Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba’: mushindu kayi?

‘Badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba’: mushindu kayi?

‘Badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba’: mushindu kayi?

“PAMU’APA udi mumanye bimpe mêyi a Yezu aa: ‘Badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba.’ Kadi paudi umona malu onso adi bantu benzelangana ne adibu benzela buloba ebu, udiku umona tshintu tshikalabu mua kushiya tshikala bena bupuekele mua kupiana anyi?”​—Matayo 5:5; Musambu 37:11.

Ntemu mukuabu wa Yehowa diende Myriam wakela muntu mulume mukuabu lukonko elu bua kutuadija kuyukila nende malu a mu Bible. Muntu au wakamuandamuna ne: bikala Yezu uvua mulaye bualu ebu, buloba budi ne bua kuikala buakanyine bua kububikila ne: bumpianyi, kadi ki mbua kuikalabu muaba munyangakaja udi bantu kabayi mua kusombela to.

Bushuwa, diandamuna edi divua dimpe menemene. Kadi tudiku ne bualu budi butusaka bua kuitaba muanda eu anyi? Eyowa, tudi nabu; bualu Bible udi utupesha bijadiki bishindame bidi bitusaka bua kuitaba ne: mulayi eu neukumbane. Bulelela, dikumbana dia mulayi eu didi diumvuangana ne disua dia Nzambi bua bantu ne buloba. Ne tudi batuishibue ne: tshidi Nzambi mulongolole neatshikumbaje. (Yeshaya 55:11) Kadi ndijinga kayi divua nadi Nzambi ku ntuadijilu bua bantu, ne mmunyi muakumbanadi?

Dijinga dia Nzambi dia kashidi bua buloba

Yehowa Nzambi wakafuka buloba ne tshipatshila kampanda tshisunguluke. ‘Bua edi ndîyi didi Yehowa wakafuka diulu wamba, Nzambi mene wakafuka buloba ne wakabuenza, wakabujadika, kakabufuka bu tshintu tshia patupu, wakabufuka bua bantu bashikamepu, yeye mene udi wamba ne: Meme ndi Yehowa ne kakuena mukuabu nansha.’ (Yeshaya 45:18) Nunku buloba buakafukibua nangananga bua bantu kusombelapu. Kabidi dijinga dia Nzambi didi bua se: buloba buikale tshisombelu tshia bantu tshia kashidi. ‘Wakajadika buloba pa bishimikidi biabu, bua kabunyungi too ne kashidi.’​—Musambu 104:5; 119:90.

Dijinga dia Nzambi bua buloba didi dimuenekela kabidi patoke ku mudimu uvuaye mupeshe bantu babidi ba kumpala. Yehowa wakambila Adama ne Eva ne: ‘Nulelangane, nukumbane ba bungi, nuuje buloba tente; nubukokeshe; nuikale ne bukokeshi ku mutu kua minyinyi ya mu mâyi ne nyunyu ya mulu, ne tshintu tshionso tshidi ne muoyo tshidi tshiendakana pa buloba.’ (Genese 1:28) Buloba ebu buvua Nzambi mupeshe Adama ne Eva buvua ne bua kuikala tshisombelu tshia kashidi buabu bobu ne bua ndelanganyi yabu kabidi. Mufundi wa Misambu wakalua kuamba kunyima kua nkama mivule ya bidimu ne: ‘Diulu ne diulu mbia Yehowa; kadi wakupa bana ba bantu buloba.’​—Musambu 115:16.

Bua ditekemena edi dilenga kubakumbanyinadi, Adama ne Eva ne ndelanganyi yabu bavua ne bua kuitaba Yehowa Nzambi Mufuki udi Mufidi wa muoyo bu Mukalenge wabu ne kuanyisha bua kumutumikila. Yehowa kakashiya bualu ebu ne mpata nansha mikese pakelelaye muntu mukenji eu ne: ‘Udi mua kudia mamuma a mitshi yonso ya mu budimi, bu muudi musue; kadi mamuma a mutshi wa lungenyi lua kujingulula malu mimpe ne malu mabi kuadi nansha; bualu bua mu dituku diudi uadia wewe neufue bulelela.’ (Genese 2:16, 17) Bua Adama ne Eva kushalabu ne muoyo mu budimi bua Edene, bavua ne bua kutumikila mukenji eu mupepele uvuabu babelele. Ditumikila diabu dia mukenji eu divua mua kuleja ne: bavua ne dianyisha bua malu onso avua Tatu wabu wa mu diulu mubenzele.

