Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mmunyi muudi mua kusungula tshidi tshimpe ne tshibi?

Mmunyi muudi mua kusungula tshidi tshimpe ne tshibi?

Mmunyi muudi mua kusungula tshidi tshimpe ne tshibi?

NNGANYI udi ne bukokeshi bua kuela mikenji bua tshidi tshimpe ne tshibi? Lukonko elu luvua lujula katshia ku ntuadijilu kua nsombelu wa bantu panu. Bilondeshile mukanda wa mu Bible wa Genese, Nzambi wakabikila mutshi kampanda uvua mu budimi bua Edene ne: ‘mutshi wa dimanya malu mimpe ne mabi.’ (Genese 2:9, MMM) Nzambi wakambila bena dibaka babidi ba kumpala bua kabadi tshimuma tshia mutshi eu to. Kadi, muluishi wa Nzambi, Satana Diabolo, wakaleja ne: bu bobu mua kudia tshimuma tshia mutshi eu, mêsu abu avua ne bua ‘kubululuka’ ne bavua ne bua ‘kulua bu Nzambi, bamanya malu mimpe ne malu mabi.’​—Genese 2:16, 17; 3:1, 5; Buakabuluibua 12:9.

Adama ne Eva bavua ne tshia kuangata dipangadika: kuitaba mikenji ya Nzambi ya tshidi tshimpe ne tshibi anyi kulonda mikenji yabu nkayabu. (Genese 3:6) Bakasungula bua kubenga kutumikila Nzambi; bakadia tshimuma tshia mutshi au. Ntshinyi tshivua bualu ebu bukese bumvuija? Pakabengabu kunemeka mikalu ivua Nzambi mubelele, bakaleja ne: bobu ne ndelanganyi yabu bavua ne bua kupeta nsombelu muimpe bu bobu badielela mikenji ya tshidi tshimpe ne tshibi. Mbipeta kayi bidi bantu bapete padibu bateta bua kupangadija tshidi tshimpe ne tshibi anu bu Nzambi?

Mmuenenu mishilangane

Panyima pa diakula bua malongesha a bamanyi bende lumu munkatshi mua bidimu nkama ne nkama, mukanda kampanda udi wamba ne: katshia ku tshikondo tshia muena nkindi wa mu ditunga dia Grèce Socrate too ne mu bidimu bia 1900, kutu anu “dikokangana pa diumvuija dijalame dia buimpe ne dia mikenji ya tshidi tshimpe ne tshibi.”​—Encyclopædia Britannica.

Tshilejilu, kuvua tshisumbu tshiende lumu tshia balongeshi bena Gelika (ba Sophistes) ba mu bidimu bia 400 kumpala kua bikondo bietu ebi. Bavua balongesha ne: mikenji ya tshidi tshimpe ne tshibi mmiashile pa mmuenenu udi mutangalake mu bantu. Umue wa ku balongeshi aba wakamba ne: “Malu onso adi amueneka makane ne mimpe mu musoko kampanda, adi makane ne mimpe bua musoko au bikala bantu badimu bela meji ne: malu au mmakane ne mimpe.” Bilondeshile mmuenenu eu, Jodie utuvua batele mu tshiena-bualu tshishale uvua ne bua kuangata makuta au, bualu bantu ba bungi muaba udiye bavua pabu mua kuenza nanku.

Emmanuel Kant (muena nkindi muende lumu wa mu bidimu bia 1700) wakaleja lungenyi lushilangane. Tshikandakanda kampanda tshidi tshiamba ne: “Emmanuel Kant ne bantu bakuabu bu yeye . . . bavua bamba ne: muntu ne muntu udi ne bukenji bua kudisunguila tshidiye musue.” (Issues in Ethics) Bilondeshile lungenyi lua Kant, bikala Jodie kayi mudiatakaje manême a bantu bakuabu, malu adiye wenza mmamutangile anu yeye nkayende. Kêna ne bua kulekela mmuenenu udi nende bantu ba bungi umuenzeja bua kupangadija tshidi tshimpe ne tshibi to.

Kadi ntshinyi tshiakenza Jodie bua kuangata dipangadika? Wakalonda mmuenenu muisatu. Wakalonda dilongesha dia Yezu Kristo (bena Kristo ne bantu ba tshianana batu banyishe bikole mikenji ya tshidi tshimpe ne tshibi ivua Yezu mufile). Yezu wakalongesha ne: ‘Nuenzele bantu malu onso anudi basue banuenzele.’ (Matayo 7:12) Muntu mukaji uvuaye wambuluisha wakakema pakamupeshaye dolare 82000. Pakamuebejabu tshivuaye kayi muangatshile makuta aa, Jodie wakamba ne: uvua Ntemu wa Yehowa ne kulejaye ne: “Mfranga kayivua yanyi to.” Jodie uvua wangata ne mushinga mêyi a Yezu mafunda mu Bible mu Matayo 19:18 a ne: “Kuibi.”

