Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Bakamukengesha bua ditabuja diende”

“Bakamukengesha bua ditabuja diende”

“Bakamukengesha bua ditabuja diende”

MU TSHIMENGA tshia Cernobbio, ku mutu kua ditunga dia Italie, bavua balongolole muaba wa tshivulukilu mu lupangu kampanda lua kuikishila, bua kuvuluka bantu bena manême avuabu kabayi banemeke. Tshimue tshia ku bilata biakalejabu muaba wa tshivulukilu au tshivua tshienzela Narciso Riet. Uvua muledibue mu ditunga dia Allemagne kudi baledi bena mu Italie, kuluaye Ntemu wa Yehowa mu bidimu bia 1930. Mu bukokeshi bua Hitler, bakakengesha Bantemu ba Yehowa bualu bakabenga kuteka Hitler ku mutu kua Yehowa, Nzambi mulelela.

Pakajingulula bena Gestapo ne: Riet uvua ubueja bibejibeji bia Tshibumba tshia Nsentedi mu maloko, wakanyema e kuyaye mu Cernobbio. Pakafikayemu, bakamulomba bua kukudimuna Tshibumba tshia Nsentedi mu tshiena-Italie ne bua kutshiabanyina bena kuitabuja nende bavua basombele bitupa abi. Bantu kabakapanga kumona mudimu wende mukole wakenzaye to. Muena SS mukuabu ne bantu bende bakabuela mu nzubu mua Riet ku bukole, bobu kumukuata, kumunyengabu bintu bivuabu bamba ne: bivua bijadiki bia malu mabi avuaye muenze: Bible ibidi ne mikanda mikese mituminangana! Bakatuma Riet mu ditunga dia Allemagne, kumuelabu mu buloko bua mu tshimenga tshia Dachau, ne kumushipabu matuku makese kumpala kua Mvita Mibidi ya Buloba bujima kujikayi. Mbafunde pa tshilata tshia mu Cernobbio atshi ne: “bakamukengesha bua ditabuja diende.”

Ditabuja dia Narciso Riet ne dia Bantemu bakuabu nkama ne nkama bakakengeshabu kudi bena Nazi didi dikankamija bena Kristo lelu bua kushala balamate Yehowa, Muntu umuepele mu diulu ne pa buloba udi muakanyine bua bobu kumutendelela. (Buakabuluibua 4:11) Yezu wakamba ne: ‘Bakakengeshibua bua buakane buabu badi ne disanka.’ Nzambi neavuluke bienzedi biabu ne neababeneshe bua dikima diabu.​—Matayo 5:10; Ebelu 6:10.