Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Dituku dia difila dia mapoloma divua dituku dilenga be!

Dituku dia difila dia mapoloma divua dituku dilenga be!

Dituku dia difila dia mapoloma divua dituku dilenga be!

“MBATUBENESHE ne dituku dilenga be! Dîba diomba kombe. Kulu kutoke. Bisonsa bikale ne mubidi mulengele. Tunyunyi tudila. Bionso ebi bidi bivuija dituku dia lelu dilenga be, kabidi bualu nansha bumue kabuakutufuisha bundu to. Yehowa ki n’Nzambi utu welangana mâyi ku makasa nansha. Yeye udi Nzambi wa mabenesha.”

Mêyi aa ke akunzululabu nawu programe wa difila mapoloma a balongi ba kalasa ka 117 ka Gilada (Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower) kudi muanetu Samuel Herd, wa mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa. Divua dituku dia 11 ngondo wa tshitema 2004. Mu ndongamu mulenga au muakapatuka mibelu milenga ya mu Bible ne malu avua balongi bamone mu diyisha ne makuabu a kudi ba-misionere kabukabu ba mutantshi mule. Adi divua dituku dilenga bushuwa bua bantu bonso 6 974 bavua balondele programe eu ku Muaba wa Tulasa tua Watchtower ku Patterson mu New York ne mu Nzubu yetu ya ku Brooklyn ne ku Wallkill, bamulondele ku tudiomba ne ku bisanji bia bindidimbi.

Mêyi a kukankamija nawu balongi

John Kikot, wa mu Komite wa filiale wa mu États-Unis wakamba malu mimpe adi akankamija mu tshiena-bualu tshia ne: “Lama disanka diebe dia bu-misionere.” Kulejaye ne: balongi ba mu Gilada batu bamanyike bua disanka ditubu nadi, anu mudibi bidimuenekele mu programe eu. Malu a mu Mifundu Minsantu avuabu balonge matuku avuabu mu kalasa aka mmabapeteshe disanka, mabavuije kabidi bakumbane bua kuambuluisha bakuabu bua kupetabu pabu disanka dia muomumue. Mu mushindu kayi? Mmu didifila diabu mu mudimu wabu wa bu-misionere. Yezu wakamba ne: “Disanka dia kupa ndipite dia kupeta.” (Bienzedi 20:35, MMM) Bu mudi ba-misionere bapiabapia bidikija Yehowa Nzambi “muena diakalenga” udi upetesha bakuabu bulelela ne kalolo konso, nebamanye mua kulama disanka diabu.​—1 Timote 1:11, MMM.

Pashishe David Splane, mukuabu wa mu Kasumbu Kaludiki, wakakuila pende pa tshiena-bualu tshia ne: “Mmunyi munuibidilangana ne bantu?” Kakuena mpata ya mutubi bimpe ne bia disanka bua kusomba pamue mu buobumue to, nansha mudibi mua kutulomba bua kulua ‘kudi bonso [bu] bena malu onso.’ (1 Kolinto 9:22; Musambu 133:1) Muanetu Splane wakaleja ne: balongi bavua bajikija kalasa aba badi baya kupetangana ne bantu bashilashilangane mu mudimu wa bu-misionere: bantu ba miaba idibu baya kuyisha, ba-misionere nabu, bana betu ba mu bisumbu bidibu baya ne badi ku Betele (Biro bietu bia filiale) badi baludika mudimu wa diyisha ne dilongesha. Wakafila kabidi ngenyi milenga ya mushindu wa balongi kuvuija malanda abu ne bakuabu malanda a disanka: Nulonge muakulu wa muaba unuyaya, numanye mudi bilele bia muaba unuikala ne nubinemeke, nunemeke ba-misionere nenu mu malu a muntu pa nkayende, nutumikile badi banulombola.​—Ebelu 13:17.

Pashishe, tshiena-bualu tshia Lawrence Bowen (mulongeshi wa ku Gilada) tshivua lukonko lua ne: “Udi wela meji kayi?” Wakavuluija balongi ne: bantu bavua ‘balumbuluishila muntu ku bimuenenu’ anyi tshimuenekelu tshiende kabavua bitabuje Yezu bu Masiya nansha. (Yone 7:24) Bu mutudi bantu bapange bupuangane, tudi bonso ne bua kubenga ‘kuelangana meji a bantu’ pamutu pa ‘meji a Nzambi.’ (Matayo 16:22, 23) Nansha bantu bakole mu nyuma badi ne bua kutungunuka ne kuakaja ngelelu wabu wa meji. Anu bu mazuwa pa mâyi, mushindu utudi tuakaja meji etu mpindieu udi mua kutufikisha ku tshipatshila tshietu anyi ku didina mu mâyi a mu nyuma bu mazuwa. Dilonga Bible misangu yonso bilondeshile malu a mushindu uvuabu bafike ku dimufunda didi dituambuluisha bua kuikala kuela ‘meji a Nzambi.’

Wallace Liverance, mulongeshi mukuabu wa Kalasa ka Gilada, ke wakenza muyuki wa ndekelu wa tshitupa etshi tshia programe. Muyuki wende muimanyine pa Yeshaya 55:1 uvua wamba ne: “Ntshinyi tshinuasumba?” Wakakankamija balongi bua ‘kusumba’ dikankamana, disanka, biakudia bidi bifumina mu mukenji wa tshiprofete mufile kudi Nzambi bua tshikondo tshietu etshi. Mulayi wa muprofete Yeshaya mmufuanyikije dîyi dia Nzambi edi ne mâyi, mvinyo, ne mabele. Kadi mmunyi mudibu mua kubisumba ‘kabayi ne argent, kabayi ne mushinga’ mubatuila? Muanetu Liverance wakumvuija ne: mpa kuikala ne ntema ku milayi ya mu Bible ne kulekela meji ne njila ya mubidi bua kulonda meji a Nzambi ne njila yende. (Yeshaya 55:2, 3, 6, 7) Ba-misionere bapiabapia aba bobu benze nanku, badi mua kupeta dikuatshisha miaba ya ku ba bende iyayabu. Bantu bapange bupuangane batu misangu mivule bela meji ne: bua kupeta disanka mbimpe kukeba bua kuikala ne bintu bia bungi. Kadi ngamba-malu eu wakababela ne: “Kanudidingi. Kanuitabi lungenyi alu to. Nuikale baditekele tshikondo tshia kudilongela Dîyi dia Nzambi dia mulayi mu buondoke buadi. Didi mua kunukankamija, kunukolesha, ne kunupa disanka mu mudimu wenu wa bu-misionere.”

Malu malenga a kudi balongi ne dielangana nkonko

Balongi bavua baya kuyisha pa tshibidilu. Mu muyuki uvua ne tshiena-bualu ne: “Kabena bafua bundu bua lumu luimpe,” muanetu Mark Noumair (mulongeshi mukuabu wa mu Kalasa ka Gilada) wakalomba balongi ndambu bua kuenza manaya a bambulula malu anu muvuawu menzeke pavuabu bayisha. (Lomo 1:16) Bateleji bakasanka bikole bua kumvua muvua bamanyishi bapiluke aba bayishe ku nzubu ne ku nzubu, mu misesu, ne miaba ya nzubu ya dipanyishila bintu. Balongi bavua bamanye miakulu mikuabu bakadibangila nkayabu kukeba bantu bavua bakula miakulu ayi mu teritware ya bisumbu bivuabu. Bakuabu bavua bakuate mudimu bimpe ne mikanda ya malu a mu Bible mipatula kudi Bantemu ba Yehowa pavuabu bapinganyina bantu bavuabu bayikile nabu ne pavuabu babanga kulonga nabu Bible. ‘Kabakafua bundu’ bua kuyisha lumu luimpe to.

Muanetu William Nonkes (wa mu Tshibambalu tshia Mudimu) wakela bana betu bakuabu nkonko: ba-misionere bamonamone mianda ba mu ditunga dia Burkina-Faso, dia Lettonie ne dia Russie. Bobu kufila mibelu ya mushinga mu muyuki uvua wamba ne: “Yehowa udi ufuta bena lulamatu ne dinanga dionso.” Umue wa ku bana betu bavuabu bele nkonko uvua mukankamije balongi bua kuvuluka tshiluilu tshia Gideona tshia masalayi 300. Mudimu wa musalayi yonso wakambuluisha Gideona bua kufika ku ditshimuna. (Balumbuluishi 7:19-21) Bia muomumue, ba-misionere badi bashala mu mudimu miaba idibu babatume badi bapeta mabenesha.

