Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu manene a mu mukanda muibidi wa Bakelenge

Malu manene a mu mukanda muibidi wa Bakelenge

Dîyi dia Yehowa didi ne muoyo

Malu manene a mu mukanda muibidi wa Bakelenge

MUKANDA muibidi wa Bakelenge wa mu Bible udi utuadijila muaba uvua mukanda wa kumudilu wa Bakelenge mushikidile. Mmuyuki wa bakalenge 29: bakalenge 12 ba bukalenge bua Isalele bua ku nord ne 17 ba bukalenge bua Yuda bua ku sud. Mukanda muibidi wa Bakelenge udi ulonda kabidi malu akenza baprofete aba: Eliya, Elisha ne Yeshaya. Nansha mudi malu kaayi malondanganemu bimpe bilondeshile bikondo bivuawu menzeke, mbakulemu ne bua mianda ivua mienzeke mu tshikondo tshia kabutu ka Samalea ne ka Yelushalema. Mukanda eu udi wakula bua mianda idi mienzeke munkatshi mua bidimu 340, kutuadijila ku 920 K.B.B. too ne ku 580 K.B.B. pakajikija muprofete Yelemiya kuufunda.

Mukanda muibidi wa Bakelenge udi ne dikuatshisha kayi kutudi? Ntshinyi tshidiwu utulongesha bua Yehowa ne malanda ende ne bantu? Malu akenza bakalenge, baprofete ne bantu bakuabu badibu batelamu adi atulongesha tshinyi? Tumonayi tshidi mukanda muibidi wa Bakelenge mua kutulongesha.

ELISHA UDI UPINGANA PA MUABA WA ELIYA

(2 Bakelenge 1:1–8:29)

Mukalenge wa Isalele Ahazaya udi udishinda mu nzubu muende ne utuadija kusama. Muprofete Eliya udi umumanyisha ne: neafue. Ahazaya udi ufua ne muanabu Yeholama udi wangata nkuasa. Dîba adi Yehoshafata ke udi mu nkuasa mu Yuda. Eliya udi wambuibua mu mvunde ne mumuambuluishi wende Elisha udi umupingana bu muprofete. Mu bidimu bitue ku 60 bidiye ukuata mudimu bu muprofete, Elisha udi wenza bishima bia bungi.​—Tangila kazubu ka “Bishima bia Elisha.”

Padi mukalenge wa bena Moaba utombokela Isalele, Yeholama, Yehoshafata ne mukalenge wa bena Edome badi bamuela mvita. Badi batshimuna bua lulamatu lua Yehoshafata. Kunyima, mukalenge wa Sulia udi ulongolola bua kubunda Isalele dîba didiye kayi mutekemene. Kadi Elisha udi upangishisha tshidi tshilongolola. Mukalenge wa bena Sulia udi ufika munda ne utuma “tubalu ne makalu ne masalayi a bungi” bua kukuata Elisha. (2 Bakelenge 6:14) Elisha udi wenza bishima bibidi ne upingaja bena Sulia mu ditalala. Pashishe mukalenge wa bena Sulia Bene-hadada udi ujingila Samalea. Bidi bilela tshiyole tshia nzala tshikole, kadi Elisha udi udianjila kumanyisha ne: tshiyole netshijike.

Kunyima, Elisha udi uya ku Damaseke. Mukalenge Bene-hadada udi mpindieu usama, udi utuma Hazaele bua ebeje bu bikala disama edi dia lufu anyi dia muoyo. Elisha udi umumanyisha ne: mukalenge neafue ne Hazaele neadie bukalenge pa muaba wende. Dituku didi dilonda, Hazaele udi umubuikila ‘tshilulu tshia pa bulalu’ tshibolesha ne mâyi ne umushipa ku tshipuidiji bua kudia bukalenge. (2 Bakelenge 8:15) Mu Yuda, Yeholama muana wa Yehoshafata udi ulua mukalenge ne muanende Ahazaya udi umupingana.​—Tangila kazubu ka “Bakalenge ba mu Yuda ne ba mu Isalele.”

