Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tulamayi buena Kristo buetu

Tulamayi buena Kristo buetu

Tulamayi buena Kristo buetu

‘Yehowa udi wamba ne: Nuenu nudi [bantemu] banyi.’​—YESHAYA 43:10.

1. bantu ba mushindu kayi badi Yehowa ukoka kudiye?

 PAUDI ku Nzubu wa Bukalenge, tangila bimpe badi pabuipi nebe. Mbanganyi baudi umona muaba eu wa ntendelelu? Udi mua kumona bansonga ba nsongo batume ntema yabu yonso ku meji adi afumina mu Mukanda wa Nzambi. (Musambu 148:12, 13) Pamuapa, neumone kabidi bamfumu ba mêku badienzeja bua kusankisha Nzambi nansha mudibu basombele mu buloba mudi bantu banyanga nsombelu wa mu dîku. Bumue neumone bakulakaje badi batungunuka ne kuikala ne nsombelu udi umvuangana ne didilambula diabu kudi Yehowa nansha mukadibu ne tusamasama. (Nsumuinu 16:31) Buonso buabu mbanange Yehowa bikole. Ne wakanyisha bua kubakoka kudiye ne bua kudia nabu malanda. Muana wa Nzambi wakamba ne: ‘Kakuena muntu udi mumanye mua kudivuila kundi, bikala Tatu wakuntuma kayi mumukoke.’​—Yone 6:37, 44, 65.

2, 3. Bua tshinyi bidi mua kuikala bikole bua kuikala bamanye misangu yonso ne: tudi bena Kristo?

2 Katuenaku ne disanka bua mutudi munkatshi mua bantu badi Yehowa muanyishe ne badiye ubenesha anyi? Pabi bidi bikole bua tuetu kuikala bamanye misangu yonso ne: tudi bena Kristo mu tshikondo etshi tshia “malu makole.” (2 Timote 3:1) Bidi bikole nunku nangananga bua bansonga badibu bakoleshe mu mêku a bena Kristo. Umue wa kudibu wakamba ne: “Nansha mumvua mbuela mu bisangilu bia bena Kristo, tshivua ne bipatshila bisunguluke bia mu nyuma to, ne tshivua bulelela ne dijinga munda muanyi dia kusadila Yehowa to.”

3 Nansha mudi bamue bajinga ne muoyo umue bua kusadila Yehowa, bilele bibi bia balunda, malu a panu ne meji a kuenza mpekatu bidi mua kubapesha ditanaji. Patudi munkatshi mua buluishi bukole, ku kakese ku kakese, tudi mua kufika ku dipua muoyo ne: tudi bena Kristo. Tshilejilu, ba bungi lelu badi bamona mikenji ya mu Bible idi ilomba bua kuikala ne bikadilu bimpe bu idi kayitshiyi ne mushinga lelu. (1 Petelo 4:4) Bamue badi bela meji ne: kabiena ne mushinga bua kutendelela Nzambi mu mushindu udiye uleja to. (Yone 4:24) Mu mukanda uvua Paulo mufundile bena Efeso, udi uleja ne: ba pa buloba badi ne “nyuma” anyi lungenyi ludi lutangalake mu bantu bonso. (Efeso 2:2) Nyuma eu udi usaka bantu ku dikala ne ngelelu wa meji wa buena wa bantu badi kabayi bamanye Yehowa.

