Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Katuikadi ne muoyo bua bualu buetu nkayetu

Katuikadi ne muoyo bua bualu buetu nkayetu

Katuikadi ne muoyo bua bualu buetu nkayetu

‘[Kristo] wakafuila bonso bua badi ne muoyo kabikadi nawu bua bualu buabu nkayabu.’​—2 KOLINTO 5:15.

1, 2. Mmukenji kayi wa mu Bible wakasaka bayidi ba Yezu ba mu bidimu lukama bia kumpala bua kutshimuna budinangi?

 EBU buvua butuku bua Yezu bua ndekelu pa buloba. Mu mêba makese tshianana, uvua ne bua kufila muoyo wende bua aba bonso bavua ne bua kumuitabuja. Butuku abu, Yezu wakambila bapostolo bende ba lulamatu malu a bungi a mushinga. Bumue bua ku malu au mmukenji wakabapeshaye udi utangila ngikadilu uvua ne bua kulua tshimanyinu tshinene tshia bayidi bende. Wakamba ne: “Ndi nnushila diyi dipiadipia: nunangangane. Bu mundi mununange meme, nuenu penu nunangangane. Bonso nebanumanye munudi balongi banyi ku dinanga dinuikala banangangane.”​—Yone 13:34, 35, MMM.

2 Bena Kristo balelela badi ne bua kulejangana dinanga dia didifila ne kuteka majinga a bena kuitabuja nabu kumpala kua abu bobu. Kabena nansha ne bua kuelakana bua ‘kufuila balunda babu.’ (Yone 15:13) Ntshinyi tshiakenza bena Kristo ba kumpala bua kulonda mukenji eu mupiamupia? Mu mukanda wende kampanda muende lumu, Tertullien mufundi wa mikanda wa kale wakatela mêyi a bantu bakuabu bavua bamba bua bena Kristo ne: ‘Monayi mudibu banangangane, mudibu badiakaje mene bua kufuilangana.’​—Apology.

3, 4. (a) Bua tshinyi tudi ne bua kuluisha budinangi? (b) Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

3 Tuetu petu tudi ne bua ‘kuambuishangana majitu etu, nunku kutumikila mikenji ya Kristo.’ (Galatia 6:2) Kadi, budinangi ntshimue tshia ku bipumbishi bitambe bunene tshidi tshitupangisha bua kutumikila mikenji ya Kristo ne bua ‘kusua Mukalenge Nzambi wetu ne mutshima wetu wonso ne muoyo wetu wonso ne lungenyi luetu luonso ne bua kusua bakuetu bu mutudi badisue.’ (Matayo 22:37-39) Bu mutudi bapange bupuangane, tutu anu basue kuenza malu adi atusankisha tuetu nkayetu. Ne ngikadilu eu udi utamba kumueneka bikole patudi tusakidila ku dipanga bupuangane edi lutatu lua nsombelu wa ku dituku ne ku dituku, ditembangana mu tulasa anyi ku mudimu ne diditatshisha bua kupeta biakudia ne bia kuvuala. Lungenyi elu lua budinangi kaluena luenda lukepela to. Mupostolo Paulo wakadimuija ne: “Matuku a nshikidilu . . . bantu nebikale amu badinangi.”​—2 Timote 3:1, 2, MMM.

4 Pabuipi ne ku ndekelu kua mudimu wende wa pa buloba, Yezu wakaleja bayidi bende njila wa bitupa bisatu uvua mua kubambuluisha bua kutshimuna budinangi. Nnjila kayi au ne mmushindu kayi udi mêyi ende au mua kutuambuluisha?

Buanga budi buondapa bimpe!

5. Pavua Yezu uyisha mu tshitupa tshia ku mutu kua Galela, mbualu kayi buakambilaye bayidi bende, ne bua tshinyi bualu ebu buakababungamija bikole?

