Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tulonge mua kumanya njila ya Yehowa

Tulonge mua kumanya njila ya Yehowa

Tulonge mua kumanya njila ya Yehowa

“Undeje njila yebe bua nkumanye.”​—EKESODE 33:13, MMM.

1, 2. (a) Bua tshinyi Mose wakenza tshiakenzaye atshi pakamonaye muena Ejipitu ukengesha muena Ebelu? (b) Bua Mose kukumbanyinaye mudimu wa Yehowa, ntshinyi tshivuaye ne bua kulonga?

 MOSE uvua mukolele mu nzubu mua Palô ne bavua bamulongeshe meji avuabu bangata ne mushinga wa bungi kudi bakokeshi ba mu Ejipitu. Nansha nanku, Mose wakajingulula ne: kavua muena Ejipitu to. Baledi bende bavua bena Ebelu. Pakakumbajaye bidimu 40, wakaya kutangila bana babu, bana ba Isalele. Pakamonaye muena Ejipitu ukengesha muena Ebelu mukuabu, Mose kakashala mutangile patupu to. Wakashipa muena Ejipitu au. Mose wakasungula bua kulamata ku luseke lua bantu ba Yehowa ne wakela meji ne: Nzambi uvua ukuata nende mudimu bua kupikula bana babu. (Bienzedi 7:21-25; Ebelu 11:24, 25) Pakamanyika bualu ebu, bakokeshi ba mu Ejipitu bakamona Mose bu ntomboji, ke bualu kayi wakanyema bua kusungila muoyo wende. (Ekesode 2:11-15) Mose uvua ne bua kumanya njila ya Nzambi bimpe menemene bua Yehowa kukuataye nende mudimu. Mose uvuaku mua kulonga bipepele anyi?​—Musambu 25:9.

2 Mu bidimu 40 biakalonda, Mose wakalua mulami wa mikoko uvua munyeme mu ditunga muvuaye. Pamutu pa kunyingalala bikole bua muvua bana babu bena Ebelu bamueneka kabayi bamuangate ne mushinga, Mose wakitaba tshivua Nzambi mulekele tshienzeka. Nansha muakapita bidimu bia bungi bivua Mose umueneka bu uvua kayi ne muntu uvua mumuitabe, wakalekela Yehowa umulongesha. Kavua uditua mushinga pakafundaye ku bukole bua nyuma muimpe wa Nzambi ne: “Mozese uvua muntu wa bupuekele, mupite ne bantu bonso ba pa buloba ku bupuekele.” (Nomba 12:3, MMM) Yehowa wakenza malu a kukema ne Mose. Tuetu bakebe petu bupuekele, Yehowa neatubeneshe.​—Sefanya 2:3.

Bakamupesha mudimu

3, 4. (a) Mmudimu kayi uvua Yehowa mupeshe Mose? (b) Mmunyi muvua Yehowa mukuatshishe Mose?

3 Dimue dituku muanjelu uvua muleji-mpala wa Yehowa wakayikila ne Mose pabuipi ne Mukuna wa Holeba mu tshitupa tshia diboko dia mâyi dia Sinai. Wakambila Mose ne: ‘Ngakutangila dikenga dia bantu banyi badi mu Ejipitu bulelela, ngakumvua muadi wabu bualu bua tupita tuabu; bualu bua ndi mumanye kanyinganyinga kabu. Ngakulua panshi bua kubasungila mu bianza bia bena Ejipitu, ne bua kubalopola mu buloba abu, ne bua kulua nabu mu buloba buimpe ne bunene, mu buloba mudi mabele ne buitshi bia bungi.’ (Ekesode 3:2, 7, 8) Nunku, Nzambi uvua mulongoluele Mose mudimu wa kuenza, kadi uvua ne bua kuwenza muvua Nzambi musue.

