Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bena Kristo badi bakenkesha butumbi bua Yehowa

Bena Kristo badi bakenkesha butumbi bua Yehowa

Bena Kristo badi bakenkesha butumbi bua Yehowa

‘Mêsu enu adi ne diakalenga, bualu adi amona; matshi enu adi ne diakalenga kabidi, bualu adi umvua.’​—MATAYO 13:16.

1. Ndukonko kayi ludi lutuvuila mu mutu bua tshiakenza bena Isalele pakamonabu Mose utuluka ku Mukuna wa Sinai?

 BENA Isalele bakadisangisha ku Mukuna wa Sinai bavua ne bualu buvua bubasake bua kudia malanda ne Yehowa bualu uvua mubapatule mu bupika bua mu Ejipitu ku bukole buende. Wakakumbaja majinga abu, kubapesha biakudia ne mâyi mu tshipela. Wakabambuluisha bua kutshimuna bena Amaleka bakalua bua kubaluisha. (Ekesode 14:26-31; 16:2–17:13) Pavuabu mu tshipela kumpala kua Mukuna wa Sinai, bakumvua buôwa ne kuzakalabu pakela mipenya ne pakadila makubakuba. Pashishe bakamona Mose utuluka ku Mukuna wa Sinai, mpala wende ubalakana ne butumbi bua Yehowa. Kadi pamutu pa kukemabu tshianana ne kusankidilabu butumbi bua Yehowa, bakapingana tshianyima. ‘Bakatshina bua kulua pabuipi ne Mose.’ (Ekesode 19:10-19; 34:30) Bua tshinyi bakumvua buôwa bua kutangila butumbi bua Yehowa pa mpala pa Mose, pabi Yehowa uvua mubenzele malu a bungi?

2. Bua tshinyi bena Isalele bakumvua buôwa pakamonabu butumbi bua Nzambi buakaleja mpala wa Mose?

2 Pamuapa bena Isalele bavua bumvue buôwa bua tshivua tshienzeke kumpala. Bualu pakabengabu kutumikila Yehowa dîba diakenzabu kana ka ngombe ka ngolo, wakabanyoka. (Ekesode 32:4, 35) Bakapeta dilongesha ne kuanyisha dinyoka dia Yehowa edi anyi? Tòo, anu bantu bakese tshianana ke bakadianyisha. Mose wakavuluija bena Isalele tshilumbu tshia kana ka ngombe ka or ne makuabu malu mabi avuabu benze dîba dikavuaye makasa ku tshina. Wakabambila ne: ‘Nuakapidia dîyi dia Yehowa, Nzambi wenu, kanuakamuitabuja, kanuakumvua dîyi diende. Nuenu nutu nupidia Yehowa katshia ku dituku dingakanumanya.’​—Dutelonome 9:15-24.

3. Ntshinyi tshiakenza Mose bua kubuikila mpala wende?

3 Tutangile tshiakenza Mose pakumvua bena Isalele buôwa. Tudi tubala ne: ‘Pakajikija Mose kusomba nabu, yeye wakateka tshilulu tshikudika pa mpala pende. Kadi pakabuela Mose kudi Yehowa bua kusomba nende yeye wakumusha tshilulu tshikudika too ne pakapatukaye; wakapatuka, wakambila bena Isalele mikenji yakamuambila Yehowa. Bena Isalele bakamona mpala wa Mose ne musunyi wa pa mpala pa Mose wakakenka: Mose wakateka tshilulu tshikudika pa mpala pende kabidi too ne pakayaye kusomba ne Yehowa.’ (Ekesode 34:33-35) Bua tshinyi Mose wakabuikila minga misangu mpala wende ne tshilamba? Bualu ebu budi mua kutulongesha tshinyi? Mandamuna a nkonko eyi adi mua kutuambuluisha bua kukonkonona malanda etu ne Yehowa.

Bakapangila malu malenga

4. Mmunyi muakumvuija mupostolo Paulo tshivua Mose ubuikidila mpala wende ne tshilamba?

4 Mupostolo Paulo wakumvuija ne: didibuikila tshilamba pa mpala dia Mose divua ditangila lungenyi ne mitshima ya bena Isalele. Wakafunda ne: ‘Bena Isalele kabakamanya mua kutangilatangila mpala wa Mose bualu bua butumbi bua mpala wende. Meji abu avua matekete.’ (2 Kolinto 3:7, 14) Tshivua bualu bubi be! Bena Isalele bavua tshisamba tshivua Yehowa musungule, ne uvua musue bua bikale ne malanda mimpe nende. (Ekesode 19:4-6) Kadi kabavua basue kutangila bimpe butumbi bua Nzambi buvua bumuenekela pa mpala wa Mose to. Pamutu pa kutumabu mitshima yabu ne meji abu kudi Yehowa ne lulamatu ne dinanga dionso, bienzedi biabu biakaleja muvuabu bamuele nyima mu mushindu kampanda.

