Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ndîba kayi didiku bualu bua kufikila munda?

Ndîba kayi didiku bualu bua kufikila munda?

Ndîba kayi didiku bualu bua kufikila munda?

BIBLE udi wamba mu Muambi 7:9 ne: “Bumfika munda budi mu mioyo ya bantu batshimbakane.” (MMM) Mvese eu udi uleja ne: katuena ne bua kuikala tufika munda dîba dionso didi muntu utuenzela bibi; kadi tuikale tufuilangana luse.

Nansha nanku, Muambi 7:9 udi usua kuamba ne: katuenaku mua kumvua tshiji nansha musangu umue bua bualu kampanda peshi bua muntu kansanga anyi? Peshi tudi ne bua kubuikidila malu onso mabi adibu batuenzela nansha wowo makole munyi anyi nansha bobu batuenzelawu misangu bungi kayi ne katuena mua kuenzaku bualu nansha bumue bua malu au anyi? Tudiku ne bua kushala batendule patudi benzele muntu bualu bubi mu diakula anyi mu bienzedi bualu tudi bamanye ne: eu utudi benzele bibi udi ne bua kutufuila luse anyi? Kabiena nanku to.

Yehowa Nzambi ke tshilejilu tshitambe buimpe tshia dinanga, luse, dibuikidilangana ne muoyo-mule. Pabi misangu ya bungi badi baleja mu Bible ne: Yehowa uvua umvua tshiji. Pavua bubi buikale bunene, uvua unyoka benji ba bubi ebu. Tutangile bimue bilejilu.

Malu mabi avua bantu benzele Yehowa

Muyuki udi mu 1 Bakelenge 15:30 udi wakula bua mpekatu ya Yalobama ‘yakenzesheye bena Isalele ne bua tshiji tshiakafuisheye Yehowa.’ Mu 2 Kulondolola 28:25, mbafunde bua Ahaza mukalenge wa Yuda ne: ‘Yeye wakasa bioshelu bia ku mutu kua mikuna bua kuoshelapu musenga wa manananshi bua kufuisha Yehowa Nzambi wa bankambua bende tshiji.’ Tshilejilu tshikuabu tshidi mu Balumbuluishi 2:11-14 mudibu bamba ne: ‘Bena Isalele bakenza malu akadi mabi ku mêsu kua Yehowa, bakakuatshila Bâla mudimu, bakafikisha Yehowa munda. Tshiji tshia Yehowa tshiakadi kudi bena Isalele, ne yeye wakabafila mu bianza bia bapaudi.’

Kudi malu makuabu avua anyingalaja Yehowa ne alomba dinyoka dinene. Tshilejilu, Ekesode 22:18-20 udi wamba ne: ‘Kuitabuji bua muena mupongo mukaji ashale ne muoyo. Muntu yonso udi ulala ne nyama nebamushipe bulelela. Muntu udi ushipela nzambi mikuabu nyama, kayi uyishipela Yehowa nkayende, nebamushipe.’

Yehowa kavua mutungunuke ne kulekelela mpekatu minene ya bena Isalele pavuabu batungunuke ne kumufikisha munda kabayi baleja dinyingalala dilelela bua mibi nansha. Pavuaku kakuyi dinyingalala dilelela ne bienzedi bivua bileja ne: benji ba mpekatu mbakudimuke bua kutumikila Yehowa, Nzambi uvua ndekelu wa bionso ubabutula. Biakenzeka nunku bua ditunga dijima mu 607 K.B.B., ku bianza bia bena Babulona ne kuenzekabi kabidi mu 70 B.B., ku bianza bia bena Lomo.

Eyowa, Yehowa utu ufika munda bua malu mabi adi bantu bamba ne benza, ne utu mene ushipa benji ba mpekatu minene badi kabayi banyingalala. Kadi kuenza nunku kudi kumuteka mu mulongo wa aba badi Muambi 7:9 wamba anyi? Nansha kakese. Mbiakanyine bua yeye kumvua tshiji bua mpekatu minene ne utu ulumbuluisha misangu yonso ne buakane. Bible udi wamba bua Yehowa ne: ‘Mudimu wende wonso udi muakane, bualu bua njila yende yonso idi milulame: Nzambi wa kalolo udi kayi ne bubi, udi ne malu makane a bushuwa.’​—Dutelonome 32:4.

Malu mabi manene adi muntu wenzela mukuabu

Mu Mikenji ivua Nzambi mupeshe Isalele wa kale, muvua manyoka malongolola bua muntu uvua wenzela mukuabu bubi bunene. Tshilejilu, bikala muivi mubuelele muntu mu nzubu butuku ne muena nzubu yeye mumushipe, kavua upia dibanza dia mashi to. Muivi mmuenzele muena nzubu bubi bunene pende kayi ne bualu. Nunku tudi tubala ne: ‘Biasanganabu muibi mubuele mu nzubu ne biamukumabu ne biafuaye, kabena benzela mushipi [muena nzubu] bualu.’​—Ekesode 22:2.

