Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Ushale ne lutulu mu dikenga’

‘Ushale ne lutulu mu dikenga’

‘Ushale ne lutulu mu dikenga’

“Musadidi wa Mfumu pende kena ne bua kutandangana, apo ikale umvuangana ne bantu bonso, . . . ushala ne lutulu mu dikenga.”​—2 TIMOTE 2:24, MMM.

1. Patudi mu buambi, bua tshinyi tutu imue misangu tupeta bantu badi batuamba mêyi mabi?

 NTSHINYI tshiutu wenza paudi upetangana ne bantu badi kabayi bakusue wewe peshi tshiudi uleja? Pavua mupostolo Paulo wakula bua matuku a ku nshikidilu, wakamanyisha ne: bantu bavua ne bua kuikala ‘bapendi ba Nzambi, bena bunsonge, kabayi mua kudikanda, bena luonji.’ (2 Timote 3:1-5, 12) Udi mua kupetangana ne bantu ba nunku mu buambi anyi mu mianda mikuabu.

2. Mvese kayi idi mua kutuambuluisha bua kusomba bimpe ne bantu badi batuamba mêyi mabi?

2 Ki mmuntu yonso udi wamba mêyi mabi udi kayi musue malu makane nansha. Lutatu lukole anyi dibungama bua dipanga kukumbaja bualu kampanda bidi mua kusaka muntu bua kuambila muntu yonso udi pabuipi nende mêyi a tshiji. (Muambi 7:7) Bantu ba bungi batu bakula mushindu eu bualu ngakuilu mubole mmutangalake muaba udibu basombele ne udibu benzela mudimu. Ebi kabiena bivuija ngakuilu eu muimpe buetu tuetu bena Kristo nansha, kadi bidi bituambuluisha bua kumvua bua tshinyi bantu bakuabu badi nende. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padibu batuamba mêyi mabi? Nsumuinu 19:11 udi wamba ne: “Lungenyi luimpe lua muntu ludi lukanda tshiji.” Ne Lomo 12:17, 18 udi utubela ne: ‘Kualukijidi muntu bubi ku bubi buende. Binuamanya mua kuenza nunku mu bienzedi bienu, nuikale ne bantu bonso ditalala.’

3. Mmunyi mudi dikala bakebi ba ditalala dipetangana ne mukenji utudi tuyisha?

3 Bituikala bushuwa bakebi ba ditalala, nebimuenekele ku lungenyi lutudi tuleja. Nebimuenekele ku bitudi tuamba ne bitudi tuenza, pamuapa kabidi ku tshimuenekelu tshia mpala wetu ne ku dîyi dietu. (Nsumuinu 17:27) Pakatuma Yezu bapostolo bende bua kuyisha, wakababela ne: ‘Panutshidi nubuela mu nzubu, nuele bena nzubu muoyo [“nuambe ne: bupole buikale mu nzubu emu,” MMV]. Bikala nzubu muimpe, ditalala dienu diluemu; kadi bikala nzubu kayi muimpe, ditalala dienu dipingane kunudi.’ (Matayo 10:12, 13) Mukenji utudi tumanyisha ndumu luimpe. Bible udi uubikila ne: “lumu luimpe lua ditalala,” “lumu luimpe lua [bulenga anyi] ngasa wa Nzambi,” ne ‘lumu luimpe elu lua bukalenge.’ (Efeso 6:15; Bienzedi 20:24; Matayo 24:14) Tshipatshila tshietu ki ntshia kubipisha mayisha a bakuabu anyi tshia kuelangana nabu mpata bua bidibu bamba, kadi ntshia kubamanyisha lumu luimpe lua mu Dîyi dia Nzambi.

4. Ntshinyi tshiudi mua kuamba padi muntu ukuandamuna ne: “Kabiena binsankisha to” kumpala mene kua wewe kuleja kendela kebe?