4. Mmunyi muvua Yezu muleje mushinga wa kulama buena Kristo buetu?

4 Kadi, tuetu basadidi ba Yehowa badi badilambule kudiye tudi bamanye ne: nebikale bia dibungama kudi yonso wa kutudi, muana anyi mukole bua kujimija buena Kristo buetu. Mmuenenu muimpe wa buena Kristo buetu udi ne bua kuikala mushindamene anu pa mikenji ya Yehowa ne pa malu adiye mutekemene kutudi. Mbiakanyine bualu tudi bafukibue ku tshimfuanyi tshiende. (Genese 1:26; Mika 6:8) Bible udi ufuanyikija bimpe buena Kristo buetu ne bilamba bia pa mutu, bitudi tuvuala bua bantu bonso babimone. Bua tshikondo tshietu etshi, Yezu wakatudimuija ne: ‘Tangila, ndi ndua bu muivi, disanka didi kudi udi mutabale ne udi ulama bivualu biende, bua yeye kendakanyi butaka ne bua kabatangidi bundu buende.’ * (Buakabuluibua 16:15) Katuena basue kulekela ngikadilu yetu ya bena Kristo ne mikenji idi ilombola bikadilu bietu anyi kulekela bena buloba ebu bua Satana batuenzeja bua kushintulula nsombelu wetu to. Biobi mua kuenzeka nenku, tudi mua kujimija “bivualu” ebi. Nsombelu wa mushindu eu neatuale kanyinganyinga ne bundu.

5, 6. Bua tshinyi dishindama dia mu nyuma didi ne mushinga mukole?

5 Dijingulula bimpe buena Kristo buetu didi ne bukole bua bungi pa nsombelu wetu. Mu mushindu kayi? Bikala mutendeledi wa Yehowa upua muoyo tshidiye, udi mua kupeta ditanaji ne kupanga kulonda njila anyi bipatshila bisunguluke. Bible udi utudimuija misangu ne misangu bua kuepuka dielakana dia nunku. Muyidi Yakobo wakafila didimuija edi: ‘Udi wela mpata udi ufuana divuala dia mâyi manene diendeshibua kudi lupepele ne diedibua mulu. Bua muntu au kedi meji ne: nengangate tshintu kudi Mukalenge; mmuntu wa mitshima ibidi udi utatakana mu njila yende yonso.’​—Yakobo 1:6-8; Efeso 4:14; Ebelu 13:9.

6 Mmunyi mutudi mua kulama buena Kristo buetu? Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kumanya bimpe diakalenga dinene ditudi nadi dia kuikala batendeledi ba Mutambe Bunene? Suaku ukonkonone malu adi alonda aa.

Buena Kristo buebe buikale bushindame

7. Bua tshinyi bidi bimpe kusambila Yehowa bua atukonkonone?

7 Tungunuka ne kukolesha malanda ebe ne Yehowa. Malanda adi bena Kristo badie ne Nzambi ke tshintu tshia mushinga mutambe bunene tshidibu natshi. (Musambu 25:14; Nsumuinu 3:32) Tuetu batuadije kuelakana bua buena Kristo buetu, tudi ne bua kukonkonona bikala malanda aa mimpe anyi makole. Mufundi wa Misambu wakasambila bimpe ne: ‘Tangila munda muanyi, Yehowa, untete; untete mu mutshima wanyi ne mu meji anyi.’ (Musambu 26:2) Bua tshinyi ditukonkonona edi didi ne mushinga mukole? Bualu tuetu nkayetu katuena mua kupima bimpe ngenyi ya munda muetu ne malu adi mu mitshima yetu nansha. Anu Yehowa ke udi mukumbane bua kumanya muntu wetu wa munda: ngenyi ne meji bietu.​—Yelemiya 17:9, 10.

8. (a) Mmunyi mudi dituteta kudi Yehowa mua kutuambuluisha? (b) Mmunyi muudi mupete diambuluisha bua kulubuluka bu muena Kristo?

8 Patudi tulomba Yehowa bua atukonkonone, tudi tumulomba bua atutete. Udi mua kulekela malu kampanda enzeka bua aleje ngenyi milelela itudi nayi ne mushindu udi mutshima wetu. (Ebelu 4:12, 13; Yakobo 1:22-25) Tudi ne bua kuanyisha mateta a nunku bualu adi atupesha mushindu wa kuleja mutudi balamate Yehowa. Adi mua kuleja ni tudi “bakane tshishiki, bakumbane mu malu onso.” (Yakobo 1:2-4) Ne padibu batuteta, tudi mua kukola mu nyuma.​—Efeso 4:22-24.