5, 6. (a) Ndifuanangana kayi didiku pankatshi pa bena Isalele ba tshikondo tshia Mose ne ba mu tshikondo tshivua Yezu pa buloba? (b) Ndishilangana kayi divuaku pankatshi pa bantu bakateleja Yezu ne bakabenga kumuteleja?

5 Tudi tumona nsombelu wa mushindu umue mu bidimu lukama bia kumpala. Tshikondo tshiakalua Paulo muena Kristo, bakavua bapingane tshipungidi tshia Mikenji kudi tshipungidi tshipiatshipia ne mutuangaji watshi uvua Mose Munene anyi Yezu Kristo. Yezu wakakenkesha butumbi bua Yehowa mu mushindu muimpe menemene mu bienzedi ne mu mêyi ende. Paulo wakafunda bua Yezu ne: ‘Yeye udi dikenka dikole dia butumbi bua Nzambi ne tshifuanyikiji tshia Bunzambi buende.’ (Ebelu 1:3) Eyowa, bena Yuda bavua ne diakalenga dinene dia kuikala ne Yezu mu ditunga diabu. Bavua badiumvuila Muana wa Nzambi nkayende wakula mêyi a muoyo wa tshiendelele. Kadi bualu bua dikema, bena Yuda ba bungi kabakateleja Yezu to. Yezu wakatela mulayi wa Yehowa uvua Yeshaya mufundile bena Yuda aba, ne: ‘Bualu muoyo wa bantu aba udi mupape, mbakange matshi abu, mbabuikile mêsu, bua mêsu abu kaamonyi, matshi abu kaumvu, mioyo yabu kayijinguludi, kabakudimunyi muoyo wabu, bua tshibondapi.’​—Matayo 13:15, MMM; Yeshaya 6:9, 10.

6 Kuvua dishilangana dinene pankatshi pa bena Yuda aba ne bayidi ba Yezu bavuaye muambile ne: ‘Mêsu enu adi ne diakalenga, bualu adi amona; matshi enu adi ne diakalenga kabidi, bualu adi umvua.’ (Matayo 13:16) Bena Kristo balelela badi bajinga bua kumanya Yehowa ne kumukuatshila mudimu ne muoyo mujima. Badi bumvua disanka bua kukumbaja disua diende, bu mudidi dileja mu Bible. Nunku, bena Kristo bela manyi ne bena mu mikoko mikuabu badi bakenkesha butumbi bua Yehowa mu mudimu wabu wa tshipungidi tshipiatshipia.​—2 Kolinto 3:6, 18.

Lumu luimpe ndubuikila tshilamba bua tshinyi?

7. Bua tshinyi kabiena bitukemesha padi bantu ba bungi babenga lumu luimpe?

7 Bu mutukadi bamone, mu matuku a Yezu nansha a Mose, bena Isalele bavule bakabenga diakalenga divuabu nadi. Ke mudibi kabidi mu matuku etu aa. Bantu ba bungi batu babenga lumu luimpe lutudi tuyisha. Kabiena bitukemesha to. Paulo wakafunda ne: ‘Bikala lumu luimpe luetu luikale ne tshilulu tshikudika, ludi natshi anu kudi batshidi bajimina, bakafofomijabu mêsu a meji a badi kabayi bitabuja kudi nzambi wa tshikondo etshi.’ (2 Kolinto 4:3, 4) Nansha mudibi ne: Satana udi wenza muende muonso bua kusokoka lumu luimpe, bantu ba bungi badi babuikila mpala yabu bobu nkayabu ne tshilamba bualu ki mbasue kumona to.

