Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ntshinyi tshidi ne bukokeshi pa matuku ebe atshilualua?

Ntshinyi tshidi ne bukokeshi pa matuku ebe atshilualua?

Ntshinyi tshidi ne bukokeshi pa matuku ebe atshilualua?

MULONGESHI wa didimenena dia bintu John Gray udi wamba ne: “Bantu kabatshiena kabidi ne bukokeshi pa matuku abu atshilualua anu bu mutu nyama.” Kadi mufundi wa mikanda Shmuley Boteach udi uleja yeye mmuenenu udi mushilangane ne wa Gray mu bualu ebu. Udi wamba mu mukanda wende kampanda ne: “Muntu ki nnyama to, ne pa nanku utu misangu yonso ne bukokeshi pa matuku ende atshilualua.”​—An Intelligent Person’s Guide to Judaism.

Bantu ba bungi badi batua ku tshia Gray bitaba ne: makole matupite makanda a mu bintu bifuka adi ne bukokeshi pa matuku a bantu atshilualua. Bakuabu badi bamona bobu ne: muntu mmufukibue kudi Nzambi ne mbamupeshe mushindu wa kuikala ne bukokeshi pa matuku ende atshilualua.

Bamue badi badi bela meji ne: bantu bakuabu badi ne buenzeji bukole pa matuku abu atshilualua. Bilondeshile mufundi wa mikanda Roy Weatherford, “bantu ba bungi mu buloba bujima, ne nangananga bantu bakaji bavule katshia ku kale, kabavua . . . ne bukole anyi ne bukokeshi pa matuku abu a muoyo bua malu kampanda adi amueneka patoke bu mudi disubisha ne dikengesha dia bantu.” (The Implications of Determinism) Ba bungi mbamone malu mimpe avuabu batekemene manyanguke bua diluishangana dia bena tshididi anyi basalayi.

Mu bikondo bishale bakuabu bakadimona kabayi ne wa kubambuluisha bualu bavua bela meji ne: makole kampanda avua ne bukokeshi pa matuku abu a muoyo. Boteach udi wamba ne: “Bena Greke ba kale bavua bitaba bikole lungenyi lua se: ditekemena dionso divua tshianana bualu muntu kavua ne bualu bukuabu bua kuenza bushilangane ne tshikavuabu bamane kumufundila.” Bavua bitaba ne: tshidi muntu yonso ne bua kulua mu matuku ende a muoyo ntshimana kufunda kudi nzambi-mikaji itu yenza muayi mudiyi misue. Bavua bela meji ne: nzambi-mikaji eyi ivua ifundila muntu dituku divuaye ne bua kufua ne bungi bua ntatu ne makenga bivuaye ne bua kupeta mu matuku ende onso a muoyo.

Dilongesha dia se: tshidi muntu ne bua kulua tshidi ku bukokeshi bua makole kampanda adi mapite a muntu, nditangalake miaba yonso lelu’eu. Tshilejilu, bantu ba bungi badi bitaba ne: Nzambi mmumane kujadika malu onso ikala muntu ne muntu ne bua kuenza too ne dîba didiye ne bua kufua. Bakuabu badi bitaba bobu ne: ‘Nzambi Wa-Bukole-Buonso mmumane kulongoluela muntu ne muntu lupandu anyi kabutu ka kashidi.’

Mmunyi muudi umona pebe bualu ebu? Tshiwikala mu matuku adi kumpala eku, ntshimana kujadika kudi makole kampanda adi makupite mutu anyi? Peshi kudiku bulelela kampanda mu mêyi aa a William Shakespeare, mufundi wa manaya a drama wa bena Angleterre, wakafunda ne: “Bantu batu imue misangu ne bukokeshi pa tshidi tshibafikila mu matuku abu a muoyo”? Tangila tshidi Bible wamba pa bualu ebu.