Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bansonga badi basamuna Yehowa badi balengeja nsombelu wabu

Bansonga badi basamuna Yehowa badi balengeja nsombelu wabu

“Dikuatshisha dianyi didi difuma kudi Yehowa”

Bansonga badi basamuna Yehowa badi balengeja nsombelu wabu

“NTU musue kuikala ne nsombelu muimpe mutambe!” Ke muakumvuija nsongalume mukuabu tshivuaye mutekemene mu matuku ende a muoyo. Kadi mmunyi mudi nsonga mua kupeta nsombelu muimpe mutambe? Bible udi wandamuna buludiludi ne: “Vuluka Mukufuki webe pautshidi nsonga.”​—Muambi 12:1, MMM.

Kusamuna ne kusadila Yehowa ki mbualu anu bua bantu bakole nansha. Samuele, muana wa balume wa Elekana ne Hana, utshivua mupuekele menemene pakatuadijaye kusadila Yehowa mu nzubu wende. (1 Samuele 1:19, 20, 24; 2:11) Muana mukese wa bakaji muena Ebelu wakaleja ditabuja dikole kudi Yehowa pakafilaye lungenyi lua se: mfumu wa tshiluilu tshia bena Sulia Nâmana aye kudi muprofete Elisha bua amuondape nsudi yende. (2 Bakelenge 5:2, 3) Mu Musambu 148:7, 12, mbatumine bansongalume ne bansongakaji dîyi bua kusamuna Yehowa. * Pavua Yezu ne bidimu 12 patupu, uvua musue bikole mudimu wa Tatuende. (Luka 2:41-49) Bua muvuabu babalongeshe Mifundu minsantu, bamue bana bakamona Yezu mu ntempelo bakela dîyi dikole ne: “[Tusungile, tudi tukulomba] muana wa Davidi!”​—Matayo 21:15, 16.

Disamuna Yehowa lelu eu

Lelu eu, bansonga bavule munkatshi mua Bantemu ba Yehowa badi ne disanka dia bungi bua mitabuja abu ne badi baambila bakuabu ne dikima dionso mu tulasa ne miaba mikuabu. Tangila bilejilu bibidi ebi.

Mu ditunga dia Grande-Bretagne, bavua bakula bua ditula dia mafu ku bukole ne malu makuabu a bikadilu mu kalasa ka ba Stephanie (nsongakaji wa mvula 18). Mulongeshi wakamba ne: bantu batu bitaba lelu ditula dia mafu ne kakuena nsongakaji udi ne bualu bua yeye kubengela tshilele etshi. Pavua balongi bonso bitabe mmuenenu eu wa malu, Stephanie wakadimona muenzejibue bua kumvuija luende lungenyi luvua luashila pa Bible. Wakapeta mpunga wa kuenza nunku pakamuebeja mulongeshi tshivua lungenyi luende. Nansha muvuaye kumpala ne buôwa, Stephanie kakapitshisha mpunga au bua kuleja lungenyi luende luvua luashila pa Mifundu minsantu. Wakatela Ekesode 21:22-24 ne kumvuijaye ne: bikalabi bivua bibi bua kujiwula muana utshivua mu difu dia mamuende, nunku kutula difu ku bukole kuvua bushuwa kubengangana ne disua dia Nzambi.

Mulongeshi uvua mulombodi wa tshitendelelu, kavua muanji kubala mvese eyi. Bua muvua Stephanie muyishe ne dikima biakamufikisha ku diyikila bimpe ne balongi nende malu a bungi. Muana wa bakaji umue utu mpindieu wangata bibejibeji bipiabipia bia Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous!, ne bakuabu babidi bakabuela mu mpungilu wa distrike wa Bantemu ba Yehowa bua kumona muvua Stephanie utambula bu tshimanyinu tshia didilambula diende kudi Nzambi.

Vareta, muana wa mvula isambombo, wa mu ditunga dia Suriname mu Amerike wa ku Sud, kakapitshisha mpunga wa kusamuna Nzambi pavua mulongeshi wabu dijinga ne busambi bua mu Mifundu minsantu. Pakalua mulongeshi mu kalasa kunyima kua matuku asatu avuaye kayi ulua, wakebeja balongi ni bavua bamanye tshivuaye kayi uluila mu kalasa. Bakandamuna ne: “Uvua usama, ki mmuomu anyi?” Mulongeshi kuandamuna ne: “Tòo, yaya uvua mufue, ne ndi ne dibungama dikole. Nunku kanuenji mutoyi to.”

Dilolo adi pavua mamuende muikishe, Vareta uvua wenda ubulula bibejibeji bia kale, ubala mitu ya malu. Kupetaye Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Kashipu 2001 tshivua ne tshiena-bualu etshi “Kutu muoyo kunyima kua lufu anyi?” Wakajula mamuende ne disanka dia bungi wamba ne: “Mamu, mamu, tangila! Ngapetshi tshibejibeji tshidi tshiakula bua lufu tshia kutuadila mulongeshi wetu!” Bakatumina mulongeshi tshibejibeji etshi ne mukanda mufunda kudi Vareta. Wakafunda ne: “Ntshiebe wewe. Mu Mparadizu neumone yayebe tshiakabidi bualu Yehowa kêna mua kushima to. Mmulaye ne: neenze mparadizu ki mmu diulu to, kadi mpa buloba.” Mulongeshi wakanyisha bikole busambi bua mu Bible buvua mu biena-bualu abi.

Dibaka bua matuku atshilualua

Yehowa udi “Nzambi wa disanka,” ne mmusue bua bansonga bikale ne disanka. (1 Timote 1:11, NW) Dîyi diende didi diamba ne: “Nsongalume, usanke pautshidi muana, usanke matuku a bunsonga buebe.” (Muambi 11:9, MMM) Yehowa kêna umona anu malu adiku mpindieu kadi udi umona kabidi bipeta biafumina ku bienzedi bietu bimpe anyi bibi mu matuku atshilualua. Ke bua tshinyi Dîyi diende didi dibela bansonga ne: ‘Uvuluke Mufuki webe mu matuku a bunsongalume buebe, padi matuku mabi kaayi manji kulua anyi bidimu kabiyi bianji kufika pabuipi, paudi wamba ne: Tshiena nabi disanka.’​—Muambi 12:1.

Bushuwa, Yehowa mmusue ne: bansonga basanke menemene ne dipa dia muoyo dia mushinga mukole. Bansonga badi mua kuikala ne nsombelu wa disanka ne muimpe padibu bavuluka ne basamuna Nzambi. Nansha padibu batuilangana ne ntatu, badi mua kuamba ne dishindika dionso ne: “Dikuatshisha dianyi didi difuma kudi Yehowa.”​—Musambu 121:2.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 4 Tangila mu Calendrier des Témoins de Jéhovah 2005, mars/​avril.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 9]

‘Tumbishayi Yehowa, nuenu ba pa buloba, bansongalume ne bansongakaji kabidi.’​—MUSAMBU 148:7, 12

[Kazubu mu dibeji 8]

YEHOWA UDI WAMBULUISHA BANSONGA

‘Mukalenge Yehowa, udi ditekemena dianyi; udi tshieyemenu tshianyi ku buana buanyi too ne katataka.’​—Musambu 71:5.

‘[Nzambi] udi ukukutshisha ne bintu bimpe bidimu biebe bionso, nunku bukole bua bunsongalume buebe budi bupingane bu bua nyunyu wa mukanku.’​—Musambu 103:5.