Pavua Adama ne Eva babenge kutumikila Nzambi ku bukole pa kushipa mukenji uvuaye mubelele, mu bulelela bavua babenge eu uvua mubalongoluele bintu bionso bimpe bivuabu nabi. (Genese 3:6) Mu dimubenga nunku, bakajimija Mparadizu uvua muikale tshisombelu tshiabu tshimpe, ki ng’anu buabu bobu kadi ne bua ndelanganyi yabu kabidi. (Lomo 5:12) Bupidia bua bena dibaka babidi ba kumpala buakashintululaku dijinga dia Nzambi bua buloba anyi?

Nzambi udi kayi mushintuluke

Nzambi wakamba mukana mua muprofete wende Malaki ne: ‘Meme Yehowa tshitu ngakudimuka.’ (Malaki 3:6) Louis Fillion, mukonkononyi wa malu a mu Bible wa mu France, wakamba pa bidi bitangila mvese eu ne: mêyi aa adi apetangana bimpe ne dikumbana dia milayi ya Nzambi. Fillion wakafunda ne: “Yehowa uvua mua kuikala mubutule bantu bende bavua bamutombokele aba, kadi bu mudiye kayi ushintuluka mu milayi yende, nansha bia munyi neashale ne lulamatu ku malu avuaye mulaye mu bikondo bia kale.” Nzambi kakupua muoyo malu adiye mulaye adi atangila muntu, ditunga anyi bukua-bantu buonso, kadi neaakumbaje mu tshikondo tshidiye mulongolole. ‘Udi uvuluka tshipungidi tshiende kashidi, ndîyi mene diakajadikaye too ne ku bikondo tshinunu.’​—Musambu 105:8.

Kadi mmunyi mutudi mua kujadika ne: Yehowa ki mmushintulule dijinga divuaye nadi ku ntuadijilu bua buloba? Tudi mua kuikala bajadike muanda eu bualu mu Bible Dîyi diende difundisha ku nyuma wende, tudi tusangana bakula bua dijinga dia Nzambi dia kupesha bantu bakane buloba. (Musambu 25:13; 37:9, 22, 29, 34) Kabidi, Bible udi wamba bua bantu badi Yehowa mubeneshe ne: badi mu bupole, muntu ne muntu musombe ‘muinshi mua muonji wende wa tumuma tua mvinyo ne muinshi mua mutshi wende wa mfigi, kakuyi muntu ubakuatshisha buôwa.’ (Mika 4:4; Yehezekele 34:28) Bantu badi Yehowa musungule ‘nebase nzubu, nebashikamemu; nebatentule mionji ya tumuma tua mvinyo mu madimi, nebadie tumuma tuayi.’ Nebikale mu ditalala nansha ne nyama ya muitu.​—Yeshaya 11:6-9; 65:21, 25.

Bible uvua mudianjile kuleja malu adi Nzambi mulaye mu mushindu mukuabu. Mu tshikondo tshia bukokeshi bua Mukalenge Solomo, tshisamba tshia Isalele tshivua ne ditalala ne bubanji. Mu bukokeshi buende, ‘bena Yuda ne bena Isalele bonso bakashikama talalaa, muntu ne muntu muinshi mua muonji wende wa tumuma tukese ne mua mutshi wende wa mfigi, ku Dana too ne ku Bê-sheba, matuku onso a Solomo.’ (1 Bakalenge 4:25) Bible udi wamba ne: Yezu udi ‘mutambe Solomo,’ kabidi mufundi wa Misambu wakamba mu mêyi a tshiprofete bua bukokeshi buende ne: ‘Mu matuku ende bantu bakane nebikale ne diakalengele, ditalala divule nedikaleku too ne pajimina ngondo tshiendelele.’ Mu tshikondo atshi, ‘blé neikale mivule pa buloba, too ne pa mitu pa mikuna.’​—Luka 11:31; Musambu 72:7, 16.