4 Muntu utudi tuyukila nende udi mua kuamba diakamue kayi muanji kuteleja bimpe ne: “Kabiena binsankisha to.” Misangu ya bungi, udi mua kuamba ne: “Mvua njinga kukubadila mu tshikoso mvese umue eu wa mu Bible.” Pamuapa kakubenga to. Minga misangu, bidi mua kuikala biakanyine bua kuamba ne: “Mvua njinga kukuambila bua tshikondo tshikala malu mabi kaatshiyiku ne tshialonga bantu bonso mua kunangangana.” Bikala diamba nunku kadiyi disaka muntu au bua kulomba diumvuija dikuabu, udi mua kuamba kabidi ne: “Kadi bidi bimueneka ne: dîba edi ki ndikumbane buebe wewe to.” Nansha bikala diandamuna dia utudi tuyikila nende kadiyi dia ditalala, tudi ne bua kuamba diakamue ne: ‘kêna muimpe’ anyi? Nansha muntu yeye muandamune munyi, vuluka mubelu wa mu Bible wa ‘kumvuangana ne bantu bonso, kushala ne lutulu mu dikenga.’​—2 Timote 2:24, MMM.

Mupange malu kadi mutupakane

5, 6. Mmunyi muvua Shaula wangata bayidi ba Yezu, ne bua tshinyi uvua wenza nanku?

5 Mu bidimu lukama bia kumpala, muntu mukuabu diende Shaula uvua mumanyike bikole bua ngakuilu wende mubule kanemu ne bua ngikadilu wende wa tshikisu. Bible udi wamba ne: uvua ‘ufunyina bayidi ba Mukalenge bua kubashipaye.’ (Bienzedi 9:1, 2) Wakalua kuitaba pashishe ne: uvua ‘mupendi wa Nzambi ne mukengeshi wa bantu bende ne muena luonji’ anyi mupange malu. (1 Timote 1:13) Nansha muvua bamue balela bende mua kuikala bamane kulua bena Kristo, wakamba muvuaye yeye muine wangata bayidi ba Kristo ne: ‘Bualu bua ngakadi nabu lukuna lutambe, ngakabakengesha too ne ku misoko ya bisamba bikuabu.’ (Bienzedi 23:16; 26:11; Lomo 16:7, 11) Kakuena muaba nansha umue udibu baleje ne: bayidi bakakeba bua kueleshangana mpata patoke ne Shaula pavuaye wenza malu aa.

6 Bua tshinyi Shaula uvua wenza malu mushindu au? Wakafunda kunyima kua bidimu bia bungi ne: ‘Ngakabienza mu bupidia buanyi tshiyi mumanye.’ (1 Timote 1:13) Uvua Mufalese, mulongesha ‘bu muvua tshilele mene tshia mikenji ya bankambua babu.’ (Bienzedi 22:3) Nansha muvua Gamaliele mulongeshi wa Shaula umueneka kayi ubenga ngenyi ne mayisha a bakuabu, muakuidi munene Kayafa, uvua Shaula mulue kupunga nende, uvua yeye munekeshi. Kayafa ke uvua mulombole tshifufu tshiakafikisha ku dishipa Yezu Kristo. (Matayo 26:3, 4, 63-66; Bienzedi 5:34-39) Kunyima kua bualu abu, Kayafa wakelesha bapostolo ba Yezu mfimbu, ne wakabambila musumakaje mênu bua balekele kuyisha mu dîna dia Yezu. Kayafa ke uvua ulombola Sanedren dîba diakalumbuluishabu Stefano ne kuyabu nende bua kumushipa ne mabue. (Bienzedi 5:27, 28, 40; 7:1-60) Shaula wakashala mutangile muvuabu bashipa Stefano, ne Kayafa wakamuanyishila bua kutungunuka ne kushipa bayidi ba Yezu mu diya kubakuata ku Damaseke. (Bienzedi 8:1; 9:1, 2) Mu dilonda lungenyi lua Kayafa, Shaula uvua wela meji ne: ngikadilu wende uvua tshijadiki tshia lukunukunu luende kudi Nzambi, kadi mu bulelela kavua ne ditabuja to. (Bienzedi 22:3-5) Ke bualu kayi Shaula kakajingulula ne: Yezu uvua Masiya mulelela. Kadi meji akavuila Shaula pavua Yezu mubishibue muyikile nende mu tshishima mu njila wa ku Damaseke.​—Bienzedi 9:3-6.

