Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Katupangi mu kuenza kua malu mimpe

Katupangi mu kuenza kua malu mimpe

Katupangi mu kuenza kua malu mimpe

MUPOSTOLO Petelo wakafila mubelu eu: “Nuikale ne bienzedi bienu bimpe munkatshi mua bisamba bia bende.” (1 Petelo 2:12) Muaku wa tshiena-Gelika udibu bakudimune ne: “bimpe” udi umvuija tshintu tshidi “tshilengele, tshiakane, tshia buneme, tshia ndolo.” Lelu eu bidi mua kumueneka ne: kutekemena bienzedi biakane ne bia buneme kudi bantu bonso nkupanga kumona malu mudiwu. Kadi basadidi ba Yehowa ba lelu mu kabujima mbakokeshe bua kulonda mubelu wa Petelo eu. Bushuwa, mbamanyike pa buloba bujima bua bienzedi biabu bimpe.

Mbualu budi bukemesha nangananga patudi tuela meji bua ntatu ne tunyinganyinga bitudi nabi mu tshikondo etshi tshia “malu makole.” (2 Timote 3:1) Ntatu ituku mu matuku etu onso a muoyo, ne diluisha njila wa Buena-Kristo mbualu bua tshibidilu. Kabidi, nansha mudi imue ntatu mikale ya tshitupa tshîpi, mikuabu itu inenga anyi mene ikola. Nansha nanku, mupostolo Paulo wakafila mubelu eu: ‘Katupangi mu kuenza kua malu mimpe; bualu bua palua tshikondo tshia kuapuola netuapuole bituikala katuyi tupanga.’ (Galatia 6:9) Mmunyi mene mutudi mua kuenza malu mimpe ne kutungunuka ne kuenza eku bikale tupeta ntatu idi itekesha mu mikolo ne buluishi bitekangane?

Tshidi mua kutuambuluisha bua kuenza malu mimpe

Kabiyi mpata, kuikala ‘muakane, wa buneme, wa ndolo’ nngikadilu wa muntu wa munda, wa mu mutshima. Nunku kuikala ne bienzedi bimpe patudi tupeta ntatu ne makenga ki mbualu budi mua kutuvuila diakamue bua kubuenza to, kadi ntshipeta tshia dilonda mêyi a mu Bible ne diatumikila ku dituku ku dituku mu nsombelu wetu mujima. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha mu muanda eu? Tutangile malu adi alonda aa.

Tuikale ne meji a buena a Kristo. Bitu bilomba budipuekeshi bua kutantamena ntatu idi imueneka bu katuena bayikumbanyine. Muntu udi udiangata ne mushinga wa bungi kêna mufuane kuitaba bua bamukengeshe to. Kadi Yezu ‘wakadipuekesha, wakalua mutumikidi too ne ku lufu.’ (Filipoi 2:5, 8) Tuetu bamuidikije, ‘katuakupungila anyi kuteketa’ mu mudimu wetu wa tshijila to. (Ebelu 12:2, 3) Tumikila ne budipuekeshi pa kueleshangana diboko ne disanka dionso ne badi banulombola mu tshisumbu tshiudi. (Ebelu 13:17) Longa mua kumona bakuabu bu ‘bakutambe’ wewe, uteka masanka abu kumpala kua ebe.​—Filipoi 2:3, 4.

Tuvuluke ne: Yehowa mmutunange. Tudi ne bua kuikala batuishibue ne: Yehowa “udiku, ne udi mufutshi wa badi bamukeba.” (Ebelu 11:6) Udi ututabalela ne muoyo mujima ne mmusue bua tupete muoyo wa kashidi. (1 Timote 2:4; 1 Petelo 5:7) Tuetu tuvuluka ne: kakuena tshintu tshidi mua kujimija dinanga didi nadi Nzambi kutudi, nebituambuluishe bua kubenga kuenza malu mimpe mu ntatu.​—Lomo 8:38, 39.

Tueyemene Yehowa ne muoyo mujima. Dieyemena Yehowa didi ne mushinga mukole, nangananga padi ntatu imueneka kayiyi ijika anyi mikale iteka muoyo wetu mu njiwu. Tudi ne bua kueyemena Yehowa ne muoyo mujima bualu kakulekela diteta ‘didi ditupite bukole’ ditufikila, kadi ‘neatuenzele njila wa kupandukila’ misangu yonso. (1 Kolinto 10:13) Patudi tueyemena Yehowa, netuikale ne dikima nansha bobu batufunyina bua kutushipa.​—2 Kolinto 1:8, 9.

Tunanukile mu disambila. Disambila didi difuma mu mutshima didi ne mushinga. (Lomo 12:12) Disambila dienza ne muoyo mujima ke umue wa ku mishindu ya kusemena pabuipi ne Yehowa. (Yakobo 4:8) Bua malu atukadi badimuenene, tudi bamanye ne: ‘Bituamulomba tshintu tshionso, yeye udi utumvuila.’ (1 Yone 5:14) Bikala Yehowa mulekele lutatu lutudi nalu lutungunuka ne kuteta lulamatu luetu, tudi be bua kusambila bua atuambuluishe bua kulutantamena. (Luka 22:41-43) Disambila didi ditulongesha ne: katuena nkayetu nansha, ne bu mudi Yehowa ku luseke luetu, netutshimune misangu yonso.​—Lomo 8:31, 37.

Bienzedi bimpe nebitupeteshe ‘butumbi ne buneme’

Minga misangu, bena Kristo bonso batu ‘banyingalajibua mu mateta a mishindu ya bungi.’ Kadi katuena ne bua ‘kupanga mu kuenza kua malu mimpe.’ Padi nsombelu ukusuya, dimanya dia se: lulamatu luebe nelukupeteshe ndekelu wa bionso ‘butumbi ne dinemekibua ne buneme’ nedikupeshe bukole. (1 Petelo 1:6, 7) Enza bua malu onso adi Yehowa mulongolole mu nyuma akuambuluishe bua kukolesha ditabuja diebe. Paudi dijinga ne diambuluisha, uye kudi aba badi benza mudimu wa balami, balongeshi ne bafidi ba mibelu mu tshisumbu tshia bena Kristo. (Bienzedi 20:28) Ikala ubuela pa tshibidilu mu bisangilu bionso bia tshisumbu, bidi ‘bituenzeja ku dinanga ne ku dienza dia bienzedi bimpe.’ (Ebelu 10:24) Ndongamu wa dibala Bible dituku dionso pamue ne didilongela nebikuambuluishe bua kushala mutabale ne mukole mu nyuma; newikale kabidi mukole nanku biwikala udifila pa tshibidilu mu mudimu wa buambi.​—Musambu 1:1-3; Matayo 24:14.

Paudi utamba kulabula dinanga dia Yehowa ne umona mudiye ukutabalela, dijinga diebe dia kuikala “ne lukunukunu lua kuenza midimu mimpe” neditambe kukola. (Tito 2:14) Vuluka ne: ‘wananukila too ne ku nshikidilu ke wasungidibua.’ (Matayo 24:13) Eyowa, udisuike bua ‘kupangi mu kuenza kua malu mimpe.’

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 29]

Tudi ne bua kueyemena Yehowa ne muoyo mujima bualu kakulekela diteta ‘didi ditupite bukole’ ditufikila, kadi ‘neatuenzele njila wa kupandukila’ misangu yonso

[Bimfuanyi mu dibeji 30]

Kuikala ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Nzambi kudi mua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu