Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ditekemena dia dibika ku lufu didi diumvuija tshinyi buebe wewe?

Ditekemena dia dibika ku lufu didi diumvuija tshinyi buebe wewe?

Ditekemena dia dibika ku lufu didi diumvuija tshinyi buebe wewe?

“Udi ubulula tshianza tshiebe, tshintu tshionso tshidi ne muoyo udi utshiukutshisha ne diakalengele.”​—MUSAMBU 145:16.

1-3. Nditekemena kayi didi nadi bamue bua matuku atshilualua? Umvuija.

 CHRISTOPHER, muana wa bidimu tshitema, bavua bapitshishe ne tutuende dinda dijima mu dikumbula bantu ku nzubu ne ku nzubu mu mudimu wabu wa bena Kristo pabuipi ne tshimenga tshia Manchester, mu ditunga dia Angleterre. Bavua benze mudimu eu ne mamuabu mukuabu ne bana ba mamuabu au babidi ne mansebabu. Tshibejibeji tshia Réveillez-vous! tshitu tshipatuka pamue ne etshi tshiakumvuija bualu buakenzeka ne: “Dituku adi mu mapingaja, bakenza luendu lua benda babandila miaba batangile ku Blackpool, muaba utu bantu ba bungi baya kudiolola ku muelelu wa mbuu. Buonso buabu 6 bavua munkatshi mua bantu 12 bakafua mu njiwu ya mashinyi mu njila munene, njiwu yakabikila bampulushi ne: ‘ndioshika dia bantu bapite bungi menemene.’”

2 Dilolo dia kumpala kua njiwu eyi kuenzekayi, dîku dia ba Christopher divua dibuele mu tshisangilu tshia Dilonga dia Mukanda muvuabu bakonkonone tshiena-bualu tshia lufu. Tatuende wakalonda ne: “Misangu yonso Christopher uvua muana uvua wela meji bikole. Dilolo adi, wakakula bimpe menemene bua buloba bupiabupia ne ditekemena diende bua matuku atshilualua. Pashishe, patuvua tutungunuka ne dilonga, diakamue Christopher e kuamba ne: ‘Bualu buimpe bua kuikala Ntemu wa Yehowa mbua se: nansha mudi lufu lubungamijangana, tudi bamanye ne: netumonangane kabidi dimue dituku.’ Kakuvua nansha umue wa kutudi dituku adi uvua muele meji ne: mêyi au avua mua kulua kushala tshivulukilu kutudi to.” *

3 Bidimu bia bungi kumpala, mu 1940, Franz, Ntemu wa Yehowa mukuabu wa mu ditunga dia Autriche ukavua mumanye ne: uvua ne bua kukoshibua mutu bualu uvua ubenga bua kuela Yehowa nyima. Mu buloko muvuabu bamuele mu tshimenga tshia Berlin, Franz wakafundila mamuende ne: “Bilondeshile dimanya dindi nadi, bu meme muditshipe [bua kulua musalayi], mvua kuikala muenze mpekatu udi muakanyine lufu. Bivua kuikala bualu bubi kundi. Tshivua mua kubishibua to. . . . Kadi mpindieu, Mamu musuibue ne bana betu ba balume ne ba bakaji bonso bananga, lelu eu mbangambile tshibawu tshidibu bamfundile, kanutshinyi to, mbamfundile lufu, nebanshipe makelela mu dinda. Nzambi mmumpeshe bukole bua muomumue ne buvuaye upesha misangu yonso bena Kristo balelela mu bikondo bia kale. . . . Nuenu bashale anu bashindame too ne ku lufu, netumonangane tshiakabidi pabika bafue. . . . Netumonangane tshiakabidi.” *

4. Udi mumvue bishi bua malu menzeke atudi balonde aa, ne ntshinyi tshituamona?

4 Ditekemena dia dibika dia bantu ku lufu divua muanda wa mushinga mukole kudi Christopher ne Franz. Divua bualu bulelela kudibu. Miyuki yabu eyi mmilenge mitshima yetu, ki mmuomu anyi? Bua tuetu kukolesha dianyisha dietu kudi Yehowa ne ditekemena dietu dia dibishibua, tuanjayi kumona bua tshinyi dibika dia bafue nedienzeke ne mushindu udi dimanya dia bualu ebu dilenga yonso wa kutudi.