4 Muanjelu wa Yehowa wakatungunuka wamba ne: “Lua biebe, nenkutume kudi Palô, ulue biebe ne bantu banyi, bana ba Isalele, badi mu Ejipitu.” Mose wakelakana. Uvua udimona kayi mukumbane, ne bua mu yeye nkayende, kavua mukumbane to. Kadi Yehowa wakajadikila Mose ne: ‘Bulelela, nengikale nebe.’ (Ekesode 3:10-12) Yehowa wakapesha Mose bukole bua kuenza bishima bivua mua kujadika ne: uvua mutumibue bushuwa kudi Nzambi. Alona muanabu ne Mose uvua ne bua kuya nende bu muakuidi wende. Yehowa uvua ne bua kubalongesha malu avuabu mua kuamba ne kuenza. (Ekesode 4:1-17) Mose uvuaku mua kuenza mudimu au ne lulamatu luonso anyi?

5. Bua tshinyi ngikadilu wa bena Isalele wakatatshisha Mose?

5 Kumpala bakulu ba mu Isalele bavua bitabe Mose ne Alona. (Ekesode 4:29-31) Kadi mpindieu “bantu bakadi ku mutu kua bena Isalele” bakadiula Mose ne muanabu bamba muvuabu ‘babavuije bu tshintu tshidi tshitua [mupuya] bibi’ ku mêsu kua Palô ne kua basadidi bende. (Ekesode 5:19-21; 6:9) Pakumbuka bena Isalele mu Ejipitu, bakumvua buôwa pakamonabu matempu a mvita a bena Ejipitu abalonda. Bu muvua Mbu mukunze muikale kumpala kuabu ne matempu a mvita abalonda panyima, bena Isalele bakamona ne: kuabu kuvua kujike, ke kubangabu kudiula Mose. Ntshinyi tshiuvua mua kuikala muenze? Nansha muvua bena Isalele kabayi ne matu, Yehowa wakambila Mose bua kuambila bantu bua base luendu. Pashishe Nzambi wakapandulula mâyi a Mbu mukunze, buloba kushalabu bume ne bena Isalele kusabukabu.​—Ekesode 14:1-22.

Tshilumbu tshia mushinga wa bungi kupita dipikudibua

6. Ntshinyi tshivua Yehowa muzangamike pakatumaye Mose?

6 Pakatumaye Mose, Yehowa wakazangamika mushinga wa dîna diende. Dinemeka dia dîna adi ne Eu udidi dileja divua ne mushinga wa bungi menemene. Pakamuebeja Mose dîna diende, Yehowa wakamuambila ne: “Ndi mundi.” Pashishe, Mose uvua ne bua kuambila bana ba Isalele ne: ‘Yehowa, Nzambi wa bankambua benu, Nzambi wa Abalahama, Nzambi wa Isaka ne Nzambi wa Yakoba wakuntuma kunudi.’ Yehowa kuamba kabidi ne: ‘Edi ndîna dianyi tshiendelele, etshi ntshivulukidi tshianyi kudi bantu bonso.’ (Ekesode 3:13-15) Dîna didi Nzambi mumanyike kudi basadidi bende pa buloba bujima didi anu dia Yehowa.​—Yeshaya 12:4, 5; 43:10-12.

7. Ntshinyi tshivua Nzambi muambile Mose bua kuenza nansha muvua Palô ne diambu?

7 Pakafikabu kumpala kua Palô, Mose ne Alona bakamanyisha mukenji wabu mu dîna dia Yehowa. Kadi Palô wakamba ne diambu dionso ne: ‘Yehowa nnganyi? Tshiena ngitabuja dîyi diende bua kulekela bena Isalele. Meme tshiena mumanye Yehowa ne tshiena ndekela bena Isalele.’ (Ekesode 5:1, 2) Palô wakaleja muvuaye muena mutu mukole ne muena dishima, kadi Yehowa wakambila Mose bua kumumanyisha mikenji yende njila ne njila. (Ekesode 7:14-16, 20-23; 8:1, 2, 20) Mose wakamona ne: Palô uvua mufike munda. Kuya kumumona kabidi kuvuaku mua kupatula tshipeta tshimpe anyi? Isalele uvua ne dijinga dikole dia kupikudibua. Palô pende uvua mubenge muoshe ne munu muiku. Ntshinyi tshiuvua wewe mua kuikala muenze?

8. Ntshipeta tshimpe kayi tshidi tshifumine ku mushindu uvua Yehowa mukose tshilumbu tshia Palô, ne mmunyi mudi malu aa atutangila?