9. Kudijinguluila bulelela bua mu Bible mbualu budi muntu ne bua kuenza anu bikalaye musue anyi? Umvuija.

9 Ujingulule wewe nkayebe bulelela bua mu Bible. Dimanya dietu dia se: tudi basadidi ba Yehowa didi mua kuteketa padidi kadiyi dishindamene bikole pa dimanya dia Mukanda wa Nzambi. (Filipoi 1:9, 10) Muena Kristo yonso, muana anyi mukole, udi ne bua kuenza muende muonso bua kudijinguluila ne: tshidiye witabuja mbulelela budi mu Bible menemene. Paulo wakadimuija bena kuitabuja nende ne: “Nujingulule malu onso; nulamate malu adi mimpe.” (1 Tesalonike 5:21) Bansonga bena Kristo badi mu mêku adi atshina Nzambi badi ne bua kumanya ne: kabena mua kuikala bena Kristo balelela anu bua ditabuja dia baledi babu to. Davidi wakabela muanende Solomo bua ‘kumanya Nzambi wa tatuende, kumukuatshila mudimu ne mutshima mutoke.’ (1 Kulondolola 28:9) Nsonga Solomo kavua ne bua kuimanyina anu pa ditabuja divua tatuende muitabuje nadi Yehowa nansha. Uvua yeye muine ne bua kumanya Yehowa, ne ke tshiakenzaye. Wakalomba Nzambi ne: ‘Umpe meji ne lungenyi bua meme kumanya mua kulopoka ne kulua kumpala kua bantu aba.’​—2 Kulondolola 1:10.

10. Bua tshinyi kabiena bibi bua kuela nkonko milelela ne meji makane?

10 Ditabuja dikole ndishindamene pa dimanya. Paulo wakamba ne: ‘Ditabuja didi difuma ku diumvua.’ (Lomo 10:17) Ntshinyi tshivuaye musue kuamba? Uvua musue kuamba ne: patudi tudidisha ne Dîyi dia Nzambi, tudi tukolesha ditabuja ne dieyemena dietu kudi Yehowa, mu malaya ende ne mu bulongolodi buende. Didiela nkonko milelela pa bidi bitangila Bible didi mua kutufikisha ku mandamuna adi atukolesha ku muoyo. Kabidi, mu Lomo 12:2, tudi tusangana mubelu wa Paulo eu: ‘Nuenu nujingulule mudi disua dia Nzambi didi dimpe, didi dimusankisha.’ Mmunyi mutudi mua kukumbaja mêyi aa? Mpa kupeta ‘dimanya dia tshishiki dia bulelela.’ (Tito 1:1) Nyuma wa Yehowa udi mua kutuambuluisha bua kumvua nansha malu adi makole. (1 Kolinto 2:11, 12) Tudi ne bua kusambila bua kupeta diambuluisha dia Nzambi patudi ne lutatu lua kumvua bimpe bualu kampanda. (Musambu 119:10, 11, 27) Yehowa mmusue bua tumvue Dîyi diende, tuditabuje ne tuditumikile. Mmusue nkonko milelela miela ne meji makane.

Ikala mudisuike bua kusankisha Nzambi

11. (a) Ndijinga kayi ditu nadi muntu yonso didi mua kutukebela njiwu? (b) Mmunyi mutudi mua kupeta dikima dia kukandamena bilele bibi bia balunda?

11 Keba bua kusankisha Nzambi, ki mbantu to. Ki mbibi bua kujadika ndambu tshitudi patudi mu tshisumbu kampanda tshia bantu. Muntu yonso utu dijinga ne kuikala ne balunda, ne kuanyishibua kudi bantu kutu kutupetesha disanka. Padi muntu nsonga too ne padiye ukulakaja, binende badi mua kuikala ne bukokeshi bua bungi kudiye ne ebi bidi bimupesha dijinga dia kubidikija anyi kubasankisha. Kadi balunda ne binetu kabatu misangu yonso batujingila disanka to. Minga misangu batu anu basue bua muntu kampanda aditue nabu mu malu mabi. (Nsumuinu 1:11-19) Patu muena Kristo ufika ku dienza malu mabi adi binende benza, utu misangu mivule ujinga kusokoka tshidiye. (Musambu 26:4) Mupostolo Paulo wakatudimuija ne: “Kanuidikiji malu a bena panu.” (Lomo 12:2, MMM) Yehowa udi utupesha bukole bua munda butudi nabu dijinga bua kuluisha malu onso a pambelu adi asua kutukoka kudiwu.​—Ebelu 13:6.