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

2:9—Bua tshinyi Elisha wakalomba ‘bitupa bibidi bia nyuma wa Eliya’? Bua Elisha kukumbaja mudimu wende wa buprofete mu tshisamba tshia Isalele, uvua dijinga ne lungenyi lua muomumue ne luvua Eliya muleje, lungenyi lua dikima ne muoyo mukole. Bu muvuaye mujingulule bualu ebu, Elisha wakalomba bitupa bibidi bia nyuma wa Eliya. Elisha uvua musungula kudi Eliya bu mumupinganyi wende ne uvua musadidi wende bidimu bisambombo, nunku Elisha uvua wangata Eliya bu tatuende wa mu nyuma; Elisha uvua bu muanabute wa Eliya wa mu nyuma. (1 Bakelenge 19:19-21; 2 Bakelenge 2:12) Nunku, amu bu muvua muanabute muena dîna upeta bitupa bibidi bia bumpianyi bua tatuende, Elisha wakalomba ne kupeta bitupa bibidi bia bumpianyi bua mu nyuma bua Eliya.

2:11—“Diulu” divua ‘Eliya mubandishibue mu mvunde’ ndiulu kayi? Ki mbitupa bia kule bia tshibuashibuashi anyi muaba wa mu nyuma udi Nzambi ne banjelu bende basombele to. (Dutelonome 4:19; Musambu 11:4; Matayo 6:9; 18:10) “Diulu” divua Eliya mubande didi diumvuija mulu mu lupepele. (Musambu 78:26; Matayo 6:26) Ditempu dia kapia divua diya lubilu mulu mu lupepele ludi lujingile buloba, ne bidi bimueneka se: diakaya ne Eliya mu tshitupa tshikuabu tshia buloba muakasombelaye bua tshikondo kampanda. Kunyima kua bidimu, Eliya wakafundila mukalenge wa Yuda Yeholama mukanda.​—2 Kulondolola 21:1, 12-15.

5:15, 16—Bua tshinyi Elisha kakitaba dipa dia Nâmana? Elisha wakabenga dipa adi bualu uvua mumanye ne: tshishima tshia diondapa Nâmana tshivua tshienzeke ku bukole bua Yehowa, kabivua ku bukole buende yeye to. Kavua muele meji bua kupeta bintu bia ku mubidi mu mudimu uvua Nzambi mumupeshe to. Batendeledi balelela ba lelu kabena bakeba kupeta bintu bia ku mubidi mu mudimu udibu benzela Yehowa nansha. Badi bangata ne mushinga mubelu wa Yezu wa se: “Mbanupeshe tshianana, nupeshangane penu tshianana.”​—Matayo 10:8, MMM.

5:18, 19—Nâmana uvua ulomba luse bualu uvua ne tshia kubuelakana mu ditendelela kampanda anyi? Bidi bimueneka ne: Mukalenge wa Sulia ukavua mukulakaje ne uvua ne butekete, nunku uvua ne bua kueyemena Nâmana. Pavua mukalenge winamina Limona, Nâmana pende uvua winama. Kadi Nâmana uvua winama amu bua kukuatshisha mukalenge ne kabivua bua kutendelela to. Nâmana uvua ulomba Yehowa amufuile luse bua dikumbaja bualu buvua mudimu wende ulomba bua kuenza. Elisha wakitaba tshiakamuambilaye ne kuambaye ne: ‘Ya biebe talala.’

Malongesha adi atutangila:

1:13, 14. Kulonga malu pa kuikala ne ntema mu ditangila ne kuenza malu ne budipuekeshi kudi mua kupandisha bantu.

2:2, 4, 6. Nansha muvua Elisha musadile Eliya pamuapa bidimu bisambombo, wakasuminyina bua kubenga kushiyangana nende. Ntshilejilu tshimpe tshia lulamatu ne bulunda.​—Nsumuinu 18:24.

2:23, 24. Bualu bunene buvuabu basekele Elisha budi bumueneka ne: mbualu uvua ne dibala ne uvua muluate tshilamba tshia mudimu tshia Eliya. Bana abu bakamanya ne: Elisha uvua muleji mpala wa Yehowa ne kabavua nansha basue kumumona to. Bakamuambila ne: “Banda biebe,” mbuena kuamba ne: pita ne njila uye ku Betele anyi bakuambule bu muakambulabu Eliya mulu. Kabiyi mpata bana abu bakaleja lungenyi lua buluishi lua baledi babu. Mbia mushinga bua baledi kulongeshabu bana babu bua kunemeka baleji mpala ba Nzambi.

3:14, 18, 24. Dîyi dia Nzambi ditu misangu yonso dienzeka.