Tshikena-kumona tshia dibishibua dia bantu pa buloba

5, 6. Tshikena-kumona tshivua mupostolo Yone mufunde mu Buakabuluibua 20:12, 13 tshidi tshileja tshinyi?

5 Mu tshikena-kumona tshia malu avua ne bua kuenzeka mu Bukokeshi bua Bidimu Tshinunu bua Kristo Yezu, mupostolo Yone wakamona dibishibua dia bantu bua kuikala ne muoyo pa buloba dienzeka. Wakamba ne: ‘Ngakatangila bafue, banene ne bakese. Mâyi manene kabidi, akapatula bafue bakadimu, ne lufu ne Muaba wa Bafue [Hades] biakapatula bafue bakadimu.’ (Buakabuluibua 20:12, 13) Bafue nansha ba milongo kayi ne ba mianzu kayi, bikale “banene” anyi “bakese,” aba bonso badi bakuatshibue mu Hades (anyi Sheol), lukita ludibu bajika bukua-bantu, nebalekedibue. Bantu bavua bafuile mu mbuu nebapetulule pabu muoyo tshikondo atshi. Bualu ebu bulengele buikala ne bua kuenzeka mbumue bua ku malu adi Yehowa mulongolole.

6 Bukokeshi bua Kristo bua bidimu tshinunu nebutuadije padibu basuika Satana ne bamuela mu dijimba. Mu tshikondo tshia bukokeshi abu, Satana kakupambuisha muntu nansha umue wa ku aba babishibua anyi aba bapanduka ku dikenga dinene to, bualu nebikale bamukange mudimu. (Buakabuluibua 20:1-3) Bidimu tshinunu bidi mua kumueneka bu tshikondo tshile kuudi, pabi bidi anu “bu dituku dimue” ku mêsu kua Yehowa.​—2 Petelo 3:8.

7. Dilumbuluisha bantu mu Bukokeshi bua Kristo bua Bidimu Tshinunu nedishindamene pa tshinyi?

7 Bilondeshile tshikena-kumona atshi, Bukokeshi bua Kristo bua Bidimu Tshinunu nebuikale tshikondo tshia dilumbuluisha bantu. Mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Ngakatangila bafue, banene ne bakese, bimane kumpala kua nkuasa wa butumbi; ne mikanda yakabuluibua, mukanda mukuabu wakabuluibua kabidi, udi wa muoyo; bakalumbuluisha bafue ku malu akadi mafunda mu mukanda, bu muakadi bienzedi biabu. . . . ne bakalumbuluisha muntu yonso bu muakadi bienzedi biende.’ (Buakabuluibua 20:12, 13) Tangila se: dilumbuluisha dia bantu kadiakushindamena pa malu avua muntu muenze anyi kayi muenze kumpala kua kufuaye to. (Lomo 6:7) Kadi nedilonde “mikanda” ikala ne bua kubuluibua. Malu ikala muntu ne bua kuenza kunyima kua yeye mumane kumanya malu ikala mu mikanda ayi ke enzeja bua bafunde anyi kabafundi dîna diende mu ‘mukanda wa muoyo.’

“Dibika dia muoyo” anyi ‘dibika dia dipila’

8. Mmalu kayi abidi enzekela bantu bikala mua kubishibua?

8 Bangabanga mu tshikena-kumona tshiende, Yone udi wakula bua Yezu muikale ne ‘mvungula ya lufu ne ya Muaba wa Bafue.’ (Buakabuluibua 1:18) Yeye udi ‘Mukalenge wa muoyo’ wa Yehowa, mupeshibue bukole bua kulumbuluisha “badi ne muoyo ne badi bafue.” (Bienzedi 3:15; 2 Timote 4:1) Mmunyi muenzaye bualu ebu? Mpa kupingaja aba badi balale mu lufu ku muoyo. Yezu wakambila misumba ya bantu bavuaye uyisha ne: ‘Kanukemi bua bualu ebu; bualu bua dîba nedilue diumvua bonso badi mu nkita dîyi diende, nebajuke.’ Wakamba kabidi ne: ‘Bakenzenza bimpe nebajuke mu dibika dia muoyo, bakenzenza bibi nebajuke mu dibika dia dipila.’ (Yone 5:28-30) Nunku, ntshinyi tshiafikila bantu ba lulamatu ba kale mu matuku atshilualua?