7. Ntshinyi tshiakenzekela Shaula pakasambakenaye ne Yezu mu njila wa ku Damaseke?

7 Katupa kakese kunyima kua bualu ebu, bakatuma muyidi Anania bua kuyisha Shaula. Wewe uvuaku mua kuikala muitabe bua kuya kuyisha Shaula anyi? Anania uvua ne buôwa, kadi wakayikila ne Shaula mu mushindu muimpe. Ngikadilu wa Shaula uvua mushintuluke bua disambakena diende mu tshishima ne Yezu mu njila wa ku Damaseke. (Bienzedi 9:10-22) Wakalua kumanyika ku dîna dia mupostolo Paulo, misionere muena Kristo wa lukunukunu.

Mupole malu, kadi muena dikima

8. Mmunyi muvua Yezu muleje lungenyi lua buena lua Tatuende kudi bantu bavua benze malu mabi?

8 Yezu uvua mumanyishi wa Bukalenge wa lukunukunu uvua mupole malu kadi muikale ne dikima mu malanda ende ne bantu. (Matayo 11:29) Wakaleja lungenyi lua buena lua Tatuende wa mu diulu udi wambila bantu babi bua bumbuke mu njila yabu mibi. (Yeshaya 55:6, 7) Pavuaye upetangana ne benji ba mpekatu, Yezu uvua umona pavuaku tshijadiki tshia se: bavua mua kudilengeja, ne uvua ukankamija bantu ba mushindu eu. (Luka 7:37-50; 19:2-10) Pamutu pa kutuila bakuabu mushinga ku mêsu, Yezu uvua widikija bulenga, lutulu ne muoyo mule wa Tatuende ne ditekemena dia kufikisha bantu aba ku dikudimuna dia mutshima. (Lomo 2:4) Disua dia Yehowa ndia se: bantu ba mishindu yonso bakudimune mitshima ne basungidibue.​—1 Timote 2:3, 4.

9. Ntshinyi tshitudi tulonga mu mushindu uvua Yeshaya 42:1-4 mukumbanyine Yezu?

9 Matayo mufundi wa Evanjeliyo udi utela mêyi a buprofete a mushindu uvua Yehowa wangata Yezu Kristo, wamba ne: ‘Tangila, muntu wanyi ungakusungula; wanyi munanga udi usankisha mutshima wanyi; nenteke nyuma wanyi pambidi pende; yeye neambile bisamba bia bende malu mimpe. Yeye kêna utanda, kêna wela mbila, muntu kêna umvua dîyi diende mu misesu. Yeye kêna utshibula [dilenge] didi diamba kukoseka, kêna ujima kalulu ka muinda kadi kafuima muishi too ne patumaye malu ende mimpe bua kupita malu mabi. Bisamba bia bende nebitekemene dîna diende.’ (Matayo 12:17-21; Yeshaya 42:1-4) Mu diumvuangana ne mêyi a buprofete aa, Yezu kavua ubuelakana mu makokangana a mitoyi. Nansha pavuaye mu lutatu, uvua wamba bulelela mu mushindu uvua usankisha bantu bavua basue malu malelela.​—Yone 7:32, 40, 45, 46.

10, 11. (a) Nansha muvua Bafalese munkatshi mua baluishi ba Yezu ba luonji lua bungi, bua tshinyi wakayisha bamue ba kudibu? (b) Mmandamuna a mushindu kayi avua Yezu upesha baluishi bende imue misangu, kadi ntshinyi tshivuaye kayi wenza?

