Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Badi bakeba ditalala dia mu mutshima

Badi bakeba ditalala dia mu mutshima

Badi bakeba ditalala dia mu mutshima

ALBERT uvua tatu wa bana babidi bimpe uvua ne disanka mu dîku diende. Kadi uvua umvua anu bu mupangile tshintu kampanda mu nsombelu wende. Tshikondo tshivuaye udikuma eku ne eku bua kupeta mudimu, wakaditua mu malu a tshididi ne kulonda lungenyi lua ba-sosialiste. Wakafika too ne ku dibuela mu tshisumbu tshia tshididi tshia ba-koministe.

Kadi kunyima kua matuku makese, Albert wakamona tshididi tshia ba-koministe katshiyi tshimusankisha kabidi to. Wakalekela malu a tshididi ne kudifilaye muende muonso ku dîku diende. Ukavua anu uditatshisha bua disanka dia bena dîku diende. Nansha nanku, Albert uvua amu umvua bu mupangile tshintu kampanda mu nsombelu wende; kavua ne ditalala dilelela dia mu mutshima to.

Albert kêna nkayende mu nsombelu wa mushindu eu to. Bua kuikala ne muoyo udi ne tshipatshila, bantu miliyo mivule mbakebe ngenyi, nkindi ne ntendelelu bia mishindu mishilashilangane. Mu matunga a ku Mputu ne ku Amerike wa kulu, tshisumbu tshia ba-hippie (bakebi ba budikadidi) tshia mu bidimu bia 1960 tshivua tshitomboke tshibenga bikadilu bivua bantu banyishe ne bangata ne mushinga. Nangananga bansonga bavua bakeba disanka ne tshipatshila tshia muoyo pa kunua bintu bivua binyanga lungenyi luabu ne pa kuditua mu nkindi milongesha kudi bavuabu bangata bu balongeshi ne balombodi ba ntendelelu. Nansha nanku, tshisumbu etshi tshiakapanga kupesha bantu disanka dilelela. Kadi tshiakasaka bansonga ku tshilele tshia dinua bintu bidi bikuata, ku dienda masandi, kupeshatshi bantu tshibuejakaja pa tshilumbu tshia bikadilu bilenga.

Katshia ku kale, bantu ba bungi mbakebe bua kupeta disanka ku diambuluisha dia bubanji, lumu anyi dilonga tulasa. Dipatshila malu aa ki ndibafikishe ku tshivuabu bakeba to. Yezu wakamba ne: ‘Muntu kêna ne muoyo bualu bua bungi bua bintu bidiye nabi.’ (Luka 12:15) Kadi, dikeba bubanji ne muoyo mujima ditu misangu mivule dipangisha muntu disanka. Bible udi wamba ne: ‘Bobu badi basue kuikala babanji badi bapona mu kutetshibua kua munda ne mu buteyi ne mu nkuka ya bungi idi mipote ne idi ibanyanga, bu yoyo mene idi inyisha bantu mu dibashipesha ne mu dibutuka. Bualu bua lukuka lua biuma ludi muji wa malu mabi a mishindu yonso; bidi bantu bakuabu badikebela ne bakadisunsula mubidi wonso ne tunyinganyinga tua bungi.’​—1 Timote 6:9, 10.

Kadi, mmunyi mudi muntu mua kupeta ditalala dia mu mutshima ne muoyo udi ne tshipatshila? Mpa kuenda ubabata bua kupeta njila udi mua kufikishaku, bienze bu mudi muntu udi mu mîdima ukeba kuasa tshintu tshidiye kayi umona bimpe mukete anyi? Diakalenga, kabiena nanku to. Anu mutuabimona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, bua kupeta ditalala dia mu mutshima, bidi bikengela kukumbaja dijinga dia mushinga mukole didi amu kudi bantu.

[Tshimfuanyi mu dibeji 3]

Dikeba bubanji, lumu anyi dilonga tulasa bidi mua kukupetesha ditalala dia mu mutshima anyi?