3:22. Bukenke bua pa dinda menemene buakenza bua mâyi amueneke bu mashi, pamuapa bualu buloba bua mu bina bitshivuabu bafuma ku diumbula buvua ne dima dikunze. Yehowa udi mua kukuata mudimu ne malu atu enzeka mu bifukibua bua kukumbaja disua diende.

4:8-11. Mukaji wa ku Shunema wakakidila Elisha bimpe bualu uvua mumanye ne: ‘mmuntu muakane wa Nzambi.’ Katuenaku petu ne bua kuenza bia muomumue ne basadidi ba Yehowa ba lulamatu anyi?

5:3. Muana mukese wa bakaji muena Isalele uvua ne ditabuja dia se: Nzambi uvua ne bukole bua kuenza bishima. Uvua kabidi ne dikima dia kuakula bua ditabuja diende. Nuenu bana nutuku nudienzeja bua kukolesha ditabuja dienu mu milayi ya Nzambi ne kuikala ne dikima dia kuyisha balongeshi benu ne balongi nenu bulelela anyi?

5:9-19. Tshilejilu tshia Nâmana katshienaku tshileja ne: muntu muena lutambishi udi mua kulonga budipuekeshi anyi?​—1 Petelo 5:5.

5:20-27. Gehazi wakasuna tente kudiambika bua dishima diende! Tuetu bele meji bua kanyinganyinga ne diakabi bitudi mua kupeta bua dikala ne nsombelu wa mpala ibidi bidi mua kutuambuluisha bua kuepuka nsombelu eu.

BADI BAYA NE ISALELE NE YUDA MU BUPIKA

(2 Bakelenge 9:1–25:30)

Badi bela Yehu manyi bu mukalenge wa Isalele. Diakamue udi utuadija kubutula ba mu nzubu wa Ahaba. Yehu ‘udi ujimija [ntendelelu] wa Bâla munkatshi mua bena Isalele’ ne mayele a bungi. (2 Bakelenge 10:28) Padi Atalaya mamuende wa Ahazaya umvua ne: Yehu mmushipe muanende wa balume ‘udi ujuka, ushipa bana balume bonso ba mukalenge wa Yuda’ ne wangata nkuasa ku makolela. (2 Bakelenge 11:1) Anu Yoasha muana wa katoto wa Ahazaya ke udi upanduka ne kunyima kua bidimu bisambombo bia dimusokoka badi bamuteka mukalenge wa Yuda. Yoasha udi utungunuka ne kuenza malu mimpe ku mêsu kua Yehowa bualu badi bamulongesha kudi muakuidi Yehoyada.

Kunyima kua Yehu, bakalenge bonso badi bakokesha mu Isalele badi benza malu mabi ku mêsu kua Yehowa. Elisha udi ufua mutu bantu bonso bafua mu tshikondo tshia muikulu wa Yehu. Ahaza mukalenge muinayi wa Yuda udi upingana Yoasha ne ‘kêna wenza malu mimpe ku mêsu kua Yehowa to.’ (2 Bakelenge 16:1, 2) Kadi muanende Hezikiya udi ulua mukalenge ‘udi mulamate Yehowa.’ (2 Bakelenge 17:20; 18:6) Mu 740 K.B.B., padi Hezikiya muikale mukalenge wa Yuda ne Hoshea ukokesha Isalele, Shalamanesê mukalenge wa Ashû ‘udi upaula Samalea, uya ne bena Isalele ku Ashû.’ (2 Bakelenge 17:6) Pashishe badi balua ne bantu ba bisamba bikuabu mu buloba bua Isalele ne ntendelelu wa bena Samalea udi utuadija.

Ku bakalenge muanda mutekete badi balondangana kunyima kua Hezikiya mu Yuda, anu Yoshiya ke udi udienzeja bua kumbusha ntendelelu wa dishima mu buloba buende. Ndekelu wa bionso, mu 607 K.B.B., bena Babulona badi bakuata Yelushalema ne ‘badi bumbusha bena Yuda mu buloba buabu, baya nabu mu bupika.’​—2 Bakelenge 25:21.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

13:20, 21—Tshishima etshi tshidiku tshileja ne: mbimpe kukukuila bishadile bia bansantu anyi? Tòo, nansha kakese. Bible kêna uleja ne: bakakukuila mifuba ya Elisha nansha musangu umue. Bukole bua Nzambi ke buakenza tshishima atshi, anu muvuabi kabidi bua bishima bionso biakenza Elisha patshivuaye ne muoyo.

