Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu manene a mu mukanda wa Luta

Malu manene a mu mukanda wa Luta

Dîyi dia Yehowa didi ne muoyo

Malu manene a mu mukanda wa Luta

MBUALU bulelela budi busankisha budi butuleja lulamatu luvua pankatshi pa bantu bakaji babidi. Mmuyiki udi wakula bua dianyisha Yehowa Nzambi ne dieyemena tshivuaye mulongolole. Udi ukoka ntema ku mushindu uvua Yehowa mutabalele mulongolongo wa bankambua ba Masiya bikole. Mmuyiki udi ulenga ku muoyo ne udi wakula bua masanka ne dibungama bia dîku kampanda. Malu onso aa ne makuabu kabidi adi asanganyibua mu mukanda wa Luta.

Mukanda wa Luta udi wakula bua mianda ivua mienzeke mu bidimu bu 11 tshikondo ‘tshivua balumbuluishi balumbuluisha bilumbu’ mu Isalele. (Luta 1:1) Malu adibu bafundemu avua ne bua kuikala menzeke ku ntuadijilu kua tshikondo tshia Balumbuluishi, bualu Boaza muena madimi udibu batele mu muyiki eu mulelela uvua muana wa Lahaba wa mu tshikondo tshia Yoshua. (Yoshua 2:1, 2; Luta 2:1; Matayo 1:5) Mukanda eu uvua mufunda pamuapa kudi muprofete Samuele mu 1090 kumpala kua bikondo bietu ebi. Mmukanda umuepele wa mu Bible udi dîna diawu dikale dia muntu mukaji uvua kayi muena Isalele. Mukenji udiwu umanyisha ‘udi ne muoyo ne bukole.’​—Ebelu 4:12.

“NENYE KUWAYA”

(Luta 1:1–2:23)

Pakafika Naomi ne Luta mu Beteleheme, bantu bonso bakatuma ntema yabu kudibu. Bantu bakaji ba mu tshimenga atshi bavua bakula bua uvua mupite mukuabu ku bidimu ku bakaji babidi aba bamba ne: ‘Eu n’Naomi anyi?’ Naomi kuandamuna ne: ‘Kanumbikidi ne: Naomi kabidi, numbikile ne: Mala; bualu bua Nzambi wa Bukole buonso wakatamba kunkengesha. Ngakaya tente, ne Yehowa wakampingaja kuetu bitupu.’​—Luta 1:19-21.

Padi dîku dia Naomi dimuangala, diumbuka mu Beteleheme diya mu buloba bua Moaba bua tshiyole tshia nzala tshidi mu Isalele, Naomi udi ‘tente’ bualu udi ne bayende ne bana ba balume babidi. Kadi tshikondo kampanda panyima pa bamane kusomba mu Moaba, bayende Elimeleke kufuaye. Kunyima kua matuku, bana bende ba balume babidi abu kuselabu bakaji bena Moaba Ôpa ne Luta. Bidimu bu dikumi bipita, bana bende ba balume babidi kufuabu kabayi bashiye bana, bakaji basatu aba kushalabu nkayabu. Padi Naomi upangadija bua kupingana mu Yudaya, bakaji ba mu lufuila ba bana bende badi baya nende. Mu njila, Naomi kubasengelelaye bua bapingane ku Moaba ne basedibue kudi balume ba mu tshisamba tshiabu. Ôpa kuitabaye. Kadi Luta kulamataye Naomi wamba ne: ‘Nenye kuwaya, nendale kuwalala, bantu bebe nebikale bantu banyi ne Nzambi webe neikale Nzambi wanyi.’​—Luta 1:16.

Bakaji ba mu lufuila babidi aba (Luta ne Naomi) kufikabu ku Beteleheme ku ntuadijilu kua dinowa dia ntete ya orje. Luta kulondaye tshivuabu balongolole mu Mikenji ya Nzambi ne kutuadijaye kupumbulula mu budimi bua Boaza, muena Yuda ukavua muntu mukole, uvua muanabu ne Elimeleke. Boaza kumuanyishaye, ke Luta kutungunukaye ne kupumbulula mu budimi buende too ne ‘ku nshikidilu kua kunowa kua orje ne blé.’​—Luta 2:23.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

