Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mibelu mimpe bua badi mu dibaka

Mibelu mimpe bua badi mu dibaka

Mibelu mimpe bua badi mu dibaka

‘Bakaji, nukokele babayenu bu munudi nukokela Mukalenge. Balume, suayi bakaji benu.’​—EFESO 5:22, 25.

1. Mmuenenu kayi wa malu udi mujalame pa bidi bitangila dibaka?

 YEZU wakamba ne: dibaka ndisangisha pamue dia mulume ne mukaji kudi Nzambi bua bikale “mubidi umue.” (Matayo 19:5, 6) Dibaka ndienza kudi bantu babidi ba ngikadilu mishilangane badi bakeba bua kufika ku dikala ne bipatshila bia muomumue ne baditatshisha bua kubikumbaja. Dibaka ndiumvuangana dia bantu babidi bua kusomba pamue matuku abu onso a muoyo, ki ndia mu lupitapita didi muntu mua kulekela bipepele to. Mu matunga a bungi, kabitu bikole bua kushipa dibaka to, kadi ku mêsu kua muena Kristo, dibaka ntshintu tshia tshijila. Nunku kadiena mua kufua bua bualu kayi buonso nansha.​—Matayo 19:9.

2. (a) Ndiambuluisha kayi didiku bua badi baselangane? (b) Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kudienzeja bua kulubuluja dibaka?

2 Mufidi mukuabu wa mibelu kudi badi mu dibaka wakamba ne: “Dibaka dimpe ditu ditungunuka ne kushintuluka padi malu mapiamapia amuenekamu, padidi dituilangana ne bilumbu ne dienza mudimu ne bintu bidi ne dikuatshisha bidi bimueneka mu nsombelu yonso.” Bua bena Kristo badi baselangane, mu bintu bidi ne dikuatshisha ebi mudi mibelu ya meji idi ifumina mu Bible, diambuluisha dia kudi bena Kristo netu ne malanda mashême atudi badie ne Yehowa ku diambuluisha dia disambila. Dibaka didi dilubuluka didi ditantamena ntatu ne didi dipetesha mulume ne mukajende disanka munkatshi mua bidimu ne bidimu. Tshidi ne mushinga mukole menemene ntshia se: didi difila butumbi kudi Yehowa Nzambi, Mufuki wa dibaka.​—Genese 2:18, 21-24; 1 Kolinto 10:31; Efeso 3:15; 1 Tesalonike 5:17.

Idikijayi Yezu ne tshisumbu tshiende

3. (a) Umvuija mu tshikoso mubelu uvua Paulo mupeshe balume ne bakaji badi mu dibaka. (b) Ntshilejilu tshilenga kayi tshivua Yezu mushiye?

3 Kukadi bidimu binunu bibidi, mupostolo Paulo wakapesha bena Kristo bavua baselangane mibelu mimpe pakafundaye ne: ‘Bu mudi [tshisumbu] tshikokela Kristo, nunku bakaji bakokele babayabu mu malu onso. Balume, suayi bakaji benu bu muakasua Kristo [tshisumbu] kabidi, wakadifila bua bualu buatshi.’ (Efeso 5:24, 25) Mbafuanyikije malu bimpe be muaba eu! Bakaji bena Kristo badi bakokela babayabu ne budipuekeshi buonso badi bidikija tshisumbu pa kuitaba ne kutumikila mudi bumfumu bulondangane. Balume bena Kristo badi batungunuka ne kunanga bakaji babu nansha mu bikondo bimpe anyi bia ntatu badi baleja ne: badi balonda bimpe tshilejilu tshia Kristo tshia kunanga tshisumbu ne kutshitabalela.

