Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ikalayi ne disanka bua munudi bena Kristo!

Ikalayi ne disanka bua munudi bena Kristo!

Ikalayi ne disanka bua munudi bena Kristo!

“Muntu musue kuditumbisha, aditumbishe bualu bua Mfumu.”​—1 KOLINTO 1:31, MMM.

1. Ntshilele kayi tshidi natshi bantu lelu pa bidi bitangila malu a ntendelelu?

 MUFUNDI kampanda wa malu a ntendelelu wakakula bua tshilele tshidi tshibuele mu bantu lelu tshidi tshitangila ntendelelu yabu. Wakamba ne: “Tshilele tshidi tshitangalake mu bitendelelu ntshia kulengulula malu a ntendelelu. Bantu badi baleja lungenyi lua kubenga kudifila bushuwa mu malu a mu tshitendelelu tshidibu.” Wakasakidila ne: bantu ba bungi “badi bitabuja Nzambi . . . ; kadi mbamulengulule.”

2. (a) Bua tshinyi kabiena bikemesha bua mudi bantu balue kuikala ne kalengu mu malu a mu nyuma? (b) Kuikala ne kalengu kudi mua kuikala ne njiwu kayi bua bena Kristo?

2 Tshilele etshi tshia kuikala ne kalengu katshiena tshikemesha balongi ba Bible to. (Luka 18:8) Mu bitendelelu pabuipi ne bionso tshilele etshi tshidi amu mua kumuenekamu. Bitendelelu bia dishima mbipambuishe bantu ne bibele mâyi ku makasa. (Buakabuluibua 17:15, 16) Kadi bua bena Kristo balelela, lungenyi elu ludi lutangalake lua kulengulula malu ne dipanga dia lukunukunu bidi ne njiwu. Tudi mua kupeta diakabi tuetu bafike ku dilengulula ditabuja dietu ne bajimije lukunukunu lutudi nalu lua disadila Nzambi ne lua bulelela bua mu Bible. Yezu wakadimuija bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala ba mu Laodikiya bua kubenga kuikala tshiuyuya pakababelaye ne: ‘Kuena nansha ku mashika nansha ku kapia. Ngakadi kusua ne: wikale nansha ku mashika anyi ku kapia. Udi tshiuyuya.’​—Buakabuluibua 3:15-18.

Tujingulule tshitudi

3. Mbua malu kayi adi aleja tshidi bena Kristo bikale adibu ne bua kusankila?

3 Bua bena Kristo kuluisha ngikadilu wa kalengu mu malu a mu nyuma, badi ne bua kumanya tshidibu ne badi ne bua kuikala ne disanka bua tshidibu etshi. Bu mutudi basadidi ba Yehowa ne bayidi ba Kristo, tudi mua kusangana malu adi aleja tshitudi mu Bible. Tudi “bantemu” ba Yehowa, ‘benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi’ patudi tumanyisha bakuabu “lumu luimpe.” (Yeshaya 43:10, NW; 1 Kolinto 3:9; Matayo 24:14) Tudi ‘basuangane’ munkatshi muetu. (Yone 13:34) Bena Kristo balelela mbantu badi ne ‘meji abu mibidija a kujingulula nawu tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.’ (Ebelu 5:14) Tudi ‘minda ya pa buloba.’ (Filipoi 2:15) Tudi tudienzeja bua ‘kuikala ne bienzedi bimpe munkatshi mua bisamba bia bende.’​—1 Petelo 2:12; 2 Petelo 3:11, 14.

4. Nku malu kayi kudi mutendeledi wa Yehowa mua kuleja tshidiye kayi muikale?

4 Batendeledi balelela ba Yehowa mbamanye kabidi tshidibu kabayi mua kuikala. ‘Kabena ba pa buloba’ anu muvua Mfumuabu Yezu Kristo kayi wa pa buloba. (Yone 17:16) Mbatapuluke ne “bantu” badi ‘bafikishibue mu meji abu ne bavuijibua benyi ku muoyo wa Nzambi.’ (Efeso 4:17, 18) Bua bualu ebu, bayidi ba Yezu badi ‘bapidia malu adi kaayi a Nzambi ne nkuka ya pa buloba, bikale ne meji mapuekele ne makane a Nzambi patshidibu pa buloba ebu.’​—Tito 2:12.