8. Mmunyi mudi dipanga difofomija bantu ba bungi, ne mmunyi mutudi mua kuepuka nsombelu eu?

8 Dipanga kumanya Nzambi didi difofomija mêsu a mu tshimfuanyi a bantu bavule. Bible udi wamba ne: bantu mu tshibungi tshiabu badi ‘bafikishibue mu meji abu, ne bavuijibue benyi ku muoyo wa Nzambi, bualu bua dipanga dia lungenyi munda muabu.’ (Efeso 4:18) Kumpala kua Paulo kulua muena Kristo, nansha muvuaye mudifile mu dilonga Mikenji ya Mose, wakakengesha tshisumbu tshia Nzambi bualu dipanga divua dimufofomije bikole. (1 Kolinto 15:9) Kadi Yehowa wakamuleja bulelela. Yeye nkayende udi umvuija ne: ‘Bua bualu ebu ngakafuidibua luse, bua ku butuangaji buanyi bu muntu mubi mupite bakuabu, Yezu Kristo amueneshe lutulu luende luonso, bu tshilejilu kudi bantu balua kumuitabuja bua muoyo wa tshiendelele.’ (1 Timote 1:16) Bantu ba bungi bavua baluisha bulelela kumpala badi mpindieu bakuatshila Nzambi mudimu anu bu Paulo. Ke bualu kayi bidi bikengela kutungunuka ne kuambila bantu bonso lumu luimpe nansha badi batuluisha. Patudi kabidi tulonga Dîyi dia Nzambi ne tudiumvua, bidi bitukuba ku dienza malu adi Yehowa ubenga anu bua dipanga.

9, 10. (a) Bua tshinyi tudi tuamba ne: bena Yuda ba mu matuku a Yezu kabavua basue bua babalongeshe ne kabavua basue kushintulula meji abu? (b) Kudi diumvuangana ne badi mu Bukua-Buena-Kristo anyi? Umvuija.

9 Bantu ba bungi kabena bumvua malu a mu nyuma bimpe to, bualu ki mbasue ne: babalongeshe to, ne bualu ki mbasue kushintulula lungenyi luabu to. Bena Yuda bavule bakabenga Yezu ne malongesha ende bualu bavua balamate Mikenji ya Mose bamba kufua, kadi bakuabu bakalonda Yezu. Tshilejilu, kunyima kua Yezu mumane kujuka ku lufu, ‘bakuidi ba bungi bakitabuja lumu luimpe.’ (Bienzedi 6:7) Kadi Paulo wakafunda bua bena Yuda ba bungi ne: ‘Too ne ku dituku edi, pabalabu mêyi a Mose, tshilulu tshikudika tshidi tshilala ku mitshima yabu.’ (2 Kolinto 3:15) Pamuapa Paulo uvua mumanye muakambila Yezu balombodi ba bitendelelu bena Yuda ne: ‘Nudi nukonkonona Mikanda ya Tshijila, nuela meji se: netupetemu muoyo wa kashidi; kadi yoyo ke idi ijadika bualu buanyi.’ (Yone 5:39, MMM) Mifundu ivuabu babala butuku ne munya ivua ne bua kuikala mibaleje ne: Yezu uvua Masiya. Kadi bena Yuda bavua ne wabu mushindu wa kuela meji; ke bualu kayi nansha Muana wa Nzambi uvua wenza bishima kavua mua kubatuisha to.

10 Ke mudibi kabidi lelu’eu bua bantu bavule badi mu Bukua-Buena-Kristo. Anu bu bena Yuda ba mu tshikondo tshia Yezu, ‘badi ne lukunukunu kudi Nzambi, kadi ki ndua lungenyi lulelela to.’ (Lomo 10:2) Nansha mudi bamue balonga Bible, kabena basue kuitaba tshidiye wamba. Kabena bitaba ne: Yehowa udi ukuata mudimu ne kasumbu ka bena Kristo bela manyi ka mupika wa lulamatu ne wa budimu bua kulongesha bantu bende. (Matayo 24:45) Kadi tuetu tudi bajingulule ne: Yehowa udi ulongesha bantu bende ne dijingulula dia bulelela bua malu ende ditu dilua anu kakese ku kakese. (Nsumuinu 4:18) Patudi tuitaba bua Yehowa kutulongeshaye, tudi tumanya tshidiye musue ne malu adiye mulongolole.

11. Mmunyi mudi lungenyi lua ditaba anu tshidi muoyo musue lufikishe ku disokoka bulelela?

11 Bakuabu pabu kabena bamona anu bualu badi bitaba tshidi muoyo wabu musue. Bible ukavua muambe ne: bamue bantu nebaseke bantu ba Nzambi ne dilongesha diabu didi diakula bua dikalaku dia Yezu. Mupostolo Petelo wakafunda ne: ‘Bua bobu badi basue kupua muoyo bualu ebu’: bualu bua se: Nzambi wakalokesha mvula wa kabutu pa buloba mu tshikondo tshia Noa. (2 Petelo 3:3-6) Bia muomumue, bantu badi badiamba mudibu bena Kristo batu bitaba nkayabu ne: Yehowa udi ne luse, ne bulenga ne udi ubuikidilangana mibi; kadi kabena basua kuitaba ne: Yehowa udi mua kupesha bantu dinyoka to. (Ekesode 34:6, 7) Bena Kristo balelela badi baditatshisha bua kumvua tshidi Bible ulongesha menemene.

12. Mmunyi mudi bilele anyi bibidilu bifofomije bantu