8 Mose wakamanyisha mukenji mukuabu wamba ne: ‘Yehowa, Nzambi wa bena Ebelu udi wamba ne: Ulekele bantu banyi baye kuntendelela.’ Nzambi wakamba kabidi ne: ‘Bu meme muolole tshianza tshianyi, mutume disama dikole [kuudi ne] kudi bantu bebe, wewe wakadi kujimina pa buloba. Kadi bulelela, [ngakukulama ne muoyo] bua kukuleja bukole buanyi ne bua dîna dianyi dimanyishibue pa buloba buonso.’ (Ekesode 9:13-16) Pavuaye upesha Palô muena mutu mukole dinyoka, Yehowa uvua mulongolole bua kuleja bukole buende mu mushindu uvua ne bua kupesha bonso badi bamuelesha mpata dilongesha. Munkatshi muabu muvua ne bua kuikala Satana Diabolo, uvua Yezu Kristo mubikile pashishe ne: “mukokeshi wa buloba.” (Yone 14:30; Lomo 9:17-24) Anu mukavuabi biamba, dîna dia Yehowa diakamanyishibua pa buloba bujima. Lutulu luende luakambuluisha bua kupandisha bena Isalele ne tshisumbu tshinene tshia bantu bakadisangisha nabu mu ntendelelu wende. (Ekesode 9:20, 21; 12:37, 38) Kubangila anu pinapu, dimanyisha dia dîna dia Yehowa ndiambuluishe bantu miliyo mivule badi babuele mu ntendelelu mulelela.

Dilombola bantu bena malu makole

9. Mmunyi muvua tshisamba tshia ba Mose tshipange kanemu kudi Yehowa?

9 Bena Ebelu bavua bamanye dîna dia Nzambi. Mose uvua utela dîna adi pavuaye wakula nabu, kadi kabavua misangu yonso baleja muenadi kanemu kakanyine to. Matuku makese kunyima kua Yehowa mumane kupikula bena Isalele mu Ejipitu mu tshishima, ntshinyi tshiakenzeka pavuabu kabayi bapete mâyi mimpe a kunua pa lukasa? Bakanungena Mose. Pashishe bakadiabakena bua biakudia. Mose wakabadimuija ne: kabavua bamunungena anu yeye ne Alona to, kadi bavua banungena Yehowa. (Ekesode 15:22-24; 16:2-12) Ku Mukuna wa Sinai, Yehowa wakapesha bena Isalele Mikenji, ne kubalejaye bimanyinu binene dituku adi. Kadi bua bupidia bantu bakenza kana ka ngombe bua kukatendelela ne kuambabu ne: bavua benza “disanka dia Yehowa.”​—Ekesode 32:1-9.

10. Bua tshinyi dilomba dia Mose didi mu Ekesode 33:13 didi ne mushinga wa bungi kudi batangidi bena Kristo lelu?

10 Ntshinyi tshivua Mose mua kuenza ne tshisamba tshia bantu aba bavua Yehowa nkayende mubikile ne: bantu ba bupidia bukole? Mose wakalomba Yehowa ne: ‘Bingikala ne luse ku mêsu kuebe, undeje bienzedi biebe, bua meme kukumanya wewe, ne bua kusangana luse ku mêsu kuebe.’ (Ekesode 33:13) Padi batangidi bena Kristo bambuluisha Bantemu ba Yehowa ba mu tshikondo tshietu etshi, badi balombola mikoko idi ne budipuekeshi bua bungi. Nansha nanku badi basambila ne: ‘Yehowa, ummanyishe bienzedi biebe! unyishe njila yebe.’ (Musambu 25:4) Dimanya njila ya Yehowa didi diambuluisha batangidi bua kuenza malu mu mushindu udi upetangana ne Dîyi dia Nzambi ne ngikadilu yende.