Tshiena-bualu tshia ne: “Kudi bonso nulue bena malu onso” bakatshienza mu diela bana betu bakuabu nkonko kudi Samuel Roberson, mulongeshi mukuabu mu tulasa tua ku Patterson. Nkonko eyi wakayela bena Komite ya filiale banayi: wa mu ditunga dia Sénégal, wa mu Guam, wa mu Liberia, ne wa mu Madagascar. Kadi ba-misionere bonso basanga badi basadila mu matunga aa badi 170. Balongi bavua bajikije kalasa aba bakamanya mushindu utu Komite ya filiale yambuluisha ba-misionere bapiabapia bua kuibidilangana ne miaba idibu babatume. Abi bidi biumvuija kumanya bilele bia bantu bidi mua kumueneka bu bidi kabiyi bipetangana ne bia ku Mputu. Tshilejilu, mu amue matunga mutu tshibidilu tshia bantu balume, nansha ba mu tshisumbu tshia bena Kristo, benda mu njila bakuatangane ku bianza bu balunda. Imue miaba idi Biro bietu bia mu Guam bitangila, batu badia bintu bikuabu bidi bikemesha. Bakuabu bakibidilangana ne malu aa, nunku ba-misionere bapiabapia badi mua kuenza pabu muomumue.

Guy Pierce (wa mu Kasumbu Kaludiki) wakenza muyuki uvua ne tshiena-bualu etshi: “Nushale balamate ‘Bukalenge bua Mukalenge wetu.’” Wakavuluija bateleji ne: “Yehowa uvua mufuke bintu ne tshipatshila kampanda. Uvua mulongolole tshintu kampanda mu lungenyi bua bifukibua biende. Tshipatshila tshivuaye natshi bua buloba ebu ki ntshianji kushintuluka to. Ntshitangile ne lubilu luonso ku dikumbana diatshi. Kakuena tshidi mua kutshishintulula nansha.” (Genese 1:28) Muanetu Pierce wakakolesha bantu bonso bua kukokela bumfumu butambe bunene bua Nzambi ne lulamatu luonso nansha mudiku ntatu mijudija kudi bubi bua Adama muntu wa kumpala. Muanetu Pierce wakafila mubelu ne: “Tukadi mu tshikondo tshia dilumbuluisha. Nkutushadile dîba anu dikese dia kukeba bantu ba muoyo muololoke bua kubambuluisha bua kumanyabu bulelela. Nukuate mudimu ne dîba edi bimpe bua kufikisha lumu luimpe lua Bukalenge kudi bantu bakuabu.” Bantu badi batua Bukalenge bua Nzambi nyama ku mikolo ne lulamatu badi mua kutekemena kudiye bua kupeta dikuatshisha.​—Musambu 18:25.

Mu tshitupa tshia ndekelu, mulombodi wa programe wakabala mioyo ne mêyi a dijingilangana diakalengele bitume kudi ba ku Betele yetu ya buloba bujima. Pashishe kufilaye mapoloma kudi balongi, ne umue wabu pende kubalaye mukanda uvuabu bafunde ne balongi babu bua kuleja dianyisha bua malu onso avuabu babalongeshe. Au uvua nkomenu mukumbane wa dituku divua dilenga be, dituku dikala bonso bavua balonde ndongamu eu mua kushala anu bavuluka matuku a bungi.

[Kazubu mu dibeji 23]

MALU ADI ATANGILA BALONGI

Bungi bua matunga adibu bafumine: 11

Bungi bua matunga adibu babatume: 22

Bungi bua balongi: 48

Muayene wa bidimu: 34,8

Muayene wa bidimu bienza mu bulelela: 18,3

Muayene wa bidimu mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba: 13,4

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Kalasa ka 117 ka Gilada, Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower

Mu liste udi kuinshi eku mbabale milongo batuadijile kumpala baya batangile panyima; mbafunde mêna babangile ku dia bakaji batangile ku dia balume mu mulongo wonso.

(1) Thompson, E.; Norvell, G.; Powell, T.; Kozza, M.; McIntyre, T. (2) Reilly, A.; Clayton, C.; Allan, J.; Blanco, A.; Muñoz, L.; Rustad, N. (3) Guerrero, Z.; Garcia, K.; McKerlie, D.; Ishikawa, T.; Blanco, G. (4) McIntyre, S.; Cruz, E.; Guerrero, J.; Ritchie, O.; Avellaneda, L.; Garcia, R. (5) Powell, G.; Fiskå, H.; Muñoz, V.; Baumann, D.; Shaw, S.; Brown, K.; Brown, L. (6) Shaw, C.; Reilly, A.; Peloquin, C.; Münch, N.; McKerlie, D.; Ishikawa, K. (7) Münch, M.; Peloquin, J.; Kozza, T.; Avellaneda, M.; Allan, K.; Ritchie, E.; Norvell, T. (8) Cruz, J.; Baumann, H.; Clayton, Z.; Fiskå, E.; Thompson, M.; Rustad, J.