9. (a) Pabishibua bantu ku lufu, ntshinyi bushuwa tshikala ba bungi ne bua kumanya? (b) Mmudimu kayi munene wa dilongeshangana wikala ne bua kuenzeka?

9 Pikala bantu bena lulamatu ba kale aba ne bua kubishibua, kabakunenga bua kumona ne: malaya avuabu bitabuje akadi mpindieu makumbane to. Nebasanke bushuwa bua kumanya Dimiinu dia mukaji wa Nzambi divuabu batele mu mulayi wa nzanzanza wa mu Bible mu Genese 3:15, ki mmuomu? Nebasanke kabidi bua kumvua ne: Yezu, Masiya eu mulaya, uvua mushale ne lulamatu too ne ku lufu, kufilaye ne muoyo wende bu mulambu udi upikula! (Matayo 20:28) Aba bikala ne bua kubakidila papetululabu muoyo nebasanke bikole bua kubambuluisha bua kujingulula ne: tshia-bupikudi etshi tshidi tshileja bulenga bua Yehowa budi kabuyi butuakanyine ne luse luende. Pikala bantu babishibua mua kumona tshidi Bukalenge bua Nzambi buenda bukumbaja mu dilongolola dia Yehowa bua buloba, kakuyi mpata mitshima yabu neyuule tente ne mêyi a ditumbisha nawu Yehowa. Nebikale ne mpunga munene wa kuleja lulamatu luabu kudi Tatu wabu wa mu diulu udi mubanange ne kudi Muanende. Muntu yonso wikala ne muoyo mu tshikondo atshi neasanke bua kudifila mu mudimu munene wa dilongesha bantu wikalaku bua kulongesha miliyare ne miliyare ya bantu bikala ne bua kupatuka mu nkita, bikala kabidi ne bua kuitaba dilongolola dia Nzambi dia tshia-bupikudi.

10, 11. (a) Bantu bonso bikala pa buloba mu Bidimu Tshinunu nebapete mushindu wa kuenza tshinyi? (b) Mmunyi mudi muanda eu ututangila?

10 Abalahama mubike ku lufu neapete busambi bunene pa kumona muikala nsombelu mulelela mu bukokeshi bua “musoko” au uvuaye mutekemene. (Ebelu 11:10) Ndisankapu kayi diapeta Yobo, muena lulamatu wa kale pamanyaye ne: nsombelu wende uvua mukoleshe basadidi bakuabu ba Yehowa bakashala ne muoyo-mutoke pakapetabu mateta! Ne Danyele yeye neasue kumanya malu a bungi adi atangila dikumbana dia milayi ivuaye mufunde ku spiritu wa Nzambi!

11 Bushuwa, bantu bonso bapeta muoyo mu buloba bupiabupia bua buakane ni nku dibishibua anyi pa kupanduka ku dikenga dinene, nebikale ne malu a bungi a kulonga pa bidi bitangila dilongolola dia Yehowa bua buloba ne bantu badimu. Bushuwa, ditekemena dia kuikala ne muoyo bua kashidi ne kusamuna Yehowa kashidi ne tshiendelele nedienze bua se: ndongamu wa dilongesha bantu mu Bidimu Tshinunu apeteshe bantu disanka dilelela. Kadi, tshikala ne mushinga menemene mmalu ikala muntu ne muntu wa kutudi ne bua kuenza bilondeshile malu atualonga mu mikanda mipiamupia. Netutumikile malu atualonga anyi? Netuelele meji pa malu a mushinga mukole atukolesha bua kukandamena diteta dia ndekelu dia Satana dia kutupambuisha ku bulelela ne netuatumikile anyi?