1:8—Bua tshinyi Naomi wakambila bakaji ba bana bende bua bapingane ‘mukuabu ku nzubu wa mamuende, mukuabu ku nzubu wa mamuende’ pamutu pa ku nzubu wa tatuende? Ki mbambe ni tatuende wa Ôpa utshivua ne muoyo tshikondo atshi to. Kadi tatuende wa Luta utshivuaku. (Luta 2:11) Nansha nanku, Naomi wakakula bua nzubu wa mamuende wa umue ne mukuabu, wela meji pamuapa ne: ditela bamamuabu divua mua kubavuluija mutu dinanga dia bamamu bua bana babu dibakolesha ku muoyo. Dinanga edi divua mua kukepesha nangananga kanyinganyinga kakole kavuabu naku bua dishiyangana ne mamuabu muenu uvuabu banange. Dîyi edi didi kabidi mua kuleja lungenyi lua se: mamuende wa Luta ne wa Ôpa bavua ne mbanza mimpe mishindame, nsombelu uvua Naomi kayi nende.

1:13, 21—Yehowa uvuaku mutuale lutatu mu nsombelu wa Naomi ne mumukebele diakabi anyi? Tòo. Naomi kavua mudiwule Nzambi ne: mmuenze bualu bubi to. Kadi bua bionso bivua bimuenzekele, wakela meji ne: Yehowa uvua mumuela nyima. Uvua ne kanyinganyinga, ne malu avua mamuenzekele avua mamutonde. Kabidi, tshikondo atshi bavua bangata buledi bu dibenesha dia kudi Nzambi ne bunkumba bu mulawu. Bu muvuaye kayi ne bikulu ne mujimije bana bende ba balume babidi abu, Naomi uvua mua kuikala mufike ku diela meji ne: Yehowa uvua mumupuekeshe milongo.

2:12—‘Ndifutu diende dionso’ kayi divua Yehowa mupeshe Luta? Luta wakalela muana wa balume ne kupetaye diakalenga dia kuikala mu mulongo wa bankambua wa mushinga kupita yonso: bankambua ba Yezu Kristo.​—Luta 4:13-17; Matayo 1:5, 16.

Malongesha adi atutangila:

1:8; 2:20. Nansha muvua Naomi mupete diakabi, uvua amu mueyemene luse lujalame lua Yehowa. Tudi ne bua kuikala ne meji a muomumue, nangananga patudi mu mateta makole.

1:9. Nzubu kêna ne bua kuikala anu muaba udi bena dîku badia ne balala pamue. Udi ne bua kuikala kabidi muaba wa ditalala ne udi bantu bapeta busambi.

1:14-16. Ôpa ‘wakapingana kudi bana babu ne kudi nzambi yende.’ Kadi Luta kakenza nanku to. Wakashiya nsombelu muimpe ne ditalala bivua mu buloba buabu ne kushalaye ne lulamatu kudi Yehowa. Kudima dinanga dia Nzambi ne lulamatu ne kuleja lungenyi lua didifila nebituepule ku dikumbaja majinga etu bua kudisankisha ne ku ‘dialuka tshianyima too ne ku dibutuka.’​—Ebelu 10:39.

2:2. Luta wakalonda anu tshivua mikenji yamba bua dipumbulula bia pa madimi kudi benyi ne bena dikenga. Uvua ne budipuekeshi. Muena Kristo udi mu dikenga kêna ne bua kuikala ne lutambishi bua kuitaba dikuatshisha dia dinanga dia bena kuitabuja nende anyi diambuluisha dia mbulamatadi didiye mukumbanyine kupeta.

2:7. Nansha muvuaye ne bukenji bua kupumbulula bia pa madimi, Luta wakalomba dianyisha. (Lewitiki 19:9, 10) Bidi bileja kabidi budipuekeshi buende. Mbimpe ‘tukebe [budipuekeshi]’ bualu ‘badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabo neyisanke mu ditalala dikumbane.’​—Sefanya 2:3; Musambu 37:11.

2:11. Luta wakaleja ne: kavua amu mulela wa Naomi nansha. Uvua kabidi mulunda mulelela. (Nsumuinu 17:17) Bulunda buabu buvua bukole bualu buvua buashila pa ngikadilu bu mudi dinanga, lulamatu, diditeka pa muaba wa bakuabu, bulenga ne didifila. Bualu bukuabu bua mushinga wa bungi mbua se: bulunda ebu buvua buashila kabidi pa dijinga diabu dia kusadila Yehowa ne kuikala munkatshi mua batendeledi bende. Tuetu petu tudi ne mishindu milenga ya kudia bulunda bulelela ne batendeledi balelela.