15:1-6—Bua tshinyi Yehowa wakatua Uziya nsudi? ‘Pakalueye muena bukole bua bungi yeye wakadisua mu mutshima wende, wakatombokela Nzambi wende; bualu bua yeye wakabuela mu ntempelo wa Yehowa bua kuoshelaye Yehowa musenga wa manananshi ku tshioshelu tshia manananshi.’ ‘Pakakandika [bakuidi] Uziya’ ne kumuambilabu bua ‘kumuka mu muaba wa tshijila,’ wakakuatshila bakuidi tshiji ne nsudi kumukuatayi.​—2 Kulondolola 26:16-20.

18:19-21, 25—Hezikiya wakenza tshipungidi ne Ejipitu anyi? Tòo. Labashake uvua ushima, nansha kabidi pakambaye ne: uvua mulue bualu ‘Yehowa uvua nende.’ Mukalenge wa lulamatu Hezikiya uvua mueyemene anu Yehowa nkayende.

Malongesha adi atutangila:

9:7, 26. Dinyoka dikole dia nzubu wa Ahaba didi dileja ne: Yehowa mmukine ntendelelu wa dishima ne diela mashi a badi kabayi ne bualu panshi.

9:20. Lumu luvua nalu Yehu lua muendeshi wa ditempu ne lubilu lukole ludi tshijadiki tshia lukunukunu luende mu dikumbaja mudimu uvuabu bamupeshe. Mbakumanyaku pebe bu mumanyishi wa Bukalenge wa lukunukunu anyi?​—2 Timote 4:2.

9:36, 37; 10:17; 13:18, 19, 25; 14:25; 19:20, 32-36; 20:16, 17; 24:13. Tuikale bashindike ne: ‘dîyi didi dipatuka mukana mua Yehowa nedishikije muanda udiye muditumine.’​—Yeshaya 55:10, 11.

10:15. Amu muakitaba Yehonadaba ne muoyo umue pakamubikila Yehu bua kubanda mu ditempu diende, “musumba munene” udi utua Yezu Kristo (Yehu wa lelu) ne bayidi bende bela manyi nyama ku mikolo ku budisuile.​—Buakabuluibua 7:9.

10:30, 31. Nansha muvua nsombelu wa Yehu kayi mupange bilema, Yehowa wakanyisha bivuaye muenze. Bushuwa, ‘Nzambi kêna upanga buakane bua kupueye muoyo mudimu wetu.’​—Ebelu 6:10.

13:14-19. Bu muvua Yoasha muikulu wa Yehu kayi muenze muende muonso, kadi kuasa mikete panshi anu misangu isatu, wakatshimuna bena Sulia amu kakese. Yehowa mmutekemene bua tuenze mudimu udiye mutupeshe ne muoyo wetu wonso ne lukunukunu.

20:2-6. Yehowa ‘udi umvua milombu.’​—Musambu 65:2.

24:3, 4. Bu muvua Manashe ne dibanza dia mashi, Yehowa ‘wakabenga bua kubuikidila [Yuda] mibi yende.’ Nzambi udi wangata ne mushinga mashi a bantu badi kabayi ne bualu. Tudi ne bua kuikala bashindike se: Yehowa neasombuele mashi a badi kabayi ne bualu pa kubutula aba badi bela mashi panshi.​—Musambu 37:9-11; 145:20.

Malu a mushinga buetu tuetu

Mukanda muibidi wa Bakelenge udi uleja Yehowa bu Mukumbaji wa milayi. Bantu ba mu makalenge abidi bakaya mu bupika, kumpala bukalenge bua Isalele ne pashishe bua Yuda. Bu muakayabu mu bupika, bidi bituleja menemene muakakumbana dinyoka didianjila kulaya mu Dutelonome 28:15–29:28. Mukanda muibidi wa Bakelenge udi uleja muvua Elisha muprofete wa lukunukunu lua bungi bua dîna dia Yehowa ne bua ntendelelu mulelela. Hezikiya ne Yoshiya mbabaleje bu bakalenge ba budipuekeshi bavua banemeka Mikenji ya Nzambi.