5. Dikankamija dia ‘kuditumbisha bua Mfumu’ didi diumvuija tshinyi?

5 Dijingulula bimpe tshitudi ne malanda atudi badie ne Mukokeshi Mutambe Bunene wa diulu ne buloba bidi bitusaka ku ‘diditumbisha bualu bua Mfumu.’ (1 Kolinto 1:31) Ndiditumbisha dia mushindu kayi adi? Tuetu bena Kristo balelela tudi ne disanka dia kuikala ne Yehowa bu Nzambi wetu. Tudi tulonda mubelu eu: “Muntu musue kuditumbisha aditumbishe pikalaye ne lungenyi, kabidi mummanye meme, bualu meme [Yehowa] ndi mfuilangana luse, ndi ndumbuluisha biakane, ngenza malu makane pa buloba.” (Yelemiya 9:23, MMM) Tudi ‘tuditumbisha’ bua diakalenga dia kumanya Nzambi ne bua mudiye ukuata netu mudimu bua kuambuluisha bakuabu.

Lutatu ludiku mu bualu ebu

6. Bua tshinyi bidi bikolela bamue bua kushala bamanye ne: mbena Kristo?

6 Bushuwa, kabiena bipepele bua kushala misangu yonso bamanye ne: tudi bena Kristo to. Nsonga kampanda uvuabu bakoleshe bu muena Kristo wakavuluka ne: tshikondo kampanda wakapeta butekete bua mu nyuma. Udi wamba ne: “Minga misangu, mvua mmona ne: tshivua mumanye bua tshinyi ndi Ntemu wa Yehowa. Bavua bandongeshe bulelela katshia ku buana. Dîba dikuabu mvua mmona ne: ntshitendelelu tshidi bantu balonda anu bu bikuabu bionso ebi.” Bakuabu badi mua kuikala balekele buena Kristo buabu babuludika kudi bantu batu benza malu a kujikija nawu lutetuku, tudiomba ne bikandakanda ne mmuenenu wa malu wa mpindieu udi kayi mu diumvuangana ne Nzambi pa bidi bitangila nsombelu. (Efeso 2:2, 3) Bamue bena Kristo batu bimue bikondo belakana ne badielulula nkonko pa malu adibu bangata ne mushinga ne bipatshila biabu.

7. (a) Ndidikonkonona dia mushindu kayi didi dikumbanyine basadidi ba Nzambi? (b) Nkuepi kudi njiwu?

7 Kudikonkononaku ne muoyo mujima nkubi menemene anyi? Tòo. Udi mua kuvuluka ne: mupostolo Paulo wakakankamija bena Kristo bua kutungunuka ne kudikonkonona pakambaye ne: ‘Nuditete munda muenu ne nudi ne ditabuja anyi; nudijadike bienu [tshinudi].’ (2 Kolinto 13:5) Apa mupostolo Paulo uvua ukankamija bena Kristo bua kudienzeja bikole bua kusunguluja matekete onso a mu nyuma avua mua kuikala mamueneke ne tshipatshila tshia kuela bidia bidi bikengedibua bua kuatshimuna. Padi muena Kristo uditeta ni udi mu ditabuja, udi ne bua kujadika bikala mêyi ende ne bienzedi biende bikale mu diumvuangana ne bidiye wamba ne: udi witabuja. Kadi didikonkonona didi mua kulua dia tshianana anyi kutukebela njiwu ya mu nyuma diodi ditangija kua patupu, ditusaka bua kukeba kumanya bumuntu buetu anyi kukeba mandamuna adi kaayi mu diumvuangana ne malanda etu ne Yehowa peshi ne tshisumbu tshia bena Kristo. * Katuena basue ‘kunyanguka mu ditabuja dietu’ nansha kakese!​—1 Timote 1:19.

Ki mbatusale ku ntatu to

8, 9. (a) Mmêyi kayi avua Mose muambe bua kuleja muvuaye kayi mukumbane? (b) Ntshinyi tshiakenza Yehowa pavua Mose mudimone kayi mukumbane? (c) Mmunyi mudi mêyi a Yehowa a dikoleshangana nawu ku muoyo makusankishe?