12. Ntshinyi tshikala mua kuambuluisha muntu yonso bua kudifila ne kasuki mu midimu yonso ibidi, wa dilongeshangana ne wa dikudimuna buloba mparadizu?

12 Katuena kabidi mua kupua muoyo wa masanka manene afumina ku mulambu wa Kristo udi upikula. Bantu babika ku lufu kabakuikala ne bulema anyi bubedi bitudi tumona lelu eu to. (Yeshaya 33:24) Mubidi muimpe ne ditekemena dia kuikala ne makanda a mubidi mapuangane nebiambuluishe bantu bonso bikala pa buloba bupiabupia bua kudifila mu mudimu wa dilongeshangana bua kuyisha miliyare ne miliyare ya bakuabu bantu babishibua bua kuikala ne muoyo. Bantu aba bikala pa buloba nebadifile kabidi mu mudimu munene wa katshia ne katshia utu kauyi muanji kuenzeka pa buloba wa dikudimuna buloba bujima bulua mparadizu bua butumbi bua Yehowa.

13, 14. Dilekedibua dia Satana bua diteta dia ndekelu didi ne tshipatshila kayi, ne mmalu kayi ikala mua kuenzekela yonso wa kutudi?

13 Dîba diapatulabu Satana mu dijimba bua diteta dia ndekelu, neakebe bua kupambuisha bantu musangu eu kabidi. Bilondeshile Buakabuluibua 20:7-9, ‘bisamba bionso biadingaye,’ peshi bisumbu bia bantu biapona mu buenzeji bubi bua Satana nebituilangane ne kabutu: ‘Kapia nekapueke, kafuma mu diulu, ne nekabashidishe.’ Bua bantu ba munkatshi muabu bavua babishibue mu bule bua Bidimu Tshinunu, kabutu aka nekavuije dibishibua diabu dibika dia dipila. Kadi bantu babishibue bashala ne lulamatu nebapete dipa dia muoyo wa kashidi. Bulelela, diabu dibika nedikale “dibika dia muoyo.”​—Yone 5:29.

14 Mmushindu kayi udi ditekemena dia dibishibua mua kutukolesha biangatshile anu mpindieu? Ntshinyi tshitudi ne bua kutamba kuenza bua kujadika ne: netupeteleku masanka mu matuku atshilualua?

Malu atudi mua kulonga mpindieu

15. Mmunyi mudi ditaba dibika dia bafue mua kukuambuluisha mpindieu?

15 Udi mua kuikala mujimije munangibue webe mukuabu matuku adi panshi aa ne muikale mutuilangane ne dishintuluka dinene didi difuisha muntu dia mushindu eu dituala. Ditekemena dia dibika dia bafue didi dikuambuluisha bua kuikala ne bupole ne bukole bua mu mutshima bidi aba badi kabayi bamanye bulelela kabayi mua kupeta. Mupostolo Paulo wakasamba bena Tesalonike ubambila ne: ‘Katuena basue nuenu nupange kumanya bualu bua badi balala tulu mu lufu, bua nuenu kanunyingalaji mitshima yenu, bu mudi bakuabu benza badi kabayi ne ditekemena.’ (1 Tesalonike 4:13) Utuku udimona wewe muine mu buloba bupiabupia, umona mudi bantu babika ku lufu anyi? Nanku petela busambi mpindieu mu dielangana meji pa ditekemena edi dia kumonangana tshiakabidi ne banangibue bebe.

16. Ntshinyi tshiwikala mua kumvua pabika bantu ku lufu?

16 Udi mua kuikala ukenga mu mubidi mpindieu bua buntomboji bua Adama, pamuapa ne disama didi mua kukufikisha ku lufu. Kulekedi kanyinganyinga kadi nsombelu eu ujula kakufikisha ku dipua muoyo ditekemena dia disanka dia wewe kubishibua ne kupetulula muoyo ne makanda mimpe a mubidi ne bukole mu buloba bupiabupia to. Tshikondo atshi pawabulula mêsu ne kumona mpala yengelela ne disanka ya bantu basanka bua dibika diebe, kuakupanga bua kuela Nzambi tuasakidila bua luse luende lujalame to.

