Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Mêyi a Stefano adi mu Bienzedi 7:59 adi aleja ne: bidi bikengela kutuma masambila kudi Yezu anyi?

Bienzedi 7:59 udi wamba ne: ‘Bakadi bakuma Stefano mabue ulomba Mukalenge wamba ne: Mukalenge Yezu, angata muoyo wanyi.’ Mêyi aa mmajule nkonko mu mitu ya bamue bantu, bualu Bible udi wamba ne: Yehowa udi ‘umvua milombu.’ (Musambu 65:2) Stefano wakasambila Yezu bushuwa anyi? Ebi bidi bileja ne: Yezu nyeye Yehowa anyi?

Mukanda wa Mvidi Mukulu wa bena Mishonyi udi wamba ne: Stefano uvua “utendelela [Nzambi].” Bushuwa, ba bungi batu bamba anu bu mumvuiji wa malu a mu Bible Matthew Henry, wakamba ne: “Apa Stefano udi usambila Kristo, ne ke tshitudi petu ne bua kuenza.” Kadi mmuenenu eu ki mmulelela to. Bua tshinyi?

Munga mukanda udi wamba mêyi majalame aa: “Muaku Nzambi ki ng’wa ku tshifundilu to, ne kauvua ne bua kuikala mu bivuabu bakudimune to. Kawena munda mua nansha umue wa ku [mikanda mifunda ku bianza] ya kale anyi bible ivuabu bakudimune kale to.” (Barnes’ Notes on the New Testament) Kadi mmunyi muakafika muaku “Nzambi” ku dibuela mu mvese eu? Mushikuluji Abiel Abbot Livermore wakabikila muaku eu ne: “ntshilejilu tshia ngenyi mibi ivua bakudimunyi balamate kabayi ne bijadiki.” Ke bualu kayi mu bible mivule ya matuku etu aa kamuena ditela Nzambi dia mafi edi to.

Nansha nanku, Bible ya bungi idi yamba ne: Stefano “wakasambila” Yezu. Note kuinshi kua dibeji mu Bible wa Traduction du monde nouveau udi uleja ne: muaku “ulomba” udi kabidi mua kumvuija ne: uvua “ubila anyi usambila.” Bualu ebu kabuena buleja ne: Yezu udi Nzambi Wa-Bukole-Buonso anyi? Tòo. Nkonga-miaku mukuabu udi umvuija ne: muaba eu, muaku wa ku tshifundilu wa mu tshiena-Greke e·pi·ka·leʹo udi umvuija: “Kuela dîyi, kubila; . . . kulayidila kudi munene kampanda.” (Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words) Paulo wakatela muaku umue umue eu pakambaye ne: “Ndi ndayidila kudi Kaisa.” (Bienzedi 25:11) Nunku mbiakanyine padi bible mukuabu wamba ne: Stefano “wakela [Yezu] dîyi.”​—The New English Bible.

Ntshinyi tshiakasaka Stefano bua kuenza dilomba dia nanku? Bilondeshile Bienzedi 7:55, 56, Stefano, ‘muule tente ne nyuma muimpe, wakatangila mulu talala, wakamona butumbi bua Nzambi, ne Yezu muimane ku tshianza tshia bukole tshia Nzambi.’ Pa tshibidilu, Stefano uvua ne bua kutuma masambila ende kudi Yehowa mu dîna dia Yezu. Kadi bu muvuaye mumone Yezu mubishibue ku lufu mu tshikena-kumona etshi, wakadimona muikale ne mushindu wa kumuela dîyi buludi ne: ‘Mukalenge Yezu, angata muoyo wanyi.’ Stefano uvua mumanye bimpe ne: bavua bapeshe Yezu bukokeshi bua kubisha bafue. (Yone 5:27-29) Ke bualu kayi wakamulomba bua kulama muoyo wende anyi bukole bua muoyo too ne dituku divuaye ne bua kulua kumubisha ku lufu ne kumupesha muoyo mu diulu, kayi mua kufua kabidi to.

Mêyi makese a Stefano aa adi umvuija ne: bantu badi ne bua kusambila Yezu anyi? Tòo. Tshilejilu, Stefano wakamona Yezu pa bule, Yehowa pa bule kabidi, bualu Bible udi ulonda ne: wakamona Yezu “muimane ku tshianza tshia bukole tshia Nzambi.” Kabidi, au uvua nsombelu wa pa buende. Mukuabu musangu umuepele uvuabu bambile Yezu mêyi mushindu eu uvua wa pavua mupostolo Yone muakule bia muomumue ne Yezu buludi pakamumonaye mu tshikena-kumona.​—Buakabuluibua 22:16, 20.

Nansha mudi bena Kristo ba lelu batuma masambila abu kudi Yehowa Nzambi, badi pabu ne ditabuja didi kadiyi ditenkakana dia se: Yezu udi ‘dibisha ne muoyo.’ (Yone 11:25) Anu muvuabi bikoleshe Stefano, ditabuja ne: Yezu udi ne bukole bua kubisha bayidi bende ku bafue didi mua kutuambuluisha ne kutukolesha mu bikondo bia mateta.