Mbiakanyine kulonda mmuenenu udi mutangalake mu bantu anyi?

Bamue bantu badi mua kuamba ne: Jodie kêna ne mutu to, bualu kavua muangate makuta au. Kadi mmuenenu udi mutangalake mu bantu katu wa kueyemena to. Tuangate tshilejilu: bu wewe muikale musombele mu musoko kampanda wa kale muvua bantu bavule bela meji ne: kushipa bana bua kubalambula kudi nzambi yabu mbualu buimpe bivua mua kuenza se: kulambula bana kulua bualu buimpe anyi? (2 Bakelenge 16:3) Kadi bu wewe mua kuikala muledibue muaba uvuabu bamona ne: mbimpe kudia bantu? Bivuaku mua kuleja ne: kudia munyinyi wa muntu ki mbualu bubi bushuwa anyi? Nunku, bualu kabuena bulua buimpe anu bualu bantu ba bungi badi babuenza to. Bible ukavua muakule bua buteyi ebu nenku: “Kulondi ku nyima kua tshisumbu tshia bantu tshinene bua kuenza malu mabi.”​—Ekesode 23:2.

Yezu Kristo wakaleja bualu bukuabu butudi ne bua kudimukila: kuitaba mmuenenu udi mutangalake mu bantu bua atuludike pa tshidi tshimpe ne tshibi. Wakaleja patoke Satana bu ‘mukokeshi wa buloba ebu.’ (Yone 14:30; Luka 4:6) Satana udi wenduluka ne muanzu wende eu bua kupambuisha ‘ba pa buloba bonso.’ (Buakabuluibua 12:9) Nunku, biwikala upangadija tshidi tshimpe ne tshibi bilondeshile anu tshidi bantu ba bungi banyisha, udi mua kuikala usungula mmuenenu wa Satana pa bikadilu. Kuenza nunku nkubi kutambe.

Udi mua kueyemena dijingulula diebe dia malu anyi?

Nunku muntu yonso udi ne bua kudisunguila tshidi tshimpe ne tshibi anyi? Bible udi wamba ne: “Kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda.” (Nsumuinu 3:5) Mbua tshinyi? Bualu bantu bonso mbapiane tshilema tshidi tshinyanga mmuenenu wabu. Pakatombokela Adama ne Eva Nzambi, bakasungula mikenji ya Satana ne kuluaye tatuabu wa mu nyuma. Bakasambulujila mpindieu ndelanganyi yabu yonso ngikadilu kampanda: ngikadilu wa kuikala ne mutshima udi udinga udi mua kumanya tshidi tshimpe kadi muikale usaka muntu ku dienza tshidi tshibi.​—Genese 6:5; Lomo 5:12; 7:21-24.

Mukanda kampanda udi wamba bua bualu bua tshidi tshimpe ne tshibi ne: “Kabiena bikemesha bua mudi bantu bamanye tshidibu ne bua kuenza bilondeshile bikadilu bimpe kadi benza anu tshidi tshibasankisha. Tshilumbu tshinene tshitu natshi mikenji ya bikadilu ya ku Mputu wa ku Ouest ne Amerike ntshia mushindu wa kusaka bantu bua kuenza tshidi tshimpe.” (Encyclopædia Britannica) Bible udi wamba bimpe ne: ‘Mutshima udi upita bintu bionso kudinga muntu, ne udi utamba kunyanguka; mmuntu kayi udi mua kuumanya?’ (Yelemiya 17:9) Udiku mua kueyemena muntu udi mumanyike mudiye udingangana bikole ne mubi mutambe anyi?

Nansha bantu badi kabayi bitabuja Nzambi badi ne mushindu wa kuenza malu bilondeshile bikadilu bimpe ne kuikala ne ngikadilu milenga idi ileja kanemu. Ngenyi milenga itu mu mikenji yabu idi tshimfuanyi tshia mikenji ya bikadilu idi mu Bible. Nansha mutu bantu aba babenga kuitaba ne: Nzambi utuku, ngenyi yabu idi ileja mudibu bapiane ngikadilu ya Nzambi. Ebi bidi bijadika ne: mbulelela padi Bible wamba ne: bantu bavua bafuka ku tshibangidilu mu ‘tshifuanyikiji tshia Nzambi.’ (Genese 1:27; Bienzedi 17:26-28) Mupostolo Paulo udi wamba ne: ‘Badi baleja [mudi] mudimu wa mikenji mufunda mu mitshima yabu.’​—Lomo 2:15.