10 Mu mudimu wende, Yezu wakakula ne Bafalese ba bungi. Nansha muvua bamue bakeba kumukuata ku mêyi, Yezu kakamba diakamue ne: buonso buabu bavua ne meji mabi nansha. Bidi bimueneka ne: Simona, Mufalese uvua ubipisha malu ndambu, uvua musue kudimuenena Yezu pabuipi ne yeye kumubikila kuende bua kudia nende biakudia pamue. Yezu wakitaba dibikila adi ne kuyishaye bantu bavua muaba au. (Luka 7:36-50) Umue musangu, Mufalese mukuabu muende lumu diende Nikodemo wakalua kudi Yezu butuku mu musokoko. Yezu kakamupisha bua muvuaye muindile anu pavua panshi pafika to. Kadi wakayisha Nikodemo bua dinanga diakaleja Nzambi pakatumaye Muanende bua kunzuluila aba bavua mua kumuitabuja njila wa lupandu. Yezu wakamuleja kabidi mushinga wa kutumikila malu adi Nzambi mulongolole. (Yone 3:1-21) Pashishe Nikodemo wakalua kuakuila Yezu pavua Bafalese bakuabu babipisha bualu kampanda buvuabu bamba bua Yezu.​—Yone 7:46-51.

11 Yezu uvua umona lubombo lua bantu bavua bakeba kumukuata. Kakalekela baluishi bende bamufikisha ku dielangana mpata ya patupu to. Kadi pavuabi biakanyine, uvua ufila mandamuna a mu tshikoso kadi mikale ne bukole, utela dîyi kampanda dinene, ufila tshilejilu anyi utela mêyi a mu mvese kansanga. (Matayo 12:38-42; 15:1-9; 16:1-4) Misangu mikuabu, Yezu kavua wandamuna pavuabi bimueneka ne: diandamuna kadivua mua kupatula tshipeta tshimpe nansha tshimue.​—Mâko 15:2-5; Luka 22:67-70.

12. Nansha pavuabu bamuela mbila, mmunyi muvua Yezu wambuluisha bantu?

12 Minga misangu, bantu bavua ne nyuma mibi bavua bela Yezu mbila. Pavuabi bienzeka nanku, uvua uleja lutulu ne ukuata mene mudimu ne bukole bumupesha kudi Nzambi bua kupesha bantu abu disulakana. (Mâko 1:23-28; 5:2-8, 15) Bikala bamue bantu bafika munda ne batuela mbila patudi mu mudimu wa buambi, tudi petu ne bua kuleja lutulu, ne tudi ne bua kudienzeja bua kujikija muanda eu mu mushindu muimpe ne wa bukalanga.​—Kolosai 4:6.

Mu dîku

13. Bua tshinyi bantu batu imue misangu baluisha umue wa mu dîku diabu udi utuadija kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa?

13 Mu dîku ke muaba udi bayidi ba Yezu ne bua kutamba kuleja lutulu misangu mivule. Muntu udi bulelela bua mu Bible bulenge mutshima wende bikole udi ujinga bua bulelela ebu bulenge kabidi dîku diende. Kadi anu muakamba Yezu, bena mu dîku badi mua kumuluisha. (Matayo 10:32-37; Yone 15:20, 21) Kudi malu a bungi adibu mua kumuluishila. Tshilejilu, nansha mudi malongesha a mu Bible mua kutuambuluisha bua kuikala bena malu malelela, bamanye mua kukumbaja majitu etu ne bena kanemu, Bible udi ulongesha kabidi ne: mu nsombelu yonso tudi ne dibanza ditambe bunene kumpala kua Mufuki wetu. (Muambi 12:1, 13; Bienzedi 5:29) Umue wa ku bena mu dîku udi umona ne: bukokeshi buende mu dîku mbuenze bu budi bukepa bua lulamatu luetu kudi Yehowa udi mua kufika munda. Patudi mu nsombelu bu eu, bidi bia mushinga wa bungi bua tuetu kulonda tshilejilu tshia Yezu tshia kuleja lutulu!​—1 Petelo 2:21-23; 3:1, 2.

14-16. Ntshinyi tshidi tshishintuluishe bamue bavua baluisha bena mu mêku abu?