4. Mmunyi mudi balume mua kulonda tshilejilu tshia Yezu?

4 Balume bena Kristo mbamfumu ba mêku abu, kadi bobu pabu badi ne mfumuabu: Yezu. (1 Kolinto 11:3) Ke bualu kayi, anu muvua Yezu utabalela tshisumbu tshiende, badi pabu batabalela mêku abu ne dinanga dionso mu nyuma ne ku mubidi, nansha biobi bibalomba bua kuditatshishabu. Badi bateka disanka dia mêku abu kumpala kua majinga abu ne malu atubu basue. Yezu wakamba ne: ‘Nuenzele bantu malu onso anudi basue banuenzele.’ (Matayo 7:12) Dîyi edi didi ne muaba munene mu dibaka. Paulo wakaleja bualu ebu pakambaye ne: ‘Budi balume nabu mbua kusua bakaji babu mene bu mudibu basue mibidi yabu. Kakuena kuanji kuikala muntu udi ne mubidi wende lukuna; kadi udi udisha mubidi wende, udi uulama.’ (Efeso 5:28, 29) Mulume udi ne bua kudisha mukajende ne kumulama anu bu mudiye udidisha ne udilama.

5. Mmunyi mudi bakaji mua kuidikija tshisumbu tshia bena Kristo?

5 Bakaji badi batendelela Nzambi badi balonda tshilejilu tshia tshisumbu tshia bena Kristo. Pavua Yezu pa buloba, bayidi bende bakalekela ku budisuile midimu yabu ivuabu benza kumpala ne kumulondabu. Kunyima kua lufu luende, bakatungunuka ne kumukokela, ne munkatshi mua bidimu pabuipi ne 2 000 bidi bipite ebi, tshisumbu tshilelela tshia bena Kristo tshidi anu tshikokela Yezu ne tshitaba bulombodi buende mu malu onso. Bakaji bena Kristo pabu kabena bapepeja babayabu anyi bapetula bumfumu bua mu dîku budi buleja mu Mukanda wa Nzambi to. Kadi badi bakuatshisha babayabu ne babakokela, bumvuangana nabu ne babakankamija. Padi mulume ne mukajende benzelangana malu ne dinanga nunku, dibaka diabu nediye kumpala ne nebikale ne disanka.

Tungunukayi ne kusomba nabu

6. Mmubelu kayi uvua Petelo mupeshe balume, ne bua tshinyi uvua ne mushinga?

6 Mupostolo Petelo pende wakapesha badi mu dibaka mibelu, ne mêyi akambilaye balume avua a bujitu. Wakamba ne: “Tungunukayi ne kusomba bia muomumue ne [bakaji benu] bilondeshile dimanya, nubambika lumu bu tshivuadi tshitambe butekete, tshivuadi tshia buntu bukaji, bualu nudi kabidi bapianyi nabu ba bulenga budi kabuyi buakanyine bantu bua muoyo, bua masambila enu kaapumbishibu.” (1 Petelo 3:7, NW) Mushinga wa mubelu wa Petelo udi umuenekela ku mêyi a ndekelu a mvese eu. Biabenga mulume kuambika mukajende lumu, malanda ende ne Yehowa neanyanguke. Masambila ende neapumbishibue.

7. Mmunyi mudi mulume ne bua kupa mukajende lumu?

7 Nunku, mmunyi mudi balume mua kuambika bakaji babu lumu? Mulume udi upa mukajende lumu pa kumuenzela malu ne dinanga ne kanemu ne bunême. Dienzela mukaji malu mimpe nunku divua mua kumueneka bualu bupiabupia kudi ba bungi. Mumanyi mukuabu wa muakulu wa tshiena-Gelika udi ufunda ne: “Mu mikenji ya bena Lomo, mukaji kavua ne manême to. Uvua ne manême anu bu a muana. . . . Uvua ukokela bayende mu malu onso, ne uvua ku bukokeshi buende mu malu onso nkong.” Ndishilangana kayipu ne malongesha a bena Kristo! Mulume muena Kristo uvua wambika mukajende lumu, mamuende wa bana bende. Uvua umuenzela malu bilondeshile mêyi a bena Kristo, kadi ki mbu muvuaye yeye nkayende musue to. Uvua kabidi umuangata ne mushinga “bilondeshile dimanya,” mbuena kuamba ne: uvua mumanye muvuaye tshivuadi tshitambe butekete.