Eyowa, kumanya tshidi tshimpe mbualu bumue; kuikala ne bukole bua munda bua kutshienza mbualu bukuabu. Kadi mmunyi mudi muntu mua kufika ku dipeta bukole ebu? Bu mudi bienzedi bifumina mu mutshima, kuikala ne dinanga dia Yehowa Nzambi (Muena Bible) kudi mua kuambuluisha muntu bua kupeta bukole ebu.​—Musambu 25:4, 5.

Mmunyi muudi mua kupeta bukole bua kuenza tshidi tshimpe?

Tshintu tshia kumpala bua kumanya mua kunanga Nzambi nkujingulula mudi mikenji yende mikale ya meji ne itukuatshisha. Mupostolo Yone udi wamba ne: ‘Bua edi ndinanga dia Nzambi, bua tuetu tutumikile mikenji yende; ne mikenji yende kayena itunemena bujitu.’ (1 Yone 5:3) Tshilejilu, mu Bible mudi mibelu mimpe idi mua kuambuluisha bansonga bua kusunguluja tshidi tshimpe ne tshibi padibu badiebeja ni badi mua kunua maluvu makole, bintu bu mudi diamba anyi kumanyangana kumpala kua kubuela mu dibaka. Bible udi wambuluisha bantu bakadi mu dibaka bua kumanya mua kujikija bilumbu ne udi mua kupesha baledi mibelu pa mushindu wa kukolesha bana. * Padibu batumikila mikenji ya mu Bible, bana ne bakulumpe badi bapeta masanka nansha bikalabu mu nsombelu wa mushindu kayi ne dimanya dia mukanda dia mushindu kayi.

Anu bu mudi kudia biakudia bilenga kufila bukole bua kuenza mudimu, kubala Dîyi dia Nzambi kudi kupesha muntu bukole bua kutumikila mikenji yende. Yezu wakafuanyikija mêyi a Nzambi ne tshiakudia tshidi muntu udia bua kushalaye ne muoyo. (Matayo 4:4) Wakamba kabidi ne: “Tshianyi tshiakudia nkuenza mudibo basue kudi Udi muntume.” (Yone 4:34, MMM) Kudidisha ne dîyi dia Nzambi kuakambuluisha Yezu bua kutantamena mateta ne kuangata mapangadika a meji.​—Luka 4:1-13.

Ku ntuadijilu, udi mua kumona bikole bua kudisha lungenyi luebe ne Dîyi dia Nzambi ne bua kulonda mikenji yende. Kadi vuluka ne: pautshivua muana, uvua mua kuikala kuyi musue biakudia bivua mua kukuambuluisha. Bua kukola bimpe, uvua ne bua kudibidija bua kuanyisha biakudia abi bivua bikolesha mubidi. Bia muomumue, bidi mua kukulomba tshikondo kampanda bua wewe kuanyisha mikenji ya Nzambi. Wewe mua kunanukila, neufike ku diinanga ne ku dikola mu nyuma. (Musambu 34:8; 2 Timote 3:15-17) Neumanye mua kueyemena Yehowa ne nebikusake bua ‘kuenza malu mimpe.’​—Musambu 37:3.

Imue misangu kuakupetangana ne nsombelu wa muomumue ne wa Jodie nansha. Kadi dituku dionso utu wangata mapangadika makese ne manene adi atangila bikadilu. Nunku, Bible udi ukulomba ne: ‘Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda. Umumanye yeye bimpe mu bienzedi biebe bionso, yeye neakululamijile njila yebe.’ (Nsumuinu 3:5, 6) Kumanya mua kueyemena Yehowa nekukutuadile masanka lelu’eu ne nekukupeteshe mushindu wa kuikala ne muoyo tshiendelele, bualu kutumikila Yehowa Nzambi kudi kufikisha ku muoyo.​—Matayo 7:13, 14.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 18 Mibelu milenga ya mu Bible pa malu aa ne makuabu a mushinga mukole idi mu mikanda eyi: Les jeunes s’interrogent​—Réponses pratiques ne Nsapi wa disanka mu dîku, mipatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 6]

Mmuenenu udi mutangalake mu bantu udi mua kuikala ufuma kudi nyuma mibi

[Bimfuanyi mu dibeji 5]

Bikondo ne bitshia, bena nkindi mbakokangane bua tshilumbu tshia tshidi tshimpe ne tshibi

SOCRATE

KANT

CONFUCIUS

[Mêyi a dianyisha]

Kant: Mu mukanda wa The Historian’s History of the World; Socrate: Mu mukanda wa A General History for Colleges and High Schools; Confucius: Sung Kyun Kwan University, Séoul, Corée

[Bimfuanyi mu dibeji 7]

Bible kêna anu utuambuluisha bua kusunguluja tshidi tshimpe ne tshibi to, udi utusaka kabidi bua kuenza tshidi tshimpe