekesode 24:10, 11) Aba bakitaba musadidi muena budipuekeshi eu uvua kabidi muleji-mpala wa Nzambi bakapeta pabu masanka. Bia muomumue, netupete masanka bituitaba ne bituatumikila Yezu muprofete mutambe Mose ne “mupika wa lulamatu ne wa budimu” udiye muteke.​—Matayo 24:45, 46, NW; Bienzedi 3:22.

13. Mmunyi muvua Yehowa mubuluile balami ba mikoko bena budipuekeshi butumbi buende mu bidimu lukama bia kumpala?

13 Mbanganyi bavua ‘butumbi bua Yehowa butemene’ pakamanyisha muanjelu lumu luimpe lua diledibua dia ‘Musungidi, yeye udi Kristo Mukalenge’? Kabuvua butemene balombodi ba bitendelelu bena lutambishi anyi bantu banene bavua ne mianzu mibandile to, kadi buakatemena balami ba mikoko bena bupuekele bavua ‘balale mu mpata, balame mikoko yabu mu butuku.’ (Luka 2:8-11) Bantu aba kabavua babangata ne mushinga wa bungi bua mamanya abu peshi bua mudimu wabu to. Kadi bobu ke bavua Yehowa mumone ne bavuaye yeye musungule bua kubamanyisha diledibua dia Masiya kumpala kua bantu bonso. Bushuwa, Yehowa udi usokoluela bena budipuekeshi badi bamutshina butumbi buende.

14. Mmabenesha kayi a kudi Nzambi adi bena budipuekeshi bapeta?

14 Bilejilu ebi bidi bitulongesha tshinyi? Bidi bituleja ne: Yehowa udi wanyisha bena budipuekeshi bende ne udi ubabuluila dimanya ne ngumvuilu wa disua diende. Udi usungula bantu badi bamue kabayi mua kumona bakumbane ne udi ubangata bua kumanyisha bakuabu disua diende. Malu aa adi ne bua kutusaka bua kutungunuka ne kukeba diambuluisha kudi Yehowa, mu Dîyi diende dia mulayi ne kudi bulongolodi buende. Tuikalayi batuishibue ne: Yehowa neatungunuke ne kumanyisha basadidi bende bena budipuekeshi malu adi atangila disua diende dia butumbi didi dienda dibuluibua. Muprofete Amosa wakamba ne: ‘Yehowa Nzambi kêna wenza bualu, bikalaye kayi muanji kubusokoluela bantu bende baprofete diambedi.’​—Amosa 3:7.

Ikala ne budipuekeshi bua Nzambi akuanyishe

15. Bua tshinyi tudi ne bua kudienzeja bua kupeta budipuekeshi, ne mmunyi mudi bualu ebu buleja mu tshilumbu tshia Shaula Mukalenge wa Isalele?

15 Bua Nzambi kutuanyishaye kashidi, tudi ne bua kushala badipuekeshe. Padi muntu yeye ne budipuekeshi kabiena biumvuija ne: neashale anu mudipuekeshe to. Bidi mua kufikila muntu bua kulekela budipuekeshi ne kupona mu diditumbisha didi difikisha ku didibandisha ne ku kabutu. Ke tshiakenza Shaula, eu wakatekabu mukalenge wa kumpala wa Isalele. Kumpala pakamusungulabu, wakadimona ‘bu muntu mupuekele ku mêsu kuende.’ (1 Samuele 15:17) Kadi kunyima kua yeye mumane kukokesha bidimu bibidi patupu, wakenza malu ne didibandisha. Wakapepeja mushindu uvua Yehowa mulongolole wa kulambula milambu ku butuangaji bua muprofete Samuele, ne wakadibingisha bua muvuaye mudiangatshile malu mu bianza. (1 Samuele 13:1, 8-14) Atshi tshivua ntuadijilu wa mulongolongo wa malu akaleja patoke ne: kavua ne budipuekeshi to. Bua bualu ebu, wakajimija nyuma wa Nzambi ne dianyishibua kudiye, ne ndekelu wa bionso biobi kumufikisha ku difua lufu lua bundu. (1 Samuele 15:3-19, 26; 28:6; 31:4) Dilongesha nditoke muaba eu: Tudi ne bua kudienzeja bua kupeta budipuekeshi ne dikokela ne kumbusha meji onso a didiangata ne mushinga mupitepite. Tuetu benze nunku netuepuke malu onso a didibandisha adi afikisha ku dibengibua kudi Yehowa.

16. Mmunyi mudi dielangana meji bua malanda etu ne Yehowa ne muntu netu mua kutuambuluisha bua kupeta budipuekeshi?

16 Budipuekeshi nngikadilu wa Nzambi utudi ne bua kukuama. (Kolosai 3:10, 12) Bu mudibu butangila lungenyi, mbuena kuamba ne: mushindu utudi tudimona ne utudi tumona bakuabu, kupeta budipuekeshi kudi kulomba bua kudienzeja ne muoyo mujima. Dielangana meji bikole bua malanda atudi badie ne Yehowa ne muntu netu didi mua kutuambuluisha bua kushala badipuekeshe. Ku mêsu kua Nzambi, muntu yonso mupange bupuangane udi bu mashinde adi akola mu lupolo kampanda lua tshikondo, pashishe afubidila ne uma. Bantu badi bu mpasu yetu ya mu mpata eyi. (Yeshaya 40:6, 7, 22) Dishinde dimue didiku ne bualu bua kuditambisha anu bualu ndipite makuabu ku bule kakese anyi? Mpasu udiku mua kuditambisha bua mudiye mua kutumpika kuya mutantshi mule kakese kupita mpasu mikuabu anyi? Bidi mene tshianana bua kuela meji mushindu’eu. Ke bualu kayi mupostolo Paulo wakavuluija bena Kristo nende ne: ‘Udi ukutapulula kudi bakuabu nganyi? Udi ne tshintu kayi tshiudi kuyi muangate kudi mukuabu? Biwikala mutshiangate kudi mukuabu, mmunyi muudi uditumbisha bu udi kuyi mutshiangate?’ (1 Kolinto 4:7) Kuelangana meji mu mvese ya mu Bible bu mudi eyi kudi mua kutuambuluisha bua kupeta budipuekeshi ne kubuleja.