8 Bena Kristo batu belakana minga misangu badi ne bua kudiumvua ne: mbatekete anyi? Tòo. Badi mua kukolesha muoyo pa kumanya ne: didiumvua bu batekete nunku ki ndituadije lelu to. Bantemu ba Nzambi ba lulamatu ba kale bakadiumvua pabu nunku. Angata tshilejilu tshia Mose, muntu wakaleja ditabuja, lulamatu ne didifila kudi Nzambi bia dikema. Pakamupeshabu mudimu uvua umueneka bu mumupite makanda, wakamba ne buôwa buonso ne: “Meme ndi nganyi?” (Ekesode 3:11) Bidi bimueneka ne: diandamuna divuaye nadi mu lungenyi divua dia se: ‘Tshiena ne mushinga to’ anyi ‘tshiena mukumbane to!’ Nsombelu wa Mose ke uvua mua kuikala mumusake bua kudiumvua kayi mukumbane: Uvua wa mu tshisamba tshia bapika. Bavua bamubenge kudi bena Isalele. Kavua wakula bimpe to. (Ekesode 1:13, 14; 2:11-14; 4:10) Uvua mulami wa mikoko, mudimu uvua bena Ejipitu bakine bikole. (Genese 46:34) Kabiena bikemesha bua muvuaye mumone kayi mukumbane bua kulua mupikudi wa bantu ba Nzambi bavua mu bupika!

9 Yehowa wakakankamija Mose pa kumulaya malu abidi: ‘Bulelela, nengikale nebe, nenkupe tshimanyinu etshi tshidi tshileja ne: ngakukutuma: pawapatula bantu badi mu Ejipitu nenutendelele Nzambi pa mukuna eu.’ (Ekesode 3:12) Nzambi uvua wambila musadidi wende uvua welakana eu ne: Uvua ne bua kuikala nende misangu yonso. Uvua kabidi uleja ne: uvua ne bua kupandisha bantu bende kakuyi mpata. Munkatshi mua bidimu ne bidimu, Nzambi utu mulaye bantu bakuabu kabidi dikuatshisha diende. Tshilejilu, pavua tshisamba tshia Isalele pabuipi ne kubuela mu buloba bulaya, wakamba mukana mua Mose ne: ‘Nuikale ne bukole ne mitshima ya dikima. Yehowa, Nzambi wenu, yeye mene uyaya nenu; yeye kêna unupanga, kêna unulekela.’ (Dutelonome 31:6) Yehowa wakajadikila kabidi Yoshua ne: ‘Kakuena muntu udi mua kuimana kumpala kuebe to matuku onso autshidi ne muoyo; nengikale nebe; tshiena nkulekela, tshiena nkushiya nkayebe.’ (Yoshua 1:5) Udi ulaya bena Kristo ne: ‘Tshiena nkulekela, nansha kakese, tshiena nkushiya tshianana.’ (Ebelu 13:5) Mutudi ne dikuatshisha edi dikole, tudi ne bua kuikala ne disanka dia kuikala bena Kristo!

10, 11. Mmunyi muvuabu bambuluishe muena Lewi Asafa bua kulama meji mimpe pa mushinga uvua nawu mudimu uvuaye ukuatshila Yehowa?

10 Nkama ya bidimu mitue ku itanu kunyima kua Mose, muena Lewi wa lulamatu Asafa wakafunda uleja patoke dielakana diende pa mushinga wa kuikala ne ngikadilu muimpe. Pavuaye uditatshisha bua kusadila Nzambi nansha mu makenga ne mateta, wakamona bamue bantu bavua bapetula Nzambi bapeta lumu lua bungi ne bubanji. Mmunyi muakamutonda bualu abu mu mutshima? Wakamba ne: ‘Kadi mbu mundi ngamba bualu buanyi, makasa anyi akamba kusesuka kaba kabalê; biendedi bianyi biakamba kuselemuka. Bualu ngakadi mukuatshile bantu badi badisue mukawu, pangakatangila diakalengele dia bantu babi.’ Wakatuadija kuelakana bua mushinga wa kuikala mutendeledi wa Yehowa. Asafa wakamba ne: ‘Bulelela, ngakalengeja mutshima wanyi patupu, ngakowa bianza bianyi pangakadi tshiyi ne tshilumbu. Bualu bua dinda too ne ku dilolo ngakukumibua.’​—Musambu 73:2, 3, 13, 14.

11 Ntshinyi tshivua Asafa muenze bua meji au avua amulubakaja? Wakaasokoka anyi? Tòo. Wakaaleja Nzambi mu disambila bu mutudi mua kubala mu Musambu wa 73. Meji a Asafa akashintuluka bikole pakayaye mu ntempelo. Pavuaye kuoku, wakafika ku dijingulula ne: didifila kudi Nzambi ke njila mutambe buimpe wa kulonda. Yeye mumane kumona tshiakabidi ne: kusadila Yehowa kudi ne mushinga, wakajingulula ne: Yehowa uvua mukine malu mabi ne mu tshikondo tshiakanyine, uvua ne bua kunyoka bantu babi. (Musambu 73:17-19) Bu muvua mmuenenu wa malu wa Asafa mushintuluke, wakatuishibua ne: uvua ne diakalenga dia kuikala musadidi wa Yehowa. Wakambila Nzambi ne: ‘Ntu ngikala nebe matuku onso; wewe udi unkuata ku tshianza tshianyi tshia balume. Wewe neundombole ne meji ebe, pashishe, neumbueje mu butumbi.’ (Musambu 73:23, 24) Asafa wakasankila mu Nzambi wende kabidi.​—Musambu 34:2.