Udi “tshivuadi tshitambe butekete” mu mushindu kayi?

8, 9. Mmu mishindu kayi mudi bakaji bikale mulongo umue ne balume?

8 Pavua Petelo muambe ne: mukaji udi “tshivuadi tshitambe butekete,” kakasua kuleja ne: bakaji mbatekete kudi balume ku lungenyi anyi mu nyuma to. Bushuwa, balume bena Kristo ba bungi badi ne midimu ya pa buayi mu tshisumbu idi bakaji kabayi mua kupeta. Bakaji batu kabidi ku bukokeshi bua babayabu. (1 Kolinto 14:35; 1 Timote 2:12) Nansha nanku, mbalombe balume ne bakaji malu a muomumue: ditabuja, dinanukila ne ditumikila mikenji miakane ya bikadilu bilenga. Ne amu bu muakamba Petelo, mulume ne mukaji badi “bapianyi . . . ba bulenga budi kabuyi buakanyine bantu bua muoyo.” Pa bidi bitangila lupandu, badi muomumue kumpala kua Yehowa Nzambi. (Galatia 3:28) Bena Kristo bela manyi ba mu bidimu lukama bia kumpala ke bavua Petelo mufundile mêyi aa. Nunku, akavuluija balume bena Kristo ne: bu ‘bapianyi tshiapamue ne Kristo,’ bobu ne bakaji babu bavua ne ditekemena dia muomumue dia kuya mu diulu. (Lomo 8:17) Dimue dituku, balume ne bakaji nebasadile pamue bu bakuidi ne bakalenge mu Bukalenge bua Nzambi bua mu diulu.​—Buakabuluibua 5:10.

9 Bena Kristo bela manyi bakaji kabavua bashadile kudi babayabu bena Kristo bela manyi nansha. Ke mudibi kabidi bua badi ne ditekemena dia kuikala ne muoyo pa buloba. Balume ne bakaji ba mu “musumba munene” badi basukula mizabi yabu ne bayitokesha mu mashi a Muana wa mukoko. Buonso buabu badi bela lubila lua ditumbisha nalu Yehowa pa buloba bujima “butuku ne munya.” (Buakabuluibua 7:9, 10, 14, 15, MMM) Balume ne bakaji mbashale bindile bua kupeta “budishikaminyi bua butumbi bua bana ba Nzambi,” pikalabu ne bua kupeta ‘muoyo wa bushuwa.’ (Lomo 8:21; 1 Timote 6:19) Nansha bena Kristo bikale bela manyi anyi mikoko mikuabu, bonso badi benzela Yehowa mudimu pamue bu “tshisumbu tshimue” tshilombola kudi “mulami umue.” (Yone 10:16) Ebu mbualu bua mushinga budi ne bua kusaka mulume ne mukaji muena Kristo bua kupangana lumu luakanyine, ki mmuomu anyi?

10. Mmu mushindu kayi mudi bakaji bikale ‘bivuadi bitambe butekete’?

10 Kadi mmu malu kayi mudi bakaji bikale bivuadi bitambe butekete? Bumue Petelo uvua usua kuakula bua muanda wa se: pa tshibidilu, bakaji batu bîpi anyi bakese ne batu ne bukole bua mubidi bushadile ku bua bantu balume. Kabidi, bua dipanga bupuangane dietu, diakalenga dinene didi nadi bantu bakaji dia kupeta difu ne kulela bana ditu ditekesha mubidi wabu. Mubidi wa bakaji bakadi bafike bidimu bidibu mua kulela udi mua kuikala ubatatshisha ku musangu ku musangu. Badi ne bua kubatabalela ne kubangata ne mushinga mu mushindu wa pa buawu padi mubidi ubatatshisha nunku anyi padibu batshioke bikole dîba didibu balela. Mulume udi wambika mukajende lumu ne mumanye dikuatshisha didiye nadi dijinga neambuluishe bikole bua dibaka diabu kulubuluka.