2:15-17. Nansha pavua Boaza muenze bua mudimu wa Luta upepele, wakatungunuka ne ‘kupumbulula mpumbuluila mu budimi too ne ku dilolo.’ Luta uvua muenji wa mudimu wa dilambu. Muena Kristo udi ne bua kumanyika bu muenji wa mudimu wa tshisumi.

2:19-22. Naomi ne Luta bavua bayikila mêba a dilolo, Naomi (uvua muntu mukole) muikale ne ntema bua midimu ya Luta utshivua ne bidimu bishadile. Bonso bavua balejangana ngenyi yabu ne malu avuabu nawu ku muoyo. Bidi ne bua kuikala bia muomumue mu dîku dia bena Kristo.

2:22, 23. Luta uvua utantshila batendeledi ba Yehowa, mushilangane ne Dina, muana wa bakaji wa Yakoba. Mmutushile tshilejilu tshilenga, ki mmuomu anyi?​—Genese 34:1, 2; 1 Kolinto 15:33.

NAOMI UDI ULUA ‘TENTE’

(Luta 3:1–4:22)

Naomi ukadi mukulakaje bikole kayi mua kulela kabidi bana to. Nunku kuambilaye Luta bua kuangata muaba wende bua kubuela mu dibaka ne bayende tshina anyi kumupianabu. Luta kulondaye tshivua Naomi mumuleje ne kuambilaye Boaza bua kupikula bumpianyi. Boaza kuanyishaye. Pabi kudi mulela wa pabuipi udibu ne bua kulomba bua kupikula bumpianyi abu kumpala kua Boaza.

Boaza kêna ujimija dîba bua kuakaja bualu ebu to. Butshia mu dinda, kukunguijaye bakulu dikumi ba mu Beteleheme kumpala kua mulela au ne kumuebejaye ni musue kupikula bumpianyi. Muntu au kubengaye. Nunku Boaza kupikulaye bumpianyi ne kuselaye Luta. Kulelabu muana wa balume, diende Obeda, kakuende wa Mukalenge Davidi. Ke bakaji ba mu Beteleheme kuambilabu Naomi ne: ‘Yehowa asankishibue. Yeye neikale kuudi bu musangalaji wa muoyo ne bu mudishi wa mu bununu buebe; bualu bua [mukaji wa muanebe], udi mukusue, udi mupite bana ba balume muanda mutekete buimpe kuudi, nguakamulela.’ (Luta 4:14, 15) Mukaji uvua mupingane ku Beteleheme ‘bitupu’ mmuule tshiakabidi ‘tente’!​—Luta 1:21.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

3:11, MMM​—Ntshinyi tshiakapetesha Luta lumu lua “mukaji wa ngikadilu mimpe”? Bantu kabavua bamuanyishe bua ‘kulukisha kua nsuki’ peshi bua ‘kuela kua bilenga bia ngolo anyi kuluata kua bivualu’ nansha. Kadi bivua bua ‘muntu musokome wa mu mutshima’: lulamatu ne dinanga, budipuekeshi, tshisumi ne didifila bivuaye nabi. Mukaji muena Kristo yonso udi musue kuikala ne lumu bu lua Luta udi ne bua kudienzeja bua kudima ngikadilu eyi.​—1 Petelo 3:3, 4; Nsumuinu 31:28-31.

3:14—Bua tshinyi Luta ne Boaza bakajuka kumpala kua kutshiabu? Kabivua bua se: bavua benza buenzavi butuku ne bavua basue kuenza malu mu musokoko to. Bidi bimueneka ne: tshiakenza Luta butuku abu tshivua mu diumvuangana ne tshilele tshivua mukaji yonso uvua ukeba bua bamusele kudi bayende tshina mua kuenza bilondeshile mikenji. Uvua kabidi mulonde tshivua Naomi mumuambile. Diandamuna dia Boaza didi dileja patoke ne: kavua mumone bualu bubi nansha bumue bua tshivua Luta muenze to. (Luta 3:2-13) Luta ne Boaza bavua mua kuikala bajuke patshiatshia bua muntu kapetshi pa kumuangalajila manunganyi kaayi ne bijadiki.

3:15—Pavua Boaza mupeshe Luta bipiminu bisambombo bia ntete ya orje, bivua biumvuija tshinyi? Bualu ebu buvua pamuapa bumvuija ne: anu muvua dituku dia dikisha dilonda matuku asambombo a mudimu, dituku dia dikisha dia Luta dikavua pabuipi. Boaza wakenza bua se: Luta apete ‘muaba wa kuikisha’ mu nzubu wa bayende. (Luta 1:9; 3:1) Bidi mua kuikala kabidi se: bipiminu bisambombo bia ntete ya orje bivua bujitu bukumbane buvua Luta mua kuambula mu mutu.