5 Yezu uvua uyisha pabuipi ne Kaisalia wa Filipoi mu tshitupa tshia ku mutu kua Galela. Muaba eu mutalale ne mulengele uvua mutambe kuakanyina bua bantu kuya kudiololaku, ki mbua bantu kulonga mua kudikandika amue malu nansha. Kadi pavuabu kuine aku, Yezu wakabanga kuleja bayidi bende ne: ‘uvua ne bua kuya ku Yelushalema, kukengeshibua makenga a bungi kudi bakulu ne kudi bakuidi banene ne kudi bafundi ne kushipibua, ne kubishibua papita matuku asatu.’ (Matayo 16:21) Bayidi ba Yezu bavua ne bua kuikala babungame bikole pakabambilaye muanda eu bualu too ne tshikondo atshi bavua batekemene se: Mulombodi wabu uvua ne bua kujadika Bukalenge buende pa buloba!​—Luka 19:11; Bienzedi 1:6.

6. Bua tshinyi Yezu wakatandisha Petelo?

6 Diakamue Petelo ‘wakaya ne Yezu, wakabanga kumubela ne: [Udiumvuile] luse, Mukalenge; bualu ebu kabuena bulua kuudi.’ Ntshinyi tshiakenza Yezu? ‘Yeye wakatshinguluka, wakambila Petelo ne: Satana, yila kunyima kuanyi, wewe udi tshilenduishi tshianyi, bualu bua wewe kuena welangana meji a malu a Nzambi, udi welangana meji anu a malu a bantu.’ Bantu babidi aba bavua ne mmuenenu ya malu mishilangane menemene! Yezu wakitaba ne muoyo umue njila wa didilambula uvua Nzambi mumusunguile, njila uvua ne bua kumufikisha mu ngondo mikese ku difua pa mutshi wa makenga. Kadi Petelo yeye uvua umubela bua ikale ne nsombelu uvua kayi ne ntatu, umuambila ne: ‘udiumvuile luse.’ Kakuyi mpata Petelo uvua ne lungenyi luimpe. Kadi Yezu wakatandisha Petelo bualu musangu au uvua mudilekelele bamuenzeja kudi Satana. Petelo kavua ne ‘meji a Nzambi to, uvua welangana meji a bantu.’​—Matayo 16:22, 23.

7. Bilondeshile Matayo 16:24, nnjila kayi uvua Yezu muleje balongi bende bua kulonda?

7 Lelu eu tudi mua kumvua mêyi a muomumue ne avua Petelo muambile Yezu. Misangu mivule bena panu batu basaka bantu bua ‘kudiumvuila luse’ anyi ‘kuikala ne nsombelu kayi wa diditatshisha.’ Kadi ku luende luseke Yezu wakatubela bua kuikala ne mmuenenu wa malu mushilangane menemene. Wakambila bayidi bende ne: ‘Biasua muntu kundonda, adipidie, ambule mutshi wende [wa makenga], andonde.’ (Matayo 16:24) Mukanda kampanda udi wamba ne: “Mêyi aa ki ndilomba bantu badi kabayi banji kuikala bayidi bua balue bayidi to, kadi ndieleshisha muntu meji pa tshidi kuikala muyidi kumvuija bua aba bakadi bitabe bua kulonda Kristo.” (The New Interpreter’s Bible) Bena kuitabuja badi ne bua kuenza malu asatu adi Yezu muleje mu mvese eu. Tukonkononayi malu aa ku bumue ku bumue.

8. Kudipidia kudi kumvuija tshinyi?

8 Bangabanga, tudi ne bua kudipidia. Muaku wa tshiena-Greke udibu bakudimune ne: “kudipidia” udi uleja kuikala mudiakaje bua kubenga majinga a budisui anyi malu adi alengelela anu muntu nkayende. Kudipidia kakuena anu muanda wa kulekela imue misangu amue masanka to; ne kakuena kumvuija ne: tudi tubanga kudikengesha anyi kudinyanga tshizubu nansha. ‘Katuena bena mioyo yetu’ kabidi bualu tudi bafile muoyo wetu mujima ne bietu bionso kudi Yehowa ku budisuile. (1 Kolinto 6:19, 20) Pamutu pa tuetu kutangija nsombelu wetu anu ku malu etu nkayetu, tudi tumutangija ku malu a Nzambi. Didipidia didi diumvuija didisuika bua kuenza disua dia Nzambi, nansha bikala dienza nunku dikale dibengangana ne meji etu mapange bupuangane. Tudi tuleja ne: tudi badifile anu kudi Nzambi nkayende patudi tudilambula kudiye ne tutambula. Pashishe tudi tudienzeja bua kuikala ne nsombelu udi uleja didilambula dietu mu matuku etu onso a muoyo.