Tshidi Yehowa ulomba bantu bende

11. Mmibelu kayi ivua Yehowa mupeshe Mose, ne bua tshinyi idi ne mushinga kutudi?

11 Tshivua Yehowa ulomba bantu bende tshivua tshileja patoke mu mêyi akumvuabu ku Mukuna wa Sinai. Pashishe Yehowa wakapesha Mose mabue abidi mikale ne Mikenji Dikumi mifundapu. Pakafuma Mose ku mukuna, wakamona bena Isalele batendelela kana ka ngombe, ne tshiji tshionso wakazaka mabue au panshi, kuatayishaye. Yehowa wakafunda kabidi Mikenji Dikumi pa mabue avua Mose musonge. (Ekesode 32:19; 34:1) Mikenji eyi kayivua mishintuluke katshia Yehowa wayifila musangu wa kumpala to. Mose uvua ne bua kuenza malu mumvuangane ne mikenji ayi. Nzambi wakatokeshila kabidi Mose bimpe menemene tshidiye, kumulejaye mushindu wa kuenza malu bu muleji-mpala wa Yehowa. Bena Kristo kabena mu Mikenji ya Mose to, kadi mu malu avua Yehowa muambile Mose mudi mêyi manene a bungi adi kaayi mashintuluke ne atshidi akumbanyina bonso badi batendelela Yehowa. (Lomo 6:14; 13:8-10) Tumonayi makese a kudiwu.

12. Dilomba dia Yehowa dia kumulamata anu yeye divua ne bua kuikala disake bena Isalele ku dienza tshinyi?

12 Kulamata anu Yehowa nkayende. Tshisamba tshia Isalele tshivuapu pakamanyisha Yehowa ne: udi ulomba bua bamulamate anu yeye nkayende. (Ekesode 20:2-5) Bena Isalele bavua bamone bijadiki bipite bungi bia se: Yehowa ke Nzambi mulelela. (Dutelonome 4:33-35) Yehowa wakaleja patoke ne: nansha bikala bisamba bikuabu bivua bienza malu kayi, kavua mua kuanyisha mushindu wonso wa ditendelela mpingu anyi nyuma mibi munkatshi mua bantu bende. Lulamatu luabu kudiye kaluvua ne bua kuikala lua tshidingishilu to. Bonso buabu bavua ne bua kunanga Yehowa ne mutshima wabu wonso, ne anyima wabu yonso, ne bukole buabu buonso. (Dutelonome 6:5, 6) Ebi bivua bitangila ngakuilu wabu, ngikadilu wabu, bushuwa, nsombelu wabu mujima. (Lewitiki 20:27; 24:15, 16; 26:1) Yezu Kristo wakaleja kabidi patoke ne: Yehowa udi ulomba bua kumulamata anu yeye nkayende.​—Mâko 12:28-30; Luka 4:8.

13. Bua tshinyi Isalele uvua ne bua kutumikila Nzambi tshishiki, ne ntshinyi tshidi ne bua kutusaka bua kumutumikila? (Muambi 12:13)

13 Kutumikila tshishiki mikenji ya Yehowa. Bivua bikengela kuvuluija bena Isalele ne: pavuabu badie tshipungidi ne Yehowa, bavua baditshipe bua kumutumikila mu malu onso. Yonso wa kudibu uvua ne budikadidi bua bungi, kadi mu malu avua Yehowa mubelele mikenji, bavua ne bua kumutumikila tshishiki. Ditumikila Nzambi nunku divua mua kujadika muvuabu bamunange ne divua mua kubapetesha bobu ne bana babu masanka, bualu malu onso avua Yehowa ubalomba avua bua diakalenga diabu.​—Ekesode 19:5-8; Dutelonome 5:27-33; 11:22, 23.

14. Mmunyi muvua Nzambi muleje Isalele mushinga wa kuteka malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala?

14 Kuteka malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala. Bena Isalele kabavua ne bua kulekela malu a ku mubidi abangata dîba ne makanda a bungi kupita avuabu bafila ku malu a mu nyuma nansha. Bena Isalele kabavua ne bua kudifila anu mu dikeba bintu bia ku mubidi to. Yehowa uvua mulongolole tshikondo kampanda lumingu luonso bua malu a tshijila, tshivuabu ne bua kuenza anu malu avua atangila ntendelelu wende mulelela. (Ekesode 35:1-3; Nomba 15:32-36) Tshidimu tshionso, tshikondo tshikuabu tshivua tshilongolola bua bisangilu bisunguluke bia tshijila. (Lewitiki 23:4-44) Bikondo abi bivua bibapesha mushindu wa kuvuluka malu a bukole avua Yehowa muenze ne njila yende, ne wa kumuleja dianyisha bua malu malenga onso avuaye mubenzele. Pavua bantu baleja lulamatu luabu kudi Yehowa, ditshina diabu dia Nzambi ne dinanga diabu kudiye bivua bikola ne bivua bibambuluisha bua kuenda mu njila yende. (Dutelonome 10:12, 13) Mêyi malenga adi mu mikenji ayi adi ambuluisha basadidi ba Yehowa lelu eu.​—Ebelu 10:24, 25.