14 Bantu ba bungi badi basadila Yehowa mpindieu bavua ne bena dibaka anyi bantu bakuabu ba mu mêku abu bavua kabayi basue dishintuluka diabu pakatuadijabu kulonga Bible. Bantu badi babenga dishintuluka edi bavua mua kuikala bumvue mêyi mabi mamba Bantemu ba Yehowa, ne pamuapa bavua batshina bua se: bivua mua kufikisha dîku kubi. Ntshinyi tshiakabasaka bua kushintulula lungenyi luabu? Misangu mivule, tshilejilu tshimpe ke tshivua tshibafikishe ku dishintuluka. Pamuapa buluishi bua bena mu dîku buakatuya bualu eu udi muena kuitabuja uvua utumikila misangu yonso mibelu ya mu Bible bu mudi wa dibuela mu bisangilu bia bena Kristo ne dienza mudimu wa buambi, eku muikale kabidi ukumbaja majitu ende a mu dîku ne uleja lutulu padibu bamuamba mêyi mabi.​—1 Petelo 2:12.

15 Muluishi udi mua kuikala kabidi mubenge bua kuteleja diumvuija dionso dia mu Bible bua meji mabi anyi bua lutambishi. Ke tshivua tshienzekele muntu mukuabu wa mu États-Unis uvua wamba ne: uvua musue ditunga diende bikole. Umue musangu, pavua mukajende mu mpungilu, wakangata bilamba biende bionso ne kumbukaye ku nzubu. Munga musangu, wakumbuka ku nzubu ne tshingoma, ukana bua kudishipa. Uvua ubanda tshitendelelu tshia mukajende wamba muvuatshi tshimuvuije muena malu makole. Kadi mukajende wakatungunuka ne kudienzeja bua kutumikila mibelu ya mu Bible. Bidimu 20 kunyima kua yeye mumane kulua Ntemu wa Yehowa, bayende wakalua pende Ntemu. Mu ditunga dia Albanie, mukaji mukuabu wakafika munda bikole bualu muanende wa bakaji wakalonga Bible ne Bantemu ba Yehowa ne kutambulaye. Misangu 12 mijima mamu eu wakapandila muanende Bible. Pashishe dimue edi wakabulula Bible mupiamupia uvua muanende mushiye pa mesa. Mu mpukampuka Bible eu kunzuluka mu Matayo 10:36, mamu eu kujingululaye ne: malu avuabu bambamu avua amukumbanyina. Bu muvuaye anu uditatshisha bua diakalenga dia muanende, mamu wakaya kumushindikija ku mazuwa a mâyi pavuaye uya ne Bantemu bakuabu mu mpungilu mu ditunga dia Italie. Pakamona mamu eu dinanga, dielangana mu bitupa ne mimuemue bivua nabi bantu aba ne kumvuaye muvuabu baseka ne disanka, meji ende akatuadija kushintuluka. Matuku makese kunyima kua muanda eu, wakitaba bua kulonga Bible. Lelu udi udienzeja bua kuambuluisha bantu bakuabu batshidi baluisha bena mu mêku abu.

16 Umue musangu, mulume mukuabu wakambuila mukajende kele, wenda umuamba mêyi mashile pakavuaye pabuipi ne Nzubu wa Bukalenge. Mukajende wakamuandamuna mu buimpe ne: “Buela mu Nzubu wa Bukalenge udimuene wewe nkayebe.” Wakabuelamu, ne panyima wakalua mukulu muena Kristo.

17. Bu nsombelu mua kunyanguka mu dîku dia bena Kristo, mmibelu kayi ya mu Bible idi mua kubambuluisha?

17 Nansha bikala muntu yonso wa mu dîku dienu muikale muena Kristo, kudi mua kuikala bikondo bidi nsombelu wa dîku unyanguka ne benamu bambilangana mêyi mashile bua dipanga bupuangane. Mbiakanyine muakabelabu bena Kristo ba mu Efeso wa kale ne: ‘Difika dia munda ne tshiji ne lukuna ne diyoyo ne dipendangana ne lukinu luonso biumushibue kunudi.’ (Efeso 4:31) Bidi bimueneka ne: muaba uvua bena Kristo ba mu Efeso basombele, dipanga bupuangane diabu ne imue misangu nsombelu wabu wa kale bivua ne bukole bua bungi kudibu. Ntshinyi tshivua mua kubambuluisha bua kushintuluka? Bavua ne bua ‘kuvuijibua bapiabapia mu nyuma wa meji abu.’ (Efeso 4:23) Pavuabu balonga Dîyi dia Nzambi, belangana meji bua mushindu udidi ne bua kushintulula nsombelu wabu, badisangisha ne bena Kristo nabu ne basambila ne muoyo mujima, mamuma a nyuma wa Nzambi avua mua kumueneka bimpe menemene mu nsombelu wabu. Bavua mua kulonga bua ‘kulejangana kalolo, kuikalangana ne mitshima ya luse, kulekelangana malu mabi abu bu muakabalekela Nzambi malu mabi abu mu Kristo.’ (Efeso 4:32) Nansha bu bantu bakuabu mua kuenza tshinyi, tudi ne bua kuikala ne lutulu, kulejangana kalolo, kuikalangana ne mitshima ya luse ne kulekelangana bilema. Bushuwa, katuena ne bua ‘kualukijila muntu bubi ku bubi buende.’ (Lomo 12:17, 18) Kulejangana dinanga dilelela mu didikija Nzambi kutu misangu yonso bualu buakane bua kuenza.​—1 Yone 4:8.