17, 18. Mmalongesha kayi abidi a mushinga atudi ne bua kushala balame?

17 Kadi pakuamba tshikondo atshi tshikumbane, tangila malongesha abidi atudi ne bua kuvuluka. Dilongesha dimue ndia se: kuenzela Yehowa mudimu ne anyima wetu yonso kudi ne mushinga wa bungi. Mu didikija Mfumuetu Kristo Yezu, nsombelu wetu wa didifila udi uleja mutudi banange Yehowa ne bantu netu. Bikala buluishi anyi ditukengesha mua kutupangisha bintu bia kudidisha nabi anyi budikadidi buetu, tudi tudisuika bua kushala bashindame mu ditabuja nansha tuetu mua kutuilangana ne mateta kayi. Baluishi bobu mua kututshinyisha ne lufu, netupetele busambi mu ditekemena dia dibishibua ne neditukoleshe bua kushala anu balamate Yehowa ne Bukalenge buende. Bulelela, lukunukunu luetu mu mudimu wa kuyisha Bukalenge ne kuvuija bantu bayidi ludi lutupesha ditekemena dia kupeta mabenesha a kashidi adi Yehowa mulamine bantu bakane.

18 Dilongesha dibidi didi ditangila mushindu utudi tupita ne matetshibua adi afumina ku mubidi wa butekete. Dimanya dietu dia ditekemena dia dibika ku lufu ne dianyisha dietu dia bulenga bua Yehowa budi kabuyi butuakanyine bidi bikolesha dipangadika dietu dikole dia kushala bashindame mu ditabuja. Mupostolo Yone wakatudimuija ne: ‘Kanusu malu a ba pa buloba, anyi bintu bia pa buloba. Biasua muntu malu a ba pa buloba, dinanga dia Tatu kadiena munda muende. Bualu bua malu onso a pa buloba, lukuka lua mubidi, ne lukuka lua mêsu, ne kudisua kua muoyo, kaena mafume kudi Tatu, kadi adi mafume ku buloba. Buloba budi bujimina ne lukuka luabu kabidi; kadi yeye udi wenza mudi disua dia Nzambi udi ushalaku tshiendelele.’ (1 Yone 2:15-17) Malu a panu kaakutamba kutukoka bua kuikala ne lukuka lua bintu tuetu baafuanyikije ne ‘muoyo wa bushuwa’ nansha. (1 Timote 6:17-19) Tuetu batetshibue bua kuenda masandi, netukandamane bikole. Tudi bamanye ne: tuetu mua kufua kumpala kua Armagedone, ditungunuka ne kuikala ne nsombelu udi kayi usankisha Yehowa didi mua kutufikisha ku nsombelu umue umue ne eu wa bantu badi kabayi ne ditekemena dia kubishibua.

19. Ndisanka kayi dinene ditudi katuyi ne bua kupua muoyo?

19 Kumpala kua bionso, katuena ne bua kupua muoyo nansha kakese bua diakalenga dinene ditudi nadi dia kusankisha mutshima wa Yehowa mpindieu ne bua kashidi to. (Nsumuinu 27:11) Tuetu bashale ne lulamatu too ne ku lufu anyi batungunuke ne kulama muoyo-mutoke too ne ku ndekelu kua malu mabi adi pa buloba apa, netuleje Yehowa luseke lutudi balamate mu tshilumbu tshidi tshitangila bumfumu ku mutu kua bionso. Nanku, nebikale disanka bushuwa bua kuikala ne muoyo mu Mparadizu pa buloba pa kupanduka ku dikenga dinene anyi kubishibua ku lufu mu tshishima. Ki mmuomu anyi?