9. (a) Tshikondo tshivua Yezu pa buloba, mutshi wa makenga uvua uleja tshinyi? (b) Mmu mushindu kayi mutudi tuambula mutshi wetu wa makenga?

9 Bualu buibidi mbua se: tudi ne bua kuambula mutshi wetu wa makenga. Mu bidimu lukama bia kumpala, mutshi wa makenga uvua uleja dikenga, bundu ne lufu. Pa tshibidilu, anu bantu bavua babunda bibawu ke bavuabu bashipela ku mutshi wa makenga anyi bakudika bitalu biabu ku mutshi. Nunku pakamba Yezu mêyi au wakaleja ne: muena Kristo udi ne bua kuikala mudiakaje bua kuitaba dikengeshibua, dipetudibua anyi mene dishipibua, bua mudiye kayi wa mu ba pa buloba. (Yone 15:18-20) Mikenji yetu ya Buena-Kristo idi itutapulula ne bantu bakuabu, nunku bena panu badi mua ‘kutupenda.’ (1 Petelo 4:4) Bidi mua kuenzeka nanku mu tulasa, ku mudimu anyi mene mu dîku. (Luka 9:23) Nansha nanku, tudi badiakaje bua kutantamena kapetu ka bena panu bualu katuena kabidi ne muoyo bua bualu buetu nkayetu to. Yezu wakamba ne: ‘Panupendabu ne panukengeshabu ne panushiminyinabu mashimi onso, bua bualu buanyi, nenuikale ne disanka. Nusanke, nuikale ne disanka dingi, bualu bua difutu dienu didi mu diulu ndinene.’ (Matayo 5:11, 12) Bushuwa, tshidi ne mushinga mukole menemene nkuikala banyishibue kudi Nzambi.

10. Ntshinyi tshidi kulonda Yezu kumvuija?

10 Bualu buisatu, Yezu Kristo wakamba ne: tudi ne bua kumulonda. Bilondeshile nkonga-miaku kampanda, muaku mukudimuna ne: kulonda udi umvuija kuikala mulunda, “muntu udi wenda njila umue ne mukuabu.” (An Expository Dictionary of New Testament Words, wa William Vine) Yone wa kumudilu 2:6 udi wamba ne: ‘Yeye udi wamba ne: Ndi muikale munda [mua Nzambi], budiye nabu mbua kuenda bu muakenda [Kristo] mene.’ Mmunyi muakenda Yezu? Bu muvua Yezu munange Tatuende wa mu diulu ne munange bayidi bende, kakashila budisui muaba nansha mukese. Paulo wakafunda ne: ‘Kristo kabidi kakadisankisha.’ (Lomo 15:3) Nansha pavua Yezu mutshioke anyi muikale ne nzala, uvua uteka majinga a bakuabu kumpala kua ende. (Mâko 6:31-34) Yezu uvua kabidi udienzeja bikole mu mudimu wa diyisha Bukalenge ne dilongesha bantu. Katuenaku mua kumuidikija petu patudi tuenza ne lukunukunu mudimu wetu wa ‘kuvuija ba bisamba bionso bayidi, tubayisha bua kuenza malu onso avua Yezu mutuambile’ anyi? (Matayo 28:19, 20) Mu malu onso aa, Kristo wakatushila tshilejilu, ne tudi ne bua ‘kumulonda mu makasa ende.’​—1 Petelo 2:21.

11. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua tuetu kudipidia, kuambula mutshi wetu wa makenga ne kulonda Yezu Kristo?