17. Ntshinyi tshiakambuluisha muprofete Danyele bua kupeta budipuekeshi, ne ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha petu bua kubupeta?

17 Bakabikila Danyele muprofete muena Ebelu ne: “muntu munangibue bikole” ku mêsu kua Nzambi bualu ‘wakadipuekesha,’ mbuena kuamba ne: bua budipuekeshi buende. (Danyele 10:11, 12) Ntshinyi tshiakambuluisha Danyele bua kupeta budipuekeshi? Tshia kumpala, uvua mueyemene Yehowa ne mutshima wende wonso, ne uvua unyemena kudiye mu disambila pa tshibidilu. (Danyele 6:10, 11) Tshibidi, Danyele uvua mulongi wa tshisumi wa Dîyi dia Nzambi, ne Dîyi edi diakamuambuluisha bua kushala mutuishile mêsu pa disua dia Nzambi dia butumbi. Uvua kabidi witaba bilema biende yeye, ki ng’anu bia bena tshisamba tshiabu to. Ne uvua musue bushuwa kutuma buakane bua Yehowa kumpala pamutu pa buende yeye. (Danyele 9:2, 5, 7) Katuenaku mua kupeta dilongesha mu tshilejilu tshilenga tshia Danyele ne kudienzeja bua kupeta ne kuleja budipuekeshi mu bitupa bionso bia nsombelu wetu anyi?

18. Mbutumbi kayi budi buindile aba badi baleja budipuekeshi lelu?

18 Nsumuinu 22:4 udi wamba ne: ‘Difutu dia kudipuekesha ne dia ditshina dietu dia Yehowa didi bubanji, butumbi ne muoyo.’ Bushuwa, Yehowa udi wanyisha bantu bena budipuekeshi, ne bua bualu ebu badi bapeta butumbi ne muoyo. Kunyima kua Asafa mufundi wa Misambu mumane kuenza anu bu mulekele mudimu uvuaye wenzela Nzambi ne pashishe yeye mumane kuitaba bua Yehowa alulamije ngelelu wende wa meji, Asafa wakamba ne budipuekeshi buonso ne: ‘Wewe neundombole ne meji ebe, pashishe, neumbueje mu butumbi.’ (Musambu 73:24) Mmunyi mudi bualu ebu mua kutukumbanyina? Mbutumbi kayi budi buindile aba badi baleja budipuekeshi? Pa kumbusha dikala mu malanda mashême ne Yehowa, badi mua kutekemena bua kumona mushindu wakumbana mêyi a Mukalenge Davidi mafundisha ku nyuma a se: ‘Badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditalala dikumbane.’ Ebu mbutumbi bua dikema budi bubindile kumpala eku!​—Musambu 37:11.

Udi muvuluke anyi?

• Bua tshinyi Stefano udi tshilejilu tshia muntu muena budipuekeshi uvua Yehowa mubuluile butumbi Buende?

• Mmu malu kayi mudi Yehowa Nzambi muleje budipuekeshi?

• Mbilejilu kayi bidi bileja ne: Yehowa udi ubuluila bena budipuekeshi butumbi buende?

• Mmunyi mudi tshilejilu tshia Danyele mua kutuambuluisha bua kupeta budipuekeshi?

[Nkonko ya dilonga]

[Kazubu mu dibeji 12]

Muntu wa bukole, kadi mudipuekeshi

Mu mpungilu wa balongi ba Bible (anyi Bantemu ba Yehowa lelu) wakenzabu mu 1919 ku Cedar Point, mu Ohio (États-Unis), Joseph Rutherford (muikale ne bidimu 50, ne uvua ulombola mudimu tshikondo atshi) wakenza ne budisuile buonso mudimu wa kuakidila benyi bavua balua mu mpungilu, ubambuila bibuta ne uya kubafila mu nzubu ya kulalabu. Mu dituku dia ndekelu dia mpungilu au, wakakankamija bantu 7 000 bavuamu ne mêyi aa: “Udi mulopo wa Mukalenge wa bakalenge ne Mfumu wa bamfumu udi umanyisha bantu . . . bukalenge bua butumbi bua Mukalenge wetu.” Nansha muvua muanetu Rutherford muntu uvua mutuishibue ne muoyo mujima, mumanyike bua diakula ne dîyi dikole, kayi upingana tshianyima mu malu avuaye witabuja bu bulelela, uvua kabidi udipuekesha ne muoyo mujima kumpala kua Nzambi, misangu mivule bivua biumvuikila mu masambila avuaye wenza mu ntendelelu wa mu dinda ku Betele.

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Stefano, muntu uvua mumanye Mifundu bimpe wakabanya biakudia ne budipuekeshi buonso

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Budipuekeshi bua Manashe buakasankisha Yehowa

[Tshimfuanyi mu dibeji 12]

Ntshinyi tshiakavuija Danyele “muntu munangibue bikole”?