Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Bua tshinyi kabakashipa Davidi ne Beta-sheba bua muvuabu bende masandi, kadi anu muana wakalelabu ke wakafua?

Mikenji ya Mose ivua yamba ne: ‘Biasanganabu mulume mulale ne mukaji wa muntu mukuabu, nebabashipe bubidi buabu, ne mulume wakadi ulala ne mukaji eu ne mukaji kabidi, nunku nenumushe malu mabi munkatshi mua Isalele.’ (Dutelonome 22:22) Bu Yehowa Nzambi mulekele bua balumbuluishi ba pa buloba bakose tshilumbu tshia mpekatu wa Davidi ne Beta-sheba bilondeshile Mikenji, bavua mua kuikala bashipe bena masandi babidi aba. Bu muvua balumbuluishi kabayi mua kumona malu avua mu mitshima, bavua mua kuikala bakose tshilumbu etshi bilondeshile bienzedi bia aba bavua benze bubi ebu bashindamene pa bijadiki. Bavua bafundila muntu uvua wenda masandi tshibawu tshia lufu. Balumbuluishi bena Isalele kabavua ne bukenji bua kufuila muntu luse bua mpekatu eu to.

Ku lukuabu luseke, Nzambi mulelela udi mua kumona malu adi mu mutshima wa muntu ne kumubuikidila mpekatu wende pikalaye mumone tshidiye mua kumufuidila luse. Ke bualu kayi mu tshilumbu tshia Davidi, uvuaye mudie nende tshipungidi tshia Bukalenge, Yehowa wakenza malu mushindu mukuabu ne kudikosela nkayende tshilumbu atshi. (2 Samuele 7:12-16) “Mulumbuluishi wa buloba buonso” udi ne bukenji bua kuenza nanku.​—Genese 18:25.

Ntshinyi tshivua Yehowa mumone pakatangilaye mutshima wa Davidi? Mutu wa mukanda wa Musambu wa 51 (51:1, 2 mu MMM) udi uleja tshivua Davidi mumvue ‘tshikondo tshivua muprofete Natana muvue kumonangana nende pavuaye muende masandi ne Beta-sheba.’ Musambu wa 51:1-4 udi wamba ne: ‘Nzambi, umfuile luse, bu mudi luse luebe lujalame; ku divulangana dia luse luebe, unjimijile matomboka anyi. Unguvuwe tshishiki ku mapambuka anyi, untokeshe ku bubi buanyi. Bualu bua ndi mumanye matomboka anyi, ne bubi buanyi butu buikala kumpala kuanyi matuku onso. Ngakukuenzela wewe, wewe nkayebe bibi; ngakuenza bualu bubi abu ku mêsu kuebe.’ Yehowa uvua ne bua kuikala mumone ne: dinyingalala dikole divua mu mutshima wa Davidi divua tshijadiki tshia didilengeja dia bushuwa ne wakangata dipangadika dia kufuila benji ba bubi abu luse. Kabidi Davidi mene uvua muena luse, ne Yehowa utu uleja luse kudi mufuidianganyi wa luse. (1 Samuele 24:4-7; Matayo 5:7; Yakobo 2:13) Ke bualu kayi pakitaba Davidi bubi buende, Natana wakamuambila ne: “Yehowa wakukubuikidila bubi buebe, wewe kuena ufua.”​—2 Samuele 12:13.

Kadi Davidi ne Beta-sheba kabavua ne bua kuepuka bipeta bibi bia mpekatu wabu to. Natana wakambila Davidi ne: ‘Bua [mushindu uudi mupepeje Yehowa ne bualu ebu], nunku muana uwakalela neafue biende bulelela.’ Disama dikole diakakuata muana ne kufuaye nansha muakatungunuka Davidi ne kujila biakudia ne kudila matuku muanda mutekete.​—2 Samuele 12:14-18.

Bamue bantu badi bamona bikole mua kumvua tshivua muana au mufuile, bualu Dutelonome 24:16 udi wamba ne: ‘Kabena mua kushipa bana bua bilema bia batatuabu.’ (MMM) Kadi tudi ne bua kuikala bamanye ne: bu bobu bakose tshilumbu etshi kudi balumbuluishi ba pa buloba, baledi ne muana uvuabu kabayi banji kulela bavua ne bua kuikala bajimije mioyo yabu. Lufu lua muana luvua mua kuikala luambuluishe Davidi bua kumona muvua mpekatu wende ne Beta-sheba mubungamije Yehowa. Tudi batuishibue ne: Yehowa uvua mukose tshilumbu etshi mu buakane, bualu ‘njila wende udi muakane tshishiki.’​—2 Samuele 22:31.

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Davidi wakaleja dinyingalala dia bushuwa