11 Mbia mushinga mukole bua tuetu kudipidia, kuambula mutshi wetu wa makenga ne kulonda Tshilejilu tshietu. Kuenza malu mushindu eu ke buanga budi buondapa ne bujikija budisui budi butupangisha bushuwa bua kuleja dinanga dilelela. Kabidi, Yezu wakamba ne: ‘Wasua kusungila muoyo wende neawujimije, wajimija muoyo wende bua bualu buanyi neawupete. Biasumba muntu buloba buonso ku muoyo wende, mushinga wende muimpe udi penyi? Anyi, muntu udi ne tshintu kayi tshia kushintakaja bua kuangataye muoyo wende kabidi?’​—Matayo 16:25, 26.

Katuena mua kukuatshila bamfumu babidi mudimu

12, 13. (a) Nsongalume uvua mfumu wakalomba mubelu kudi Yezu uvua utamba kuditatshisha bua bualu kayi? (b) Mmubelu kayi wakapa Yezu nsongalume eu, ne mbua tshinyi?

12 Ngondo mikese kunyima kua Yezu mumane kushindika mudibi bikengela bua bayidi bende kudipidia, nsongalume mukuabu mubanji uvua mfumu wakalua kudiye ne wakamukonka ne: “Mulongeshi, ngenze bualu bulenga kayi bua meme kupeta muoyo wa kashidi?” Yezu kumuambila bua ‘kulama mêyi’ ne pashishe kutelaye amue a ku mêyi au. Nsongalume kumuambila ne: “Meyi onso awo ndi mualame.” Muntu eu uvua umueneka wamba tshivua mu muoyo wende ne uvua muenze muende muonso bua kutumikila mêyi a mu Mikenji. Nunku wakakonka ne: “Tshidi tshinshadile ntshinyi?” Mu dimuandamuna, Yezu wakalomba nsongalume eu bua enze bualu bua mushindu mukuabu, wamba ne: “Bua wewe kuikala mupuangane [“muakane tshishiki,” Muanda Mulenga Lelu (MML)], uye kupana biudi nabio, ubipeshe bapele, nanku neupete biuma mu diulu; kunyima ulue, undonde.”​—Matayo 19:16-21, MMM.

13 Yezu wakamona ne: bua nsongalume au kukuatshilaye Yehowa mudimu ne muoyo wende mujima, uvua ne bua kumbusha mu nsombelu wende biuma biende bivua bikale ditanaji dinene buende yeye. Muyidi mulelela wa Kristo kêna mua kukuatshila bamfumu babidi mudimu to. ‘Kêna mua kukuatshila Nzambi mudimu ne [Bubanji] diakamue.’ (Matayo 6:24) Udi ne bua kuikala ne ‘dîsu dimpe’ didi dituishila ku malu a mu nyuma. (Matayo 6:22) Kulekela bintu bia ku mubidi ne kubipesha bapele ntshienzedi tshia didifila. Pamutu pa bintu ebi bia ku mubidi, Yezu uvua upesha nsongalume eu mubanji uvua mfumu diakalenga ditambe bunene dia kudibutshila tshiuma kampanda mu diulu, tshia kupeta muoyo wa kashidi ne kufika ndekelu wa bionso ku dikokesha pamue ne Kristo mu diulu. Nsongalume eu kavua mudiakaje bua kudipidia to. ‘Wakaya biende mubungame, bualu bua yeye wakadi ne bintu bia bungi.’ (Matayo 19:22) Kadi bayidi bakuabu ba Yezu bakenza bobu malu munga mushindu.

14. Ntshinyi tshiakenza balobi ba mishipa banayi pakabambila Yezu bua kumulonda?

14 Bidimu bu bibidi kumpala, Yezu uvua mubikile mushindu wa muomumue balobi ba mishipa banayi aba: Petelo, Andele, Yakobo ne Yone. Dîba adi babidi bavua bikale baloba ne babidi bakuabu balongolola tupamba tuabu. Yezu wakabambila ne: “Luayi kundi, nennuvuije balobi ba bantu.” Kunyima bonso banayi bakalekela mudimu wabu wa diloba ne bakalonda Yezu matuku abu onso a muoyo.​—Matayo 4:18-22, MML.