Mubelu bua bena Kristo bonso

18. Bua tshinyi mubelu udi mu 2 Timote 2:24 uvua muakanyine mukulu wa mu tshisumbu tshia mu Efeso wa kale, ne mmunyi mudiwu mua kuambuluisha bena Kristo bonso?

18 Mubelu udi ulomba bua ‘kushala ne lutulu mu dikenga’ udi utangila bena Kristo bonso. (2 Timote 2:24, MMM) Kadi bavua baupeshe diambedi Timote uvua nawu dijinga pavuaye mukulu mu Efeso. Bamue ba mu tshisumbu atshi bavua bakula patoke bua kuleja ngenyi yabu ne bavua bayisha malongesha a dishima. Bu muvuabu kabayi bajingulule bimpe menemene tshipatshila tshia Mikenji ya Mose, bakapangila bua kujingulula mushinga wa ditabuja, dinanga ne kondo ka muoyo kimpe. Lutambishi luakakeba dikokangana bua mpata ivuabu belangana bua miaku, ne kabavua bajingulule lungenyi lunene lua malongesha a bena Kristo ne mushinga wa dilamata Nzambi. Bua kujikija tshilumbu etshi, Timote uvua ne bua kuikala ne dîsu dikole pa bidi bitangila bulelela bua mu Bible, kadi muikale mupole mu malanda ende ne bana babu. Anu bu bakulu ba tshikondo tshietu etshi, uvua mumanye ne: mikoko kayivua yende yeye to, ne uvua ne bua kuenzela bakuabu malu avua akolesha dinanga ne buobumue bia bena Kristo.​—Efeso 4:1-3; 1 Timote 1:3-11; 5:1, 2; 6:3-5.

19. Bua tshinyi mbia mushinga bua tuetu bonso ‘kukeba bupuekele’?

19 Nzambi udi wambila bantu bende bua ‘bakebe [bupuekele].’ (Sefanya 2:3) Muaku wa tshiena-Ebelu udibu bakudimune ne: “bupuekele” udi umvuija lungenyi ludi luambuluisha muntu bua kutantamena bualu bubi ne lutulu, kayi ufika munda anyi upingaja bubi ku bubi. Tulombayi Yehowa ne muoyo mujima bua atuambuluishe bua kuleja lutulu ne kuikala baleji-mpala bende mu mushindu muimpe, nansha mu ntatu.

Mmalu kayi audi mulonge?

• Padibu bakuamba mêyi mabi, mvese kayi ya mu Bible idi mua kukuambuluisha?

• Bua tshinyi Shaula uvua mupange malu?

• Mmunyi mudi tshilejilu tshia Yezu tshituambuluisha bua kusomba bimpe ne bantu ba mishindu yonso?

• Mmasanka kayi atudi mua kupeta bua dileja lutulu mu ngakuilu wetu ku nzubu?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Nansha muvua Shaula muende lumu lubi, Anania wakamuenzela malu mimpe

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Muena Kristo udi ukumbaja bimpe midimu yende udi mua kutuyishisha buluishi bua dîku diende

[Tshimfuanyi mu dibeji 30]

Bena Kristo badi bakolesha dinanga ne buobumue