Udi ukumbaja majinga etu

20, 21. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kushala ne lulamatu nansha tuetu katuyi ne mandamuna a nkonko yonso idi itangila dibishibua? Umvuija.

20 Mu dikonkonona dietu dia dibishibua tudi bashiye imue nkonko kayiyi miandamuna to. Mmunyi muikala Yehowa ne bua kulongolola malu bua aba bakavua baselangane pakafuabu? (Luka 20:34, 35) Bantu nebabishibue anu miaba ivuabu bafuile anyi? Nebabike ku lufu ne kupeta muoyo munkatshi mua bena mu mêku abu anyi? Kudi nkonko mikuabu bungi tshianana kayiyi miandamuna idi itangila malu alongololabu bua dibika dia bantu ku lufu. Nansha nanku, tudi ne bua kuvuluka mêyi akamba Yelemiya aa: ‘Yehowa udi ne luse kudi badi bamuindila, kudi udi umukeba. Bidi bimpe bua muntu atekemene ne indile biende lupandu lua Yehowa talalaa.’ (Muadi wa Yelemiya 3:25, 26) Mu tshikondo tshijadika kudi Yehowa, netupete mandamuna onso atusankisha menemene. Bua tshinyi tudi ne bua kuikala bajadike bualu ebu?

21 Elela meji pa mêyi a mufundi wa Misambu pakimbaye bua Yehowa ne: “Udi ubulula tshianza tshiebe, tshintu tshionso tshidi ne muoyo udi utshiukutshisha ne diakalengele” anyi ukumbaja dijinga diatshi. (Musambu 145:16) Patudi tuenda tukola, majinga etu adi ashintuluka. Malu atuvua batekemene patutshivua bana ki ngatudi tujinga lelu to. Tudi tumona muoyo bilondeshile malu adi matuenzekele ne atudi batekemene. Nansha nanku, majinga etu tuetu bine nansha bikalawu a mushindu kayi mu buloba bupiabupia, Yehowa neaakumbaje bushuwa.

22. Bua tshinyi tudi ne bua kutumbisha Yehowa?

22 Tshidi ne mushinga kudi yonso wa kutudi mpindieu nkuikala ne lulamatu. “Tshidibo balomba kudi muntu udibo bapeshe bulami, nkuikala muena lulamatu.” (1 Kolinto 4:2, MML) Tudi balami ba lumu luimpe lua butumbi lua Bukalenge bua Nzambi. Dimanyisha bantu bonso batudi tupeta lumu luimpe elu ne mitalu didi dituambuluisha bua kushala mu njila wa muoyo. Tuvuluke misangu yonso ne: tuetu bonso ‘tudi ne bikondo bidi malu atutulukila.’ (Muambi 9:11) Bua kukepesha kanyinganyinga ka patupu kakebesha kudi mpukapuka ya mu nsombelu, lamata bikole ku ditekemena dilenga dia dibishibua. Ikala mujadike ne: wewe mufue kumpala kua Bukokeshi bua Kristo bua Bidimu Tshinunu kutuadija, udi mua kupeta busambi mu muanda mulelela wa se: disulakana nedilue. Mu tshikondo tshidi Yehowa mujadike, neukumbane bua kuambulula mêyi avua Yobo muambile Mufuki ne: ‘Wewe neumbikile ne meme nengitabe kuudi.’​—Yobo 14:15.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 2 Bala Réveillez-vous! wa dia 8 Kashipu 1988, dibeji 10, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

Udi muvuluke anyi?

• Dilumbuluisha dia bantu mu Bidimu Tshinunu nedishindamene pa tshinyi?

• Bua tshinyi bamue nebabike mu “dibika dia muoyo” ne bakuabu mu ‘dibika dia dipila’?

• Mmushindu kayi udi ditekemena dia dibishibua mua kutukolesha mpindieu?

• Mmunyi mudi mêyi a mu Musambu 145:16 atuambuluisha bua kupita ne nkonko idi kayiyi miandamuna idi itangila dibika dia bafue?

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 21]

Mmunyi mudi kuitaba dibika dia bafue mua kutuambuluisha mpindieu?