Bavua bamanye bimpe tshivuabu

12, 13. Fila bilejilu bia bantu badi Bible utela bavua ne disanka bua malanda avuabu badie ne Nzambi.

12 Mushindu umue utudi tuetu bena Kristo mua kukolesha tshitudi ng’wa kukonkonona ne kuidikija ditabuja dia batendeledi ba lulamatu bavua ne disanka dilelela bua malanda avuabu badie ne Nzambi nansha muvuaku ntatu. Tangila tshilejilu tshia Yosefe muana wa Yakoba. Patshivuaye muana, bakamutungila tshitungu ne kumupanyishabu bu mupika ne kuyabu nende mu Ejipitu, mutantshi mule ne tatuende uvua utshina Nzambi, kule ne bena mu dîku diabu bavua bamunange ne bamukuatshisha. Pavuaye mu Ejipitu, kavua ne muntu uvua mua kumupesha mibelu mimpe to, ne wakapeta ntatu mikole ivua imuteta mu bienzedi biende bimpe ne dieyemena diende dia Nzambi. Kadi wakadienzeja muende muonso bua kushala mumanye bimpe ne: uvua musadidi wa Nzambi, ne wakashala mulamate ku tshivuaye mumanye ne: tshivua tshiakane. Uvua ne disanka dia kuikala mutendeledi wa Yehowa nansha muaba uvua kauyi muimpe, ne kakumvua bundu bua kuleja tshivua meji ende to.​—Genese 39:7-10.

13 Kunyima kua bidimu bitue ku nkama muanda mukulu, muana wa bakaji mukuabu muena Isalele uvuabu bakuate mu mvita wakalua mupika wa Nâmana munene wa basalayi ba bena Sulia kakapua muoyo ne: uvua mutendeledi wa Yehowa. Pakamueneka mushindu, wakamanyisha malu a Yehowa ne dikima dionso pa kuleja ne: Elisha uvua muprofete wa Nzambi mulelela. (2 Bakelenge 5:1-19) Kunyima kua bidimu, Yoshiya Mukalenge utshivua nsonga wakatuadija kuakaja malu a ntendelelu munkatshi mua matuku a bungi, kulongolueshaye ntempelo wa Nzambi ne kupingaja tshisamba tshiabu kudi Yehowa. Uvua usankila mu ditabuja diende ne mu ntendelelu wende. (2 Kulondolola, nshapita 34, 35) Danyele ne balunda bende bena Ebelu basatu bavua mu Babulona kabakapua muoyo ne: bavua basadidi ba Yehowa, ne nansha pavuabu babaluisha anyi pavuabu mu mateta, bakashala ne lulamatu. Bushuwa, bavua ne disanka dia kuikala basadidi ba Yehowa.​—Danyele 1:8-20.

Ikala ne disanka bua tshiudi

14, 15. Kuditumbisha bua buena Kristo buetu kudi kumvuija tshinyi?

14 Basadidi ba Nzambi aba bakapeta diakalenga bualu bavua ne disanka dia bungi bua tshivuabu ku mêsu kua Nzambi. Tuambe tshinyi buetu tuetu lelu eu? Kusanka bua mutudi bena Kristo kudi kumvuija tshinyi?

15 Tshia kumpala, bidi bikengela wewe kuikala ne dianyisha dia bungi bua muudi munkatshi mua bantu badi babikidibua ku dîna dia Yehowa, badi bapeta mabenesha ende ne badiye wanyisha. Nzambi kêna ne dielakana nansha dikese bua muntu udi ku luseke luende. Mupostolo Paulo, uvua ne muoyo mu tshikondo tshia tshimbondambonda mu malu a ntendelelu wakafunda ne: ‘[Yehowa] udi mumanye badi bende.’ (2 Timote 2:19; Nomba 16:5) Yehowa udi ne disanka bua “badi bende.” Udi wamba ne: ‘Udi ubisha tshianza kudi bena Isalele udi utua mu kamonyi ka dîsu dia Yehowa.’ (Zekâya 2:8) Bulelela, Yehowa mmutunange. Ku luetu luseke, malanda etu nende adi ne bua kuikala mashindamene pa dinanga dikole ditudi bamunange. Paulo wakamba ne: “Biananga muntu Nzambi, yeye udi mumanyibue kudi Nzambi.”​—1 Kolinto 8:3.