Muntu mukaji uvuabu bakuata ku bukole uvua ne tshivuaye mua kufikila munda bikole, bualu dikuatangana ku bukole mmpekatu munene ku mêsu kua Nzambi. Mu Mikenji ya Mose, muntu uvua ukuata mukaji ku bukole uvua ne bua kufua, bua ‘bualu ebu budi bu muntu ubika kumpala kua muena mutumba nende umushipa.’ (Dutelonome 22:25, 26) Nansha mutudi katutshiyi muinshi mua Mikenji ya Mose, bidi bituambuluisha bua kujingulula mudi Yehowa umona dikuata mukaji ku bukole; bualu ebu budi mpekatu mubi mutambe.

Lelu, dikuata mukaji ku bukole didi kabidi bubi bunene budi ne manyoka makole. Muntu udibu benzela bubi ebu udi ne bukenji bua kuya kufunda kudi bampulushi. Mu mushindu eu bamfumu badi ne bukenji badi mua kunyoka muenji wa bibi. Ne bikala udibu benzela bibi mmuana mutekete, baledi ke badi mua kuya ne tshilumbu kudi bamfumu.

Bilema bikese

Kadi bubi buonso kabuena bulomba kuya kudi bamfumu to. Ke bualu kayi katuena ne bua kufika munda bua tulemalema tudi bakuabu batuenzela, kadi tudi ne bua kufuilangana luse. Mmisangu bungi munyi itudi mua kufuila muntu luse? Mupostolo Petelo wakakonka Yezu ne: ‘Mukalenge, muanetu neangenzele bibi misangu bungi munyi ingamulekela bubi buende? Misangu muanda mutekete anyi?’ Yezu kumuandamuna ne: ‘Tshiena nkuambila ne: Too ne ku misangu muanda mutekete, ndi nkuambila ne: Too ne ku makumi muanda mutekete misangu muanda mutekete.’​—Matayo 18:21, 22.

Ku lukuabu luseke, tudi ne bua kutungunuka ne kulengeja bumuntu buetu bua bena Kristo pa kudikolesha bua kubenga kutamba kuenzelangana bibi. Tshilejilu, mu malanda ebe ne bantu bakuabu, utu imue misangu upanga bukalanga, wakula kuyi wela meji ne upendangana anyi? Ngikadilu ya mushindu eu mmifuane kufikishangana munda. Pamutu pa muenzedianganyi wa bibi kudiula muntu bua mudiye mumvue tshiji ne kuela meji ne: udi anu ne bua kumufuila luse, udi ne tshia kujingulula ne: yeye ke udi mumufikishe ku difika munda. Muenji wa tshilema udi ne bua kudikolesha bua kukanda bienzedi biende ne mêyi ende bua kafiki ku difikishangana munda to. Diditatshisha dia mushindu eu nedikepeshe bungi bua misangu itudi tunyingalaja bakuabu. Bible udi utuvuluija ne: ‘Muntu udi wamba mêyi a tshiakulakula adi atapa bu muele wa mvita, kadi ndimi ya bena meji idi isangaja bantu.’ (Nsumuinu 12:18) Patudi benzele bakuabu tshilema, nansha bituikala katuyi benze ku bukole, tuetu balombe luse nebiambuluishe bikole bua kujikija tshilumbu.

Dîyi dia Nzambi didi dileja ne: tudi ne bua ‘kulonda malu adi avuija ditalala ne malu atudi mua kudiundishangana nawu.’ (Lomo 14:19) Bituikala ne bukalanga ne bulenga, netukumbaje mêyi a kasumuinu aka: ‘Dîyi diamba mu tshikondo tshiakane didi bu mamuma a tshiamu tshia or mu tshitekelu tshia argent.’ (Nsumuinu 25:11) Bushuwa abi bidi bifila meji mimpe ne makane! Ngakuilu wa bupole ne bukalanga udi mene mua kushintulula meji a tshitshiu adi bakuabu nawu: ‘Ludimi ludi ne mêyi matekete ludi lutshibula mufuba.’​—Nsumuinu 25:15.

Ke bua tshinyi Dîyi dia Nzambi didi ditubela ne: ‘Mêyi enu ikale ne ngasa [anyi bulenga] misangu yonso, matue bu luepu, bua nuenu numanye mua kuandamuna muntu ne muntu dîyi.’ (Kolosai 4:6) Mêyi ‘matue bu luepu’ adi umvuija ne: ngakuilu wetu ikale ulengelela bakuabu, dîba adi udi ukepesha misangu itudi mua kubafikisha munda. Bena Kristo badi badikolesha bua kutumikila mubelu wa mu Bible eu mu mêyi ne mu bienzedi biabu: ‘Ukebe biebe ditalala, udilonde.’​—1 Petelo 3:11.

Nunku, Muambi 7:9 udi umvuija kakuyi mpata ne: tudi ne tshia kudikanda bua kuepuka difika munda bua tulemalema tua bakuabu. Tulema atu tudi mua kuikala tshipeta tshia dipanga bupuangane dia muntu anyi mene tuenza ku budisuile, tshidibi ki mpekatu minene to. Kadi padi bubi bumueneka bunene, bidi biumvuika bua tshinyi eu udibu benzele bibi udi mua kufika munda ne kuangata dipangadika dia kuenza tshidi tshikengela kuenza.​—Matayo 18:15-17.

[Tshimfuanyi mu dibeji 14]

Yehowa wakabutula bena Isalele bavua kabayi banyingalale ku bianza bia bena Lomo mu 70 B.B. bua kubanyoka

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

‘Dîyi diamba mu tshikondo tshiakane didi bu mamuma a tshiamu tshia or’