15. Mmunyi muvua Ntemu wa Yehowa mukuabu wa mu tshikondo tshietu etshi mulekele amue masanka bua kulonda Yezu?

15 Bena Kristo ba bungi lelu mbalonde tshilejilu tshia balobi banayi abu pamutu pa kulonda tshia nsongalume mubanji. Mbalekele biuma ne mushindu uvuabu nawu wa kuenda lumu panu bua kumona mua kukuatshila Yehowa mudimu. Deborah udi wamba ne: “Pamvua ne bidimu 22, mvua ne bua kuangata dipangadika dinene.” Udi umvuija ne: “Nkavua muenze ngondo bu isambombo ndonga Bible, ne mvua musue bua kulambula muoyo wanyi kudi Yehowa, kadi bena dîku dianyi kabavua basue nansha kakese. Bavua ne bubanji bua bungi, ne bavua bela meji ne: bu meme mulue Ntemu bivua mua kubafuishisha bundu ku bantu. Bakampesha mêba 24 bua meme kusungula tshimvua musue: nsombelu wa bubanji anyi bulelela. Meme tshiyi mukose makasa mu Bantemu, bavua ne bua kunnyenga bintu bionso bimvua mua kupiana. Yehowa wakangambuluisha bua kuangata dipangadika dimpe ne wakampesha bukole bua kudikumbaja. Ndi muenze mpindieu bidimu 42 mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba, ne tshiena nyingalala nansha bia munyi. Bu mumvua muele nyima ku nsombelu wa budisui, wa didikebela anu masanka, ndi muepuke nsombelu wa patupu ne udi kayi usankisha undi mumone kudi bena dîku dietu. Meme ne bayanyi tudi bambuluishe bantu bapite pa lukama bua kumanya bulelela. Bana ba mu nyuma aba badi ne mushinga wa bungi kundi kupita bintu bionso bia ku mubidi.” Bantemu ba Yehowa bakuabu miliyo mivule badi ne mmuenenu wa malu wa muomumue ne wa muanetu wa bakaji eu. Kadi wewe?

16. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: katutshiena ne muoyo bua bualu buetu nkayetu?

16 Dijinga dia kubenga kuikala ne muoyo bua bualu buabu nkayabu ndisake Bantemu ba Yehowa binunu ne binunu bua kusadila bu bampanda-njila, anyi bamanyishi ba Bukalenge ba ku dîba ne ku dîba. Bakuabu badi kabayi ne mushindu wa kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba badi badima lungenyi lua bumpanda-njila ne bakuatshisha mudimu wa diyisha Bukalenge muabu muonso. Baledi badi baleja lungenyi lua muomumue padibu bafila tshitupa tshinene tshia dîba diabu ne balekela amue malu a kudisankisha nawu bua kumona mua kulongesha bana babu malu a mu nyuma. Mu mushindu umue anyi mukuabu, tuetu bonso tudi mua kuleja ne: malu a Bukalenge adi pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu.​—Matayo 6:33.

Ndinanga dia nganyi didi dituenzeja?

17. Ntshinyi tshidi tshitusaka bua kudipangisha amue malu?

17 Ki mbipepele bua kulonda njila wa dinanga dia didifila to. Kadi anji ela meji bua tshidi tshituenzeja. Paulo wakafunda ne: ‘Dinanga dia Kristo didi dituenzeja; bua tuakujingulula bualu ebu ne: bualu bua umue wakafuila bonso, ne yeye wakafuila bonso bua badi ne muoyo kabikadi nawu bua bualu buabu nkayabu, kadi bikale nawu kudi yeye wakafua ne wakabika ku lufu kabidi bua bualu buabu.’ (2 Kolinto 5:14, 15) Dinanga dia Kristo ke didi dituenzeja bua katuikadi kabidi ne muoyo bua bualu buetu nkayetu. Dinanga edi mbukole budi butuenzeja bushuwa! Bu muvua Kristo mufue bua bualu buetu, katuenaku tudimona ne dibanza dia kuikala ne muoyo bua bualu buende anyi? Bushuwa, bu mutudi tuanyisha dinanga dinene didi Nzambi ne Kristo batuleje, tudi tudiumvua basakibue bua kulambula mioyo yetu kudi Nzambi ne kulua bayidi ba Kristo.​—Yone 3:16; 1 Yone 4:10, 11.