16, 17. Bua tshinyi bena Kristo bana ne bakole badi ne bua kuikala ne disanka bua bumpianyi buabu bua mu nyuma?

16 Bansonga badibu bakoleshe bu Bantemu ba Yehowa badi ne bua kudikonkonona bikala buena Kristo buabu buenda bukola bualu mbadie malanda a nsungasunga ne Nzambi. Kabena ne bua kuikala anu beyemena ditabuja dia baledi babu to. Pa bidi bitangila musadidi yonso wa Nzambi, Paulo wakafunda ne: ‘Yeye udi wimana anyi udi upona bua mukalenge wende.’ Udi utungunuka ne: ‘Buonso buetu, muntu ne muntu, neabadile malu ende kudi Nzambi.’ (Lomo 14:4, 12) Bushuwa, wewe mutungunuke ne kuitaba ntendelelu wa baledi bebe ne mioyo ibidi kuena mua kudia malanda masheme ne a matuku a bungi ne Yehowa to.

17 Katshia ku kale, bantemu ba Yehowa batu amu kuoku. Mbatuadije ne muntu muena lulamatu Abele (kukadi mpindieu bidimu bitue ku 6 000) too ne ku “musumba munene” wa Bantemu ba lelu ne ku bisumbu bia batendeledi ba Yehowa bikala ne bua kupeta muoyo wa kashidi. (Buakabuluibua 7:9, NW; Ebelu 11:4) Tudi ba ndekelu ba mu mulongolongo eu wa batendeledi ba lulamatu. Bushuwa, tudi ne bumpianyi buimpe butambe bua mu nyuma!

18. Mmunyi mudi malu atudi tuangata ne mushinga ne mêyi adi atuludika bitutapulula ne bena panu?

18 Buena Kristo buetu budi kabidi bumuenekela ku malu atudi tuangata ne mushinga, ngikadilu, mêyi adi atuludika ne bienzedi bietu. Buena Kristo budi ‘Njila,’ mushindu umuepele muimpe wa nsombelu udi usankisha Nzambi. (Bienzedi 9:2; Efeso 4:22-24) Bena Kristo badi ‘bajingulula malu onso’ ne ‘balamata adi mimpe’! (1 Tesalonike 5:21) Tudi ne ngumvuilu muimpe wa dishilangana dinene didi pankatshi pa Buena-Kristo ne bantu badi kule ne Nzambi. Yehowa udi uleja patoke dishilangana didiku pankatshi pa ntendelelu mulelela ne wa dishima. Wakamba mukana mua muprofete wende Malaki ne: ‘Nenujingulule ditapuluka pankatshi pa bantu bimpe ne bantu babi, pankatshi pa badi bakuatshila Nzambi mudimu ne badi kabayi bamukuatshila mudimu.’​—Malaki 3:18.

19. Ntshinyi tshikala bena Kristo balelela kabayi ne bua kuenza nansha kakese?

19 Bu mudi kuditumbisha bua Yehowa kuikale ne mushinga mu buloba ebu bua tshimbondambonda, ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuikala ne disanka dia bungi bua Nzambi wetu ne kushala bamanye ne: tudi bena Kristo? Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda mudi mibelu mimpe. Paudi uyikonkonona, ikala mujadike ne: bena Kristo kabakulengulula malu a Nzambi nansha kakese.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 7 Apa badi bakula anu bua bumuntu buetu bua mu nyuma. Bua aba badi ne masama a mpala, bidi bikengela kukeba luondapu luakanyine.

Udi muvuluke anyi?

• Mmunyi mudi bena Kristo mua ‘kuditumbisha bua Mfumu’?

• Ntshinyi tshidi tshilejilu tshia Mose ne tshia Asafa bikulongeshe?

• Mbantu kayi ba mu Bible bavua ne disanka bua mudimu uvuabu benzela Nzambi?

• Kuditumbisha bua buena Kristo buetu kudi kumvuija tshinyi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 14]

Tshikondo kampanda, Mose uvua udiela mpata

[Bimfuanyi mu dibeji 15]

Basadidi ba bungi ba Yehowa ba kale bavua ne disanka bua tshivuabu