12. Ndîyi kayi ne ntshilejilu kayi bidi mua kutukolesha bua kushala bakole mu ditabuja padibi bikengela kueyemena Nzambi?

12 Padi bilele bibi bia bakuabu bisua kunyanga buena Kristo buetu, bidi bimpe kuvuluka ne: lulamatu luetu kudi Nzambi ludi ne mushinga mupite kule ne kule lungenyi kayi luonso ludi lutangalake anyi bibidilu bidi kudi bantu ba bungi. Mu miaku idi mu Ekesode 23:2 mudi dîyi didi mua kutukuba. Idi yamba ne: ‘Kulondi kunyima kua tshisumbu tshia bantu tshinene bua kuenza malu mabi.’ Pavua bena Isalele bavule belakana bua bukole budi nabu Yehowa bua kukumbaja malaya Ende, Kaleba wakabenga ne muoyo mujima bua kulamata ku luseke lua ba bungi. Uvua mutuishibue ne: malaya a Nzambi avua a kueyemena, ne wakapeta difutu dinene bua lulamatu luende. (Nomba 13:30; Yoshua 14:6-11) Udiku pebe ujinga kutantamena ngenyi idi mitangalake mu bantu bua kulama malanda ebe ne Nzambi anyi?

13. Bua tshinyi kumanyisha bantu ne: tudi bena Kristo nnjila wa meji?

13 Manyisha bantu ne: udi muena Kristo. Batu bamba ne: mushindu mutambe buimpe wa kudikuba nkudianjila kuela mvita. Ke tshidi tshikengela kabidi kuenza bua kuluila buena Kristo buetu. Pavuabu baluisha bena Isalele ba lulamatu bua kabakumbaji disua dia Yehowa mu tshikondo tshia Ezela, bakamba ne: “Tuetu tudi bena mudimu ba Nzambi wa diulu ne buloba.” (Ezela 5:11) Bienzedi ne mêyi mabi a bantu badi batuluisha biobi bitutshinyishe, buôwa budi mua kututekesha mu mikolo. Tuetu bajinge kusankisha bantu bonso, bukole buetu budi mua kukepa. Nunku katubatshinyi to. Bidi misangu yonso bimpe bua wewe kuleja bakuabu patoke ne: udi Ntemu wa Yehowa. Ne kanemu, ne muoyo umue kabidi, udi mua kumvuija bakuabu malu audi wangata ne mushinga, audi witabuja ne tshiudi mulamate bu muena Kristo. Ambila bakuabu bua bamanye ne: udi mudisuike bua kushala mulame mikenji mitambe buimpe ya Yehowa mu malu a bikadilu. Leja patoke ne: kuena mua kuanyisha bua kujimija lulamatu luebe lua muena Kristo to. Leja kabidi ne: udi ne disanka bua mêyi adi ajadika bikadilu bimpe audi utumikila. (Musambu 64:10) Kutungunuka ne kuleja patoke ne: tudi bena Kristo ba lulamatu kudi mua kutukolesha, kutukuba anyi mene kusaka bamue bantu bua kukeba bua kumanya Yehowa ne bantu bende.