18. Bua tshinyi nsombelu wa didipangisha amue malu udi ne mushinga?

18 Bidiku ne mushinga bua tuetu kuikala ne muoyo kabiyi bua bualu buetu nkayetu anyi? Pakabenga nsongalume mubanji au dibikila dia Kristo ne kuyaye, Petelo wakambila Yezu ne: ‘Apu tuetu, tuakushiya malu etu onso, tuakukulonda, tuetu netupete tshinyi?’ (Matayo 19:27) Petelo ne bapostolo bakuabu bavua badipidie bushuwa. Ndifutu kayi divuabu mua kupeta? Bangabanga Yezu wakakula bua diakalenga divuabu mua kupeta dia kukokesha pamue nende mu diulu. (Matayo 19:28) Anu muine musangu au, Yezu wakatela mabenesha avua yonso wa ku balongi bende mua kupeta. Wakamba ne: ‘Muntu yonso wakushiya nzubu wende, anyi bana babu balume anyi bana babu bakaji, anyi mamuende, anyi tatuende, anyi bana bende, anyi madimi ende, bua bualu buanyi ne bua lumu luimpe, katataka yeye neapete bintu misangu lukama bitambe bia diambedi mu tshikondo etshi; [ne] palua tshikondo tshikuabu, neapete muoyo wa tshiendelele.’ (Mâko 10:29, 30) Tudi tupeta bintu bia bungi menemene kupita bitudi badipangishe. Batatuetu, bamamuetu, bana betu balume, bana betu bakaji ne bana batudi balele ba mu nyuma kabenaku ne mushinga mupite bukole kupita tshintu kayi tshionso tshitudi balekele bua bualu bua Bukalenge anyi? Ku bantu babidi aba: Petelo ne nsongalume mubanji au, nganyi wakapeta nsombelu mutambe buimpe?

19. (a) Disanka dilelela didi difumina ku tshinyi? (b) Mmalu kayi atuakonkonona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

19 Ku mêyi ende ne ku bienzedi biende, Yezu wakaleja ne: disanka didi difumina ku difila ne ku dikuatshila bakuabu mudimu, kadi ki nku budinangi nansha. (Matayo 20:28; Bienzedi 20:35) Patudi ne muoyo kabiyi bua bualu buetu nkayetu kadi tulonda amu kulonda Kristo, tudi tupeta disanka dinene mu nsombelu wetu mpindieu ne tudi ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele mu matuku atshilualua. Bulelela, patudi tudipidia, Yehowa udi ulua Mfumuetu. Nunku tudi tulua bapika bende. Bua tshinyi bupika ebu mbuimpe? Budi ne bukole kayi mu mapangadika atudi tuangata mu nsombelu wetu? Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiandamune nkonko eyi.

Udi muvuluke anyi?

• Bua tshinyi tudi ne bua kuluisha ngenyi yetu ya budinangi?

• Ntshinyi tshidi kudipidia, kuambula mutshi wetu wa makenga ne kulonda Yezu kumvuija?

• Ntshinyi tshidi tshitusaka bua katuikadi ne muoyo bua bualu buetu nkayetu?

• Bua tshinyi kuikala ne nsombelu wa didifila kudi ne mushinga?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 11]

‘Udiumvuile luse, Mukalenge’

[Tshimfuanyi mu dibeji 13]

Ntshinyi tshiakapangisha nsongalume mubanji bua kulonda Yezu?

[Bimfuanyi mu dibeji 15]

Dinanga didi dienzeja Bantemu ba Yehowa bua kusadila bu bamanyishi ba Bukalenge ba lukunukunu