Padi mulume ne mukaji mu bitendelelu bishilangane

11. Bua tshinyi dibaka didi mua kulubuluka nansha bikala mulume ne mukaji kabayi mu tshitendelelu tshimue?

11 Kadi netuambe tshinyi bikala mulume ne mukaji badi mu dibaka kabayi mu tshitendelelu tshimue, pamuapa bualu umue wa kudibu uvua muitabuje bulelela bua bena Kristo tshikondo kampanda kunyima kua bamane kuselangana, kadi mukuabu kayi mubuitabuje? Dibaka dia nunku didi mua kulubuluka anyi? Mabaka a bungi a buena aa mmalubuluke. Dibaka dia mulume ne mukaji badi kabayi mu tshitendelelu tshimue didi mua kutungunuka e kulubuluka mu ngumvuilu wa se: didi mua kunenga ne kubapetesha disanka. Kabidi ku mêsu kua Yehowa dibaka diabu didi anuku; batshidi anu “mubidi umue.” Ke bualu kayi, mbabele muena Kristo mulume anyi mukaji udi mu dibaka ne muntu udi kayi muena Kristo bua kusombaye nende bikala muine eu musue. Bikalabu balele bana, bana aba badi bapeta disanka bua lulamatu lua muledi wabu udi muena Kristo.​—1 Kolinto 7:12-​14.

12, 13. Pa kulonda mubelu wa Petelo, mmunyi mudi bakaji bena Kristo mua kuambuluisha babayabu badi kabayi bena kuitabuja?

12 Petelo udi ufila mubelu mulenga kudi bakaji bena Kristo badi babayabu kabayi mu ntendelelu umue nabu. Mêyi ende adi kabidi makumbanyine balume bena Kristo badi mu nsombelu wa muomumue. Wakafunda ne: ‘Nuenu bakaji, nukokele babayenu; nunku bikala bakuabu kabayi bitabuja dîyi dia Nzambi, nebapetebue mu bualu bua Nzambi kabayi ne dîyi dia Nzambi, ku bienzedi bia bakaji babu: patangilabu bienzedi bienu bilengele bidi ne ditshina.’​—1 Petelo 3:1, 2.

13 Bikala mukaji mua kumvuija bayende ditabuja diende ne mbabi yonso, mbimpe bitambe. Kadi neenze tshinyi bikalaye kayi musue kumuteleja? Mbimpe mukaji anemeke dipangadika diende. Kadi bionso kabiena bishikila apa to, bualu ngikadilu wa bena Kristo udi kabidi uyisha bikole. Balume ba bungi bavua kumpala kabayi basue ditabuja dia bakaji babu anyi bavua mene badiluisha bakapeta ‘meji adi akengela kuikala nawu bua muoyo wa tshiendelele’ kunyima kua dimona ngikadilu muimpe wa bakaji babu. (Bienzedi 13:48, NW) Nansha mulume kayi muitabe bulelela bua bena Kristo, ngikadilu wa mukajende udi mua kumusankisha, ne nsombelu udi ukolesha dibaka diabu. Mulume mukuabu muena mukaji udi Ntemu wa Yehowa wakamba muvuaye kayi mua kukumbana bua kukumbaja mikenji milenga ya Bantemu ba Yehowa. Kadi wakadibikila ne: “Mulume wa diakalenga udi musele mukaji muimpe” ne wakatumbisha mukajende ne Bantemu nende mu mukanda wakafundilaye bafundi ba tshikandakanda kampanda.

