Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Muena Kristo udi ne bua kupesha muena mbulamatadi mfranga peshi tshintu bua mudimu utuye wenza anyi, peshi bualu ebu budi mua kumueneka bu dikosa mishiku?

Muaba wonso udibu basombele, bena Kristo batu bakeba bua kuikala ne meji adi abakuatshisha mu nsombelu idiku, bavuluke ne: tshidi tshimpe ne tshianyishibue mu mikenji ya dimue ditunga tshidi mua kuikala tshibi ne katshiyi tshianyishibue mu mikenji ya dikuabu ditunga. (Nsumuinu 2:6-9) Bushuwa, muena Kristo udi ne bua kuvuluka misangu yonso ne: muntu yonso udi musue ‘kushikama mu nzubu wa ntenta [wa Yehowa]’ udi ne bua kuepuka dikosa mishiku.​—Musambu 15:1, 5; Nsumuinu 17:23.

Dikosa mishiku ntshinyi? Bilondeshile mukanda mukuabu, “dikosa mishiku didi diumvuija kufila tshintu tshia mushinga kudi . . . muntu udi ne muanzu kampanda, ne yeye eu udi ubenga kutumikila mêyi a mudimu wende anyi ushipa mikenji bua kumona mua kusankisha eu udi mumupeshe tshintu.” (The World Book Encyclopedia) Nunku, nansha muntu yeye musombele muaba kayi, padiye upesha nzuji ta mpulushi mfranga anyi tshintu bua kalondi tshidi mikenji yamba anyi padiye upesha mukontolodi mfranga bua abuikile mêsu pa tshilema anyi pa bualu kampanda budi bushipe mukenji mmukose mishiku. Kabidi padi muntu ufila tshintu bua bamuenzele yeye bimpe bia pa buabi, tshilejilu: bafunde diende dîna kumpala kua a bakuabu pa dibeji dia mêna a bantu badi bindile bualu kampanda anyi bua apite kumpala kua bakuabu mu mulongo mmukose mishiku. Ngenzelu eu udi mua kuleja kabidi dipanga dinanga.​—Matayo 7:12; 22:39.

Kadi muntu udiku ukosa mishiku padiye ufila tshintu anyi mfranga kudi muena mbulamatadi bua amuenzele bualu budiye ne bukenji bua kumuenzela peshi bua kapangi kumuenzela bimpe anyi? Tshilejilu, mu amue matunga balombodi badi mua kubenga bua kufunda bana mu kalasa, bua kuitaba bua muntu abuele mu lupitadi, anyi bua kutua tshitampi pa mikanda ya luendu amu bobu babapeshe mfranga ya maluvu. Peshi badi mua kuladikija bua kuenzela muntu bitadi anyi mikanda ya mbulamatadi mipiamipia.

Bilele bia difila mfranga ya maluvu ne mushindu udi bantu bonso babiangata bidi bishilangana mu ditunga ne mu dikuabu. Muaba utu bantu bibidile bua kufila mfranga eyi anyi bena mbulamatadi bayikeba, bamue bena Kristo badi mua kumona ne: padibi kabiyi binyanga mikenji ya ditunga, kabena bashipa mêyi a mu Bible padibu bapesha muena mbulamatadi mfranga bua enze mudimu wende. Mu amue matunga bantu batu mene mua kumona mfranga eyi bu tshintu tshifila bua kukumbajaku difutu dia muena mbulamatadi eu ditu dikese. Vuluka ne: kudi dishilangana pankatshi pa kufila tshintu bua mudimu utudi bakanyine bilondeshile mikenji ne kukosa mishiku bua kutuenzelabu bualu butudi katuyi bakanyine.

Ku lukuabu luseke, patu bamue Bantemu ba Yehowa balomba bua babenzele malu adi manyishibue mu mikenji, batu babenga bua kupesha bakontolodi, bena mudimu ba ku dwane anyi bantu bakuabu mfranga nansha muaba utu bantu bikale ne tshibidilu tshia kufila mfranga eyi. Bu mudi Bantemu bamanyike muaba udibu bua dinemeka kondo kabu ka muoyo ne bua diamba malu malelela, imue misangu batu babenzela bobu tshianana malu atubu benzela banga bantu anu padibu bafila mfranga.​—Nsumuinu 10:9; Matayo 5:16.

Mu tshikoso, musadidi yonso wa Yehowa udi ne bua kudiangatshila dipangadika bikalaye musue kufila mfranga bua bamuenzele bualu budiye muakanyine bilondeshile mikenji anyi bua kabapangi kumuenzela bimpe. Tshitambe mushinga ntshia se: udi ne bua kulonda njila udi umushiya ne kondo ka muoyo katoke, udi kayi upendesha dîna dia Yehowa ne udi kayi ulenduisha bakuabu.​—Matayo 6:9; 1 Kolinto 10:31-33; 2 Kolinto 6:3; 1 Timote 1:5.