Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Bua tshinyi bavua bitabile balume bena Isalele bua kusela bakaji ba bisamba bia bende bavuabu bakuata mu mvita pabi Mikenji ya Mose ivua yamba ne: kabavua ne bua kuselangana ne bamue bantu ba bisamba bia bende?​—Dutelonome 7:1-3; 21:10, 11.

Nsombelu ya pa buayi ivuaku tshikondo atshi ke ivua mienzeje bua babanyishile bualu ebu. Yehowa uvua muambile bena Isalele bua kubutula bisamba muanda mutekete bia mu buloba bua Kanâna ne bua kushipa bantu bonso bavuamu. (Dutelonome 20:15-18) Bua bidi bitangila bisamba bikuabu, bantu bakole bavua mua kushala ne muoyo bavua anu bansongakaji batshivua tumama bavuabu bakuata. (Nomba 31:17, 18; Dutelonome 20:14) Muena Isalele uvua mua kusela mukaji wa mushindu’eu, kadi anu pavua mukaji au ukumbaja amue malu.

Bible udi wamba bua malu avua mukaji eu ne bua kuenza ne: ‘Nebamubeye nsuki ya ku mutu, nebamukose nzadi; yeye neavule bilulu biende bia bupika, neashale mu nzubu wa muntu eu, neadile tatu wende ne mamu wende too ne ngondo mujima ne kunyima muntu eu neaye kudiye bu mulume wende, ne yeye neikale mukaji wende.’​—Dutelonome 21:12, 13.

Mukaji mupika utshivua kamama uvua muena Isalele musue kusela uvua ne bua kukungula nsuki ya ku mutu wende. Dikungula nsuki nunku divua dileja madilu peshi dibungama. (Yeshaya 3:24) Tshilejilu, pavua nkambua Yobo mujimije bana bende ne bintu biende bionso, wakakungula nsuki ya ku mutu wende bu tshimanyinu tshia madilu. (Yobo 1:20) Mukaji wa bisamba bia bende eu uvua kabidi ne bua kukosa nzadi yende, pamu’apa uvua ne bua ‘kupempa nzadi yende’ bua nansha yoyi mikale milaba yina, bianza biende kabikoki bantu balume to. (Dutelonome 21:12, Knox) Kadi ‘bilulu bia bupika’ bivua mukaji eu ne bua kuvula bivua bilulu kayi? Bakaji ba mu bimenga bia bampangano bakavuabu pa kukuata ku bupika bavua ne tshibidilu tshia kuvuala bilamba biabu bia bimpe menemene. Bavua bavuala bilamba ebi ne tshipatshila tshia kulengelela bantu bavua babakuata. Kadi mukaji mupika uvua ne bua kuvula bilamba ebi mu madilu.

Mukaji mupika uvua ne bua kushala mukaji wa muena Isalele uvua ne bua kuenza madilu munda mua ngondo mujima bua kudila bananga bende bavua bafue. Bavua ne bua kubutula butubutu bimenga bivuabu bakuata, nunku dîku diende dijima dia kale ne bantu bonso bavuaye nabu malanda kabavua ne bua kuikalaku kabidi to. Bu muvua basalayi ba bena Isalele ne bua kuikala babutule bimfuanyi bia nzambi yende, bintu bionso bia ntendelelu wende kabivua ne bua kuikalaku kabidi to. Ngondo mujima eu uvuaye uteka madilu uvua kabidi tshikondo tshia didikezula tshivua mukaji mupika eu ne bua kulekela malu onso a ntendelelu wende wa kale.

Kadi kabivua nanku bua bakaji bonso ba bisamba bia bende to. Buabu bobu Yehowa uvua muambe ne: ‘Kanubakianganyi nabu, kanubakishi muanenu mukaji kudi muanabu mulume, kanuangatshidi muana wenu mulume mukaji kudibu.’ (Dutelonome 7:3) Bua tshinyi Yehowa uvua muele mukenji eu? Dutelonome 7:4 udi wamba ne: ‘Bualu bua bobu nebakudimune mutshima wa muanenu mulume bua yeye kandondi meme bua kukuatshilaye nzambi mikuabu mudimu.’ Nunku mukenji eu uvua ne tshipatshila tshia kukuba bena Isalele bua kabanyanguki ne malu a ntendelelu ya dishima. Kadi mukaji wa bisamba bia bende muena bualu budibu bumvuije mu Dutelonome 21:10-13 kavua yeye ne njiwu ya nunku to. Balela bende bonso bavua bafue ne mpingu yonso ya nzambi yende ikavua mimana kubutula. Kavua upetangana kabidi ne bena mu ntendelelu ya mashimi nansha. Bavua banyishile muena Isalele bua kuselaye mukaji wa bisamba bia bende uvua mu nsombelu wa mushindu’eu.