14. Dituseka ne dituluisha bidi ne bua kututekesha mu mikolo anyi? Umvuija.

14 Bushuwa, bamue bantu badi mua kutuseka anyi kutuluisha. (Yuda 18) Bikala bakuabu kabayi basue paudi udienzeja bua kubumvuija mêyi adi ajadika bikadilu bimpe audi ulonda, kuteketshi mu mikolo to. (Yehezekele 3:7, 8) Nansha wewe mudienzeje mushindu kayi, kuakufika ku dituisha bantu badi kabayi ne dijinga dia kutuishibua nansha. Vuluka Palô. Tshipupu anyi tshishima nansha tshimue, anyi mene dijimija dia muanende muan’abute kabiakamutuisha ne: Mose uvua wakula mu dîna dia Yehowa to. Nunku, kulekedi ditshina dia bantu dikutekesha mu mikolo to. Dieyemena Yehowa ne dimuitabuja bidi mua kutuambuluisha bua kutshimuna buôwa.​—Nsumuinu 3:5, 6; 29:25.

Petela dilongesha mu malu a kale, longolola matuku atshilualua

15, 16. (a) Bumpianyi buetu bua mu nyuma ntshinyi? (b) Mmunyi mudi dielangana meji bua bumpianyi buetu bua mu nyuma ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi mua kutukuatshisha?

15 Nanga bumpianyi buebe bua mu nyuma bikole. Ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi, bena Kristo nebapete mabenesha pa kuelangana meji bua bumpianyi buabu bulenga bua mu nyuma. Mu bumpianyi ebu mudi malu a bungi: bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi, ditekemena dia muoyo wa tshiendelele ne lumu lua kuikala baleji-mpala ba Nzambi pa kumanyisha lumu luimpe. Udiku umona muaba uudi nawu munkatshi mua Bantemu bende, munkatshi mua tshisumbu tshia bantu badibu bapeshe diakalenga dia kuenza mudimu wa diyisha Bukalenge bua kusungila mioyo ya bantu anyi? Vuluka ne: Yehowa nkayende ke udi wamba ne: “Nudi [bantemu] banyi.”​—Yeshaya 43:10.

16 Udielaku nkonko eyi: ‘Bumpianyi bua mu nyuma ebu budi ne mushinga kayi kundi? Ndiku mbuangata ne mushinga mukumbanyine bua kuvuija kuenza disua dia Nzambi bualu bua mushinga mukole menemene mu nsombelu wanyi anyi? Dianyisha dianyi dia bumpianyi ebu ndikole dikumbane bua kunkolesha bua meme kutantamena diteta dionso didi mua kufika ku dibumpangisha anyi?’ Bumpianyi buetu bua mu nyuma budi kabidi mua kutufikisha ku didiumvua bikale mu bukubi bukole bua mu nyuma budi muntu mua kupeta anu padiye mu bulongolodi bua Yehowa. (Musambu 91:1, 2) Dikonkonona mianda minene idi mienzeke mu bulongolodi bua Yehowa mu tshikondo tshietu etshi didi mua kutujakila ne: kakuena muntu anyi tshintu tshidi mua kubutula bantu ba Yehowa pa buloba.​—Yeshaya 54:17; Yelemiya 1:19.

17. Ntshinyi tshikuabu tshidi tshikengedibua pa kumbusha dieyemena bumpianyi buetu bua mu nyuma?

17 Bushuwa, katuena ne bua kueyemena anu bumpianyi buetu bua mu nyuma nkayabu to. Yonso wa kutudi udi ne bua kudia malanda masheme ne Nzambi. Kunyima kua Paulo mumane kuenze mudimu mukole bua kukolesha ditabuja dia bena Kristo ba mu Filipoi, wakabafundila ne: “Nenku bananga banyi basuibue, bu munuvua nuntumikila misangu yonso, butumike buenu kabumueneki amu pandi muikale munkatshi muenu, apu bumueneke kabidi mpindiewu undi tshiyipu. Kuatayi mudimu wa lupandu luenu, ne buowa ne luzakalu.” (Filipoi 2:12, MMM) Katuena ne bua kueyemena muntu mukuabu bua lupandu luetu to.