Tujingulule ne tuanyishe ngikadilu ya Yehowa

15. (a) Bua tshinyi kujingulula ne kuanyisha ngikadilu ya Yehowa kuvua ne bua kukuatshisha Mose? (b) Nkonko kayi idi mua kutuambuluisha bua kuela meji bikole bua yonso wa ku ngikadilu ya Yehowa?

15 Kujingulula ne kuanyisha ngikadilu ya Yehowa kuvua mua kuambuluisha kabidi Mose bua kulombola bantu. Ekesode 34:5-7 udi wamba ne: Nzambi wakapita kumpala kua Mose wamba ne: ‘Yehowa, Yehowa, Nzambi wa luse ne [bulenga], kêna ukuata tshiji lubilu, udi muule tente ne luse lujalame ne bushuwa, udi uleja binunu bia bantu luse lujalame, udi ubuikidila bantu mapanga abu ne kusambuka kuabu kua mikenji ne malu mabi abu; kadi kêna ubingisha muntu udi upila; udi utumina bana ba tshikondo tshisatu anyi tshinayi mibi ya batatuabu.’ Elangana meji bua mêyi aa. Udiebeje ne: ‘Ngikadilu yonso udi undongesha tshinyi? Mmunyi muvua Yehowa mumuleje? Mmunyi mudi batangidi bena Kristo mua kuleja ngikadilu eu? Mmunyi mudi ngikadilu eu musunguluke ne bua kulombola malu adi yonso wa kutudi wenza?’ Angata bilejilu bikese patupu.

16. Mmunyi mutudi mua kukolesha ngumvuilu wetu wa luse lua Nzambi, ne bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuenza nenku?

16 Yehowa udi “Nzambi wa luse ne [bulenga].” Biwikala ne mukanda wa Étude perspicace des Écritures, bua tshinyi kubenga kubala tshidiwu wamba muinshi mua mutu wa bualu wa: “Miséricorde”? Peshi udi mua kukebulula mumvuija a tshiena-bualu etshi mu minga mikanda ku diambuluisha dia Index des publications de la Société Watch Tower anyi udi mua kukeba ne ditadi dia ordinatere dia Watchtower Library (CD-ROM). * Tangila mu mukanda wa concordance bua kupeta mvese idi yakula bua miséricorde (luse). Neumone ne: pa kumbusha ditekesha dia dinyoka imue misangu, luse lua Yehowa lutu lumusaka bua kuditeka pa muaba wa bakuabu ne muoyo wa kubambuluisha. Luse elu lutu lusaka Nzambi bua kuenza bualu budi busulakaja bantu bende. Bu tshijadiki tshia bualu ebu, Nzambi wakakumbajila bena Isalele majinga abu a ku mubidi ne a mu nyuma pavuabu baya mu Buloba Bulaya. (Dutelonome 1:30-33; 8:4) Bua luse luende, Yehowa uvua ubabuikidila pavuabu benza bilema. Wakaleja bantu bende ba kale luse. Nunku basadidi bende ba tshikondo tshietu etshi badi ne bua kutamba kulejangana muoyo wa luse!​—Matayo 9:13; 18:21-35.