Patudi tuela meji bua bienzedi ne lungenyi lua bakalenge, baprofete ne bantu bakuabu badibu batele mu mukanda muibidi wa Bakelenge, katuenaku tulonga malongesha a mushinga pa tshitudi tuipatshila ne malu atudi ne bua kuepuka anyi? (Lomo 15:4; 1 Kolinto 10:11) Eyowa, ‘dîyi dia Nzambi didi ne muoyo ne bukole.’​—Ebelu 4:12.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 10]

BISHIMA BIA ELISHA

1. Udi upandulula mâyi a Yadene.​—2 Bakelenge 2:14

2. Udi ulengeja mpokolo wa mâyi mabi wa ku Yeleko.​—2 Bakelenge 2:19-22

3. Nyama ya ours idi ishipa bana bavua benze bibi.​—2 Bakelenge 2:23, 24

4. Udi upetesha basalayi mâyi.​—2 Bakelenge 3:16-26

5. Mukaji mukamba udi upeta manyi mimpe.​—2 Bakelenge 4:1-7

6. Mukaji wa ku Shunema uvua kayi ulela udi wimita.​—2 Bakelenge 4:8-17

7. Muana udi ubishibua ku lufu.​—2 Bakelenge 4:18-37

8. Nsupu wa lulengu udi ulua muimpe.​—2 Bakelenge 4:38-41

9. Badi badisha bantu lukama ne mampa 20.​—2 Bakelenge 4:42-44

10. Nsudi ya Nâmana idi ijika.​—2 Bakelenge 5:1-14

11. Gehazi udi upeta nsudi ya Nâmana.​—2 Bakelenge 5:24-27

12. Tshisuyi tshidi tshilelema.​—2 Bakelenge 6:5-7

13. Musadidi udi umona matempu a banjelu.​—2 Bakelenge 6:15-17

14. Mêsu a basalayi bena Sulia adi afofomijibua.​—2 Bakelenge 6:18

15. Mêsu a basalayi bena Sulia adi amona tshiakabidi.​—2 Bakelenge 6:19-23

16. Muntu mufue udi ubika ku lufu.​—2 Bakelenge 13:20, 21

[Tablo/​Bimfuanyi mu dibeji 12]

BAKALENGE BA MU YUDA NE BA MU ISALELE

Shaula/Davidi/Solomo: 1117/1077/1037 K.B.B. *

BUKALENGE BUA YUDA TSHIDIMU (K.B.B.) BUKALENGE BUA ISALELE

Lehabama ․․․․․․ 997 ․․․․․․ Yalobama

Abiya/Asa ․․․․ 980/978 ․․․․

․․ 976/975/952 ․․ Nadaba/Bâsha/Ela

․․ 951/951/951 ․․ Zimeli/Omeli/Tibeni

․․․․․․ 940 ․․․․․․ Ahaba

Yehoshafata ․․․․․․ 937 ․․․․․․

․․․․ 920/917 ․․․․ Ahazaya/Yeholama

Yeholama ․․․․․․ 913 ․․․․․․

Ahazaya ․․․․․․ 906 ․․․․․․

(Atalaya) ․․․․․․ 905 ․․․․․․ Yehu

Yoasha ․․․․․․ 898 ․․․․․․

․․․․ 876/859 ․․․․ Yehoaza/Yoasha

Amasaya ․․․․․․ 858 ․․․․․․

․․․․․․ 844 ․․․․․․ Yalobama II

Azariya (Uziya) ․․․․․․ 829 ․․․․․․

․․ 803/791/791 ․․ Zekâya/Shaluma/Menahema

․․․․ 780/778 ․․․․ Pekaya/Peka

Yotama/Ahaza ․․․․ 777/762 ․․․․

․․․․․․ 758 ․․․․․․ Hoshea

Hezikiya ․․․․․․ 746 ․․․․․․

․․․․․․ 740 ․․․․․․ Badi bakuata Samalea

Manashe/Amona/Yoshiya ․․ 716/661/659 ․․

Yehoaza/Yehoyakima ․․․․ 628/628 ․․․․

Yehoyakina/Sedekiya ․․․․ 618/617 ․․․․

Badi babutula Yelushalema ․․․․․․ 607 ․․․․․․

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 66 Bimue bidimu bidibu bafile mbia pabuipi ne bia ntuadijilu wa bukokeshi.

[Tshimfuanyi mu mabeji 8, 9]

Nâmana wakadipuekesha ne kumuondapabu ku bukole bua Yehowa

[Tshimfuanyi mu mabeji 8, 9]

Ntshinyi tshiakafikila Eliya ‘pakabandishibuaye mu diulu mu mvunde’?