18. Mmunyi mudi midimu ya bena Kristo mua kukolesha buena Kristo buetu?

18 Ikala mudifile bikole mu midimu ya bena Kristo. Batu bamba ne: “Mudimu utu ne bukole bua bungi pa tshidi muntu muikale.” Bena Kristo lelu mbabapeshe mudimu wa mushinga mukole wa kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bujadika bua Nzambi. Paulo wakamba ne: “Bualu bua meme ndi mupostolo kudi bisamba bia bende, ndi ntumbisha mudimu wanyi.” (Lomo 11:13) Mudimu wetu wa buambi udi utusunguluja ne bena panu, ne diwenza didi dikolesha buena Kristo buetu. Tuetu badine ne kasuki mu midimu mikuabu ya mu tshisumbu tshia bena Kristo, bu mudi bisangilu, dibaka dia miaba ya ntendelelu, ne badienzeje bua kuambuluisha badi dijinga ne dikuatshisha, ne benze malu makuabu kabidi, buena Kristo buetu budi mua kukola.​—Galatia 6:9, 10; Ebelu 10:23, 24.

Dijingulula bimpe buena Kristo buetu didi ditupetesha mabenesha malelela

19, 20. (a) Mmabenesha kayi audi mupete pa nkayebe bua muudi muena Kristo? (b) Ntshinyi tshidi tshitujadikila tshitudi bulelela?

19 Kebaku dîba dia kukonkonona mabenesha ne masanka mavule atudi nawu bua mutudi bena Kristo balelela. Tudi ne diakalenga dia kuikala bamanyike muntu ne muntu kudi Yehowa. Muprofete Malaki wakamba ne: ‘Bakadi banemeka Yehowa bakasombeshangana, ne Yehowa wakabateleja matshi, wakabumvuila, ne mukanda wa tshivulukidi wakafundibua kumpala kuende bua kuanyisha bantu aba bakadi batshina Nzambi ne bakadi banemeka dîna diende.’ (Malaki 3:16) Nzambi udi mua kutumona bu balunda bende. (Yakobo 2:23) Mioyo yetu idi ilengela pa kuikala ne kipatshila ne mushinga, ne pa kulumbila malu mimpe ne adi apatula bipeta bilenga. Bua matuku adi kumpala, mbatupeshe ditekemena dia muoyo wa tshiendelele.​—Musambu 37:9.

20 Ikala muvuluke ne: tshiudi muikale bulelela ne mushinga webe bidi bilondeshila ku mushinga udi Nzambi ukuangata nawu, kadi ki nku tshidi bantu bakuelela meji to. Bakuabu badi mua kututua mushinga bilondeshile mmuenenu wa malu wa bantu udi kayi muakane. Kadi dinanga dia Nzambi ne bulami buende bidi bituleja mushinga utudi nawu: tudi bantu bende. (Matayo 10:29-31) Dinanga ditudi banange Nzambi didi padi mua kutushindikila menemene ne: tudi bena Kristo ne kutupetesha buludiki buimpe menemene mu nsombelu wetu. “Biananga muntu Nzambi, yeye udi mumanyibue kudi Nzambi.”​—1 Kolinto 8:3.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 4 Mêyi aa adi mua kuikala atangila majitu avua nawu mutangidi wa midimu ya ku ntempelo wa mu Yelushalema. Uvua wendakana butuku mu ntempelo mujima bua kumona bikala bena Lewi bavua batshishaku bavua batabale anyi balale miaba yabu ya mudimu. Mulami yonso uvuabu basangana mulale bavua bamukuma ne lukodi, ne bavua bosha bilamba biende bia pa mutu bua kumufuisha bundu.

Udi muvuluke anyi?

• Bua tshinyi bidi bia mushinga mukole bua bena Kristo kulama tshidibu bikale mu nyuma?

• Mmunyi mutudi mua kujadika ne muoyo mujima ne: tudi bena Kristo?

• Padibi bikengela kusungula utudi ne bua kusankisha, mmalu kayi adi mua kutuambuluisha bua kuangata dipangadika dimpe?

• Mmunyi mudi dimanya dishindika dia se: tudi bena Kristo mua kulengeja matuku etu atshilualua?

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 21]

Didifila bikole mu midimu ya bena Kristo didi mua kukolesha buena Kristo buetu