3:16—Bua tshinyi Naomi wakebeja Luta ne: ‘Wewe [udi] nganyi, muananyi?’ Kavua mumanye kabidi mukaji wa muanende anyi? Bivua mua kuikala nanku, bualu pakapingana Luta kudi Naomi panshi patshivua mua kuikala pafike. Kadi lukonko elu ludi kabidi mua kumvuija ne: Naomi uvua webeja Luta ni uvua mushintuluke mu diumvuangana ne dipikula dia bumpianyi divua ne bua kuenzeka.

4:6—Mmushindu kayi uvua mupikudi mua ‘kunyanga’ bumpianyi buende pa kupikula bumpianyi bukuabu? Tshia kumpala, bikala muntu uvua mulue mupele mupanyishe buloba buvuaye mupiane, mupikudi uvua ne bua kubusumba ku mushinga mufila bilondeshile bungi bua bidimu bidi bishale bua kufika ku tshidimu tshia disanka dinene. (Lewitiki 25:25-27) Kuenza nunku kuvua ne bua kukepesha mushinga wa bintu bivuaye nabi. Kabidi, bu Luta mua kulela muana wa balume, muana au ke uvua ne bua kupiana budimi abu bupikula pa muaba wa balela bonso ba pabuipi ba mupikudi wa bumpianyi bavuaku musangu au.

Malongesha adi atutangila:

3:12; 4:1-6. Boaza wakalonda ne lubatshi luonso tshivua Yehowa mulongolole mu Mikenji. Tutuku tulonda mushindu udi Nzambi mulongolole malu mu tshisumbu ne muoyo mujima anyi?​—1 Kolinto 14:40.

3:18. Naomi uvua mueyemene Boaza. Katuenaku ne bua kueyemena bia muomumue bena kuitabuja netu anyi? Luta uvua mudiakaje bua kubuela mu dibaka ne bayende tshina uvuaye kayi nansha mumanye, ne udibu kabayi baleje diende dîna mu Bible. (Luta 4:1) Bua tshinyi? Bualu uvua mueyemene tshivua Nzambi mulongolole bilondeshile mikenji yende. Tutu ne dieyemena dia buena edi anyi? Tshilejilu, patudi tukeba muntu wa kuselangana nende, tutuku tulonda mubelu wa kusela ‘anu mu Mukalenge’ anyi?​—1 Kolinto 7:39.

4:13-16. Nansha muvua Luta muena Moaba ne mutendeledi wa kale wa nzambi Kamoshe, wakapeta diakalenga dia pa buadi! Bualu ebu budi bujadika dîyi dia se: ‘ki mbua disua dia muntu, anyi bua bienzedi bia muntu, kadi anu bua Nzambi udi ufua luse.’​—Lomo 9:16.

Nzambi ‘udi mua kukubandisha mu tshikondo tshiasungulaye’

Mukanda wa Luta udi uleja Yehowa bu Nzambi wa luse lujalame, udi wenzela basadidi bende ba lulamatu malu mimpe. (2 Kulondolola 16:9) Patudi tuela meji bua muvuabu babeneshe Luta, tudi tumona mushinga wa kueyemena Nzambi ne ditabuja didi kadiyi ditenkakana, bikale batuishibue ne: ‘Yeye udiku ne udi mufutshi wa badi bamukeba.’​—Ebelu 11:6.

Luta, Naomi ne Boaza bakeyemena ne muoyo umue tshivua Yehowa mulongolole mu mikenji ne malu akenda bimpe buabu. Bia muomumue, Nzambi udi wenza ‘malu onso adi akuatshishangana bua kuvuija diakalenga kudi bantu badi bananga Nzambi, kudi badi babikidibue bu mudi disungula diende.’ (Lomo 8:28) Nunku tutumikilayi mubelu wa mupostolo Petelo eu: ‘Nudipuekeshe kuinshi kua tshianza tshikole tshia Nzambi, bua yeye anubandishe mu tshikondo tshiasunguleye; nuteke ntatu yenu yonso kudiye, bualu bua yeye udi unulubulula.’​—1 Petelo 5:6, 7.

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Udi mumanye bua tshinyi Luta kavua mulekele Naomi anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 27]

Ntshinyi tshivua tshipesha Luta lumu lua “mukaji wa ngikadilu mimpe”?

[Tshimfuanyi mu dibeji 28]

‘Difutu dionso’ kayi divua Yehowa mupeshe Luta?