Bu mudi Yehowa Nzambi muikale ne lulamatu ku dîyi diende, neenze bua se: bumpianyi budiye mulaye buikalaku ne bupetulule kabidi buimpe buabu buonso. Mu Buakabuluibua 21:4, Dîyi dia Nzambi didi dituambila ne: mu bulongolodi bupiabupia, Nzambi ‘neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu [kua bantu]; ne lufu kaluena luikalaku kabidi, madilu kaena ikalaku kabidi, nansha muadi, nansha kanyinganyinga kabidi.’ Tshidibu batulaye netshikale Mparadizu bulelela.​—Luka 23:43.

Mushindu wa kupeta bumpianyi budibu batulaye

Dikudimuna dia buloba mparadizu nedienzeke mu mbulamatadi udi ukokesha mu diulu, Bukalenge budi Yezu Kristo muikale Mukalenge wabu. (Matayo 6:9, 10) Tshia kumpala, Bukalenge ebu ‘nebubutule badi babutula buloba.’ (Buakabuluibua 11:18; Danyele 2:44) Pashishe, bu mudi Yezu Kristo ‘Mukalenge wa Ditalala,’ neakumbaje mêyi a tshiprofete aa: ‘Kuvudija kua bukokeshi buende ne kua ditalala kakuena kuikala ne nshikidilu.’ (Yeshaya 9:6, 7) Mu Bukalenge ebu, bantu miliyo mivule ne aba babishibua ku lufu nebikale ne diakalenga dia kupiana buloba.​—Yone 5:28, 29; Bienzedi 24:15.

Mbanganyi bikala mua kupeta bumpianyi ebu buimpe? Tangila mêyi a Yezu aa: ‘Badi ne mitshima mipuekele badi ne disanka, bua bobu nebapiane buloba.’ (Matayo 5:5) Kuikala ne mutshima mupuekele anyi bupuekele kudi kumvuija tshinyi? Pa tshibidilu nkonga-miaku itu yumvuija muntu udi ‘mupuekele’ anyi ‘muena malu mapole’ bu muntu muena lutulu, muena malu makanyine, udi ukokela, mutalale malu anyi muena bumama. Kadi muaku wa mu tshiena-Greke tshia ku ntuadijilu udibu bangate udi umvuija malu a bungi. Mukanda kampanda wa William Barclay udi wamba ne: Mu muaku au mudi “lutulu, kadi munyima mua lutulu alu mudi bukole bu bua tshiamu.” (New Testament Wordbook) Lutulu ludi luleja lungenyi ludi nalu muntu lua kutantamena malu mabi kayi ushala mulaminangane munda anyi ujinga kudisombuela, bionso abi bidi bifumina ku malanda mimpe adiye nawu ne Nzambi, ne malanda au adi alua mpokolo wa bukole kudiye.​—Yeshaya 12:2; Filipoi 4:13.

Muntu muena bupuekele udi utumikila mikenji ya Nzambi mu malu onso a mu nsombelu wende; kêna usuminyina bua kuenza malu bilondeshile ngenyi yende yeye anyi ya bantu bakuabu to. Udi kabidi muntu udibu balongesha bipepele, witaba bua Yehowa amulongeshe. Mufundi wa Misambu Davidi wakafunda ne: ‘[Yehowa] udi ulombola badi ne mitshima mipuekele mu malu adi makane, udi uyisha badi ne mitshima mipuekele njila wende.’​—Musambu 25:9; Nsumuinu 3:5, 6.

Newikale munkatshi mua ‘badi ne mitshima mipuekele’ bapiana buloba anyi? Wewe mufike ku dimanya Yehowa ne disua diende mu dilonga Dîyi diende ne tshisumi ne wewe mutumikile malu audi ulonga, wewe pebe udi mua kutekemena bua kupiana buloba bukudimuna mparadizu ne kushalamu kashidi.​—Yone 17:3.

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Dijinga dia Nzambi bua buloba didi dimuenekela patoke ku mudimu uvuaye mupeshe Adama ne Eva

[Tshimfuanyi mu mabeji 6, 7]

Ditalala ne bupole bivua mu bukokeshi bua Solomo bivua ka-diosha ka muikala bumpianyi budibu balaye

[Mêyi a dianyisha]

Mikoko ne mpata: Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.; Ngulungu wa mu Arabie: Hai-Bar, Yotvata, Israel; tshidime udima: Garo Nalbandian

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Newikale mu bulongolodi bupiabupia budi kumpala eku anyi?