17. Mmunyi mudi ngumvuilu wetu wa bulenga bua Yehowa utantshisha ntendelelu mulelela?

17 Luse lua Yehowa ludi luenda pamue ne bulenga. Mmunyi muudi mua kumvuija tshidi bulenga. Fuanyikija diumvuija adi ne mvese idi yamba bua Yehowa ne: mmuena bulenga. Bible udi uleja ne: bulenga bua Yehowa budi bumvuija diditatshisha ne dinanga bua badi bakenga munkatshi mua basadidi bende. (Ekesode 22:26, 27) Mu ditunga kayi dionso, benyi ne bantu bakuabu badi mua kudimona bikale mu dikenga dikole. Pavua Yehowa ulongesha bantu bende bua kubenga kuikala ne kansungansunga ne bua kuenzela bantu aba malu malenga, wakabavuluija ne: bobu pabu bavua benyi mu Ejipitu. (Dutelonome 24:17-22) Bidi munyi buetu tuetu basadidi ba Nzambi lelu? Bulenga butudi nabu budi butusangisha pamue mu buobumue ne butuambuluisha bua kukoka bakuabu ku ntendelelu wa Yehowa.​—Bienzedi 10:34, 35; Buakabuluibua 7:9, 10.

18. Ntshinyi tshitudi tulonga mu mikandu ivua Yehowa muelele bena Isalele bua kuepuka njila ya bantu ba bisamba bikuabu?

18 Kadi diumvuila bantu ba bisamba bikuabu muoyo wa luse kadivua ne bua kupita dinanga divua nadi bena Isalele kudi Yehowa ne mikenji yende nansha. Ke bualu kayi bavua balongeshe bena Isalele bua kubenga kulonda bienzedi bia bisamba bivua bibanyunguluke, bua kubenga kulonda bilele bia ntendelelu wabu ne nsombelu wabu wa tshiendenda. (Ekesode 34:11-16; Dutelonome 7:1-4) Abi bidi bitutangila petu lelu. Tudi ne bua kuikala bantu ba tshijila anu mudi Nzambi wetu Yehowa wa tshijila.​—1 Petelo 1:15, 16.

19. Mmunyi mudi dijingulula mushindu udi Yehowa umona dienza malu mabi dikuba bantu bende?

19 Bua kujadika ne: Mose uvua mua kumvua bimpe njila Yende, Yehowa wakaleja patoke ne: nansha mudiye kayi wanyisha mpekatu, kêna ukuata tshiji lubilu. Udi upesha bantu dîba dia kulonga malu adiye ubalomba ne dia kuatumikila. Padi muntu unyingalala, Yehowa udi umubuikidila bubi buende, kadi kêna upanga kufila dinyoka diakanyine bua bilema binene bidi muntu muenze. Wakamanyisha Mose ne: bipungu bitshivua bilua bivua mua kupeta masanka anyi makenga bilondeshile malu avua bena Isalele benza. Kujingulula ne kuanyisha njila ya Yehowa kudi mua kukuba bantu ba Nzambi ku didiula Nzambi bua ntatu idibu badikebele nkayabu anyi ku diamba ne: Nzambi udi ne lujoko.

20. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kusomba bimpe ne bena kuitabuja netu ne bantu batudi tupeta mu buambi? (Musambu 86:11)

20 Wewe musue kuvudija dimanya dia malu a Yehowa ne njila yende, tungunuka ne kukebulula mu mikanda ne kuelangana meji paudi ubala Bible. Ukonkonone bimpe menemene bitupa kabukabu bilenga bia bumuntu bua Yehowa. Ukonkonone mu disambila mushindu uudi mua kuidikija Nzambi ne kulonda tshishiki disua diende mu nsombelu webe. Ebi nebikuambuluishe bua kuepuka mateyi, bua kusomba bimpe ne bena kuitabuja nebe ne bua kuambuluisha bakuabu bua kufikabu ku dimanya ne ku dinanga Nzambi wetu mulenga.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 16 Bionso bipatula kudi Bantemu ba Yehowa.

Mmalu kayi audi mulonge?

• Bua tshinyi bupuekele buvua ne mushinga bua Mose, ne bua tshinyi budi ne mushinga buetu tuetu?

• Ntshipeta tshimpe kayi tshiakapatuka bua diya kumanyisha Palô dîyi dia Yehowa njila ne njila?

• Ngamue mêyi manene kayi avuabu balongeshe Mose adi atutangila tuetu petu?

• Mmunyi mutudi mua kukolesha ngumvuilu wetu wa ngikadilu ya Yehowa?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Mose wakamanyisha Palô dîyi dia Yehowa ne lulamatu luonso

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Yehowa wakaleja Mose malu avuaye ulomba

[Tshimfuanyi mu mabeji 24, 25]

Elangana meji bua ngikadilu ya Yehowa