14. Mmunyi mudi balume mua kuambuluisha bakaji babu badi kabayi bena kuitabuja?

14 Bia muomumue, balume bena Kristo badi batumikile mibelu idi mu mêyi a Petelo mbakoke bakaji babu bua ngikadilu wabu. Bakaji badi kabayi bena kuitabuja mbamone babayabu babanga kuambula majitu abu, balekela kunyanga makuta ku makanya, ku maluvu ne ku manaya a mfranga, kabayi kabidi ne ngakuilu mubi. Bamue ba ku bakaji aba mbafike ku dimanya bena mu tshisumbu tshia bena Kristo bakuabu. Buena-muntu bua dinanga budi munkatshi mua bena Kristo buakabasankisha bikole, ne malu akamonabu munkatshi mua bana betu akabakoka kudi Yehowa.​—1 Kolinto 14:24, 25.

“Muntu musokome wa mu mutshima”

15, 16. Nngikadilu wa mushindu kayi udi mukaji muena Kristo mua kukoka nende bayende udi kayi muena kuitabuja?

15 Nngikadilu wa mushindu kayi wa mukaji udi mua kukoka bayende? Nngikadilu udi bakaji bena Kristo bakuama bipepele. Petelo udi wamba ne: ‘Didilengeja diabu kadikadi dia pambidi dia kuluka kua nsuki, anyi dia kuela kua bilenge bia ngolo, anyi dia kuluata kua bivualu; kadi dikale dia muntu musokome wa mu mutshima, mu bivualu bidi kabiyi binyanguka bia mutshima [mupole] ne ditalala, bidi bia mushinga mukole ku mesu kua Nzambi. Muomumue kabidi, bakaji ba tshijila ba kale bakadi batekemena Nzambi, bakadi badilengeja, bakadi bakokela babayabu; bu muakatumikila Sala Abalahama, umubikila Mukalenge; unuakulua bana bende katataka, binuenza bimpe, ne binuikala kanuyi nutshinyishibua ku buôwa buonso.’​—1 Petelo 3:3-6.

16 Petelo udi ubela mukaji muena Kristo bua kubenga kufuila anu ku tshimuenekelu tshiende. Kadi udi ne bua kufikisha bayende ku dijingulula bukole bua malongesha a mu Bible adi munda muende. Udi ne bua kumufikisha ku didimuena bumuntu buende bupiabupia. Pamuapa neabumone bushilangane ne buvua nabu mukajende kale. (Efeso 4:22-24) Neamone bushuwa ne: udi ne ‘mutshima [mupole] ne wa ditalala’ udi ukolesha ne mulenga. Mutshima wa mushindu’eu kawena anu usankisha mulume to, kadi udi ne ‘mushinga mukole ku mêsu kua Nzambi.’​—Kolosai 3:12.

17. Nku tshinyi kudi Sala muikale tshilejilu tshimpe bua bakaji bena Kristo?

17 Mbatele Sala bu tshilejilu tshia kulonda bua bakaji bena Kristo badi mu dibaka nansha babayabu bikale anyi kabayi bena kuitabuja. Kabiyi mpata, Sala uvua wangata Abalahama bu mfumuende. Nansha mu mutshima wende, wakamubikila ne: ‘mukalenge.’ (Genese 18:12) Kadi ebi kabiakamupuekeshisha milongo to. Wakaleja patoke ne: uvua mukaji mukole mu nyuma bua ditabuja diende dikole divuaye nadi kudi Yehowa. Bushuwa, udi umue wa ku badi mu ‘tshisumbu tshinene tshia bamanyi’ bena tshilejilu tshia ditabuja tshidi ne bua kutusaka bua ‘kutantamana mu lubilu ludi lutekibue kumpala kuetu.’ (Ebelu 11:11; 12:1) Mukaji muena Kristo kêna upuekeshibua milongo bikalaye bu Sala to.

18. Mmêyi kayi adi akengela kutumikila mu dibaka mudi mulume ne mukaji kabayi mu tshitendelelu tshimue?

18 Mu dibaka mudi mulume ne mukajende bikale mu bitendelelu bishilangane, mulume udi anu mfumu. Bikalaye mu bulelela, neanemeke malu adi mukajende witabuja, kadi kayi ulekela diende ditabuja to. Bikala mukaji ke udi mu bulelela, yeye pende kakulekela ditabuja diende to. (Bienzedi 5:29) Tshibi, kakubenga bumfumu bua bayende nansha. Neanemeke muaba wende ne neashale ku ‘mukenji’ wa bayende.​—Lomo 7:2.

Mibelu mimpe ya mu Bible

19. Ngimue ntatu kayi idi iluisha dibaka, kadi mmunyi mudi mulume ne mukaji mua kuyitantamena?

19 Lelu eu kudi malu a bungi adi mua kuluisha dibaka. Bamue balume badi babenga kuambula majitu abu. Banga bakaji badi babenga kuitaba bumfumu bua babayabu. Mu amue mabaka, batu bakengesha bakaji. Kabidi, lutatu lua mfranga, dipanga bupuangane ne nyuma wa bena panu ne buendenda budipu ne dinyanguka dia bikadilu bilenga, bionso ebi bidi mua kuela lulamatu lua bena Kristo mu diteta. Kadi balume ne bakaji bena Kristo badi baselangane badi balonda mêyi a mu Bible nansha bikale mu nsombelu kayi, badi bapeta mabenesha adi afumina kudi Yehowa. Nansha bikala umue wa ku badi mu dibaka utumikila nkayende mêyi a mu Bible, nsombelu udi ulengela kupita muvuaye mua kuikala bu yeye kayi uatumikila. Yehowa udi kabidi munange ne ukuatshisha basadidi bende badi bashala ne lulamatu ku mitshipu yabu ya dibaka nansha mu ntatu. Kêna upua lulamatu luabu muoyo to.​—Musambu 18:25; Ebelu 6:10; 1 Petelo 3:12.

20. Mmibelu kayi idi Petelo mupeshe bena Kristo bonso?

20 Kunyima kua mupostolo Petelo mumane kubela balume ne bakaji badi mu dibaka, wakajikija ne mêyi malenga adi akolesha ku muoyo aa: ‘Dîyi dia ku ndekelu ne: Nuikale buonso buenu ne mutshima umue, nusambangane, nunangangane bu bana babu ba mu Kristo, nuikale ne mitshima ya luse ne mitshima mipuekele; kanushintakaji bubi ku bubi anyi tshipendu ku tshipendu; kadi nushintakajangane nabu disanka; bua nuakabikidibua bua muanda eu, bua nuenu kupiana disanka.’ (1 Petelo 3:8, 9) Bulelela, eyi mmibelu milenga buetu tuetu bonso, nangananga bua badi mu dibaka!

Udi muvuluke anyi?

• Mmunyi mudi balume bena Kristo badi basele bidikija Yezu?

• Mmunyi mudi bakaji basela bena Kristo bidikija tshisumbu?

• Mmu mushindu kayi mudi balume mua kupa bakaji babu lumu?

• Nngikadilu kayi mutambe buimpe udi mukaji muena Kristo ne bua kuikala nende kudi bayende udi kayi muena kuitabuja?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Mulume muena Kristo udi unanga mukajende ne umutabalela

Mukaji muena Kristo udi unemeka bayende ne umupa lumu

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Bishilangane ne mikenji ya bena Lomo, malongesha a bena Kristo avua alomba mulume bua kupa mukajende lumu

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Balume ne bakaji ba mu “musumba munene” mbashale batekemene muoyo wa tshiendelele mu Mparadizu

[Tshimfuanyi mu dibeji 20]

Sala uvua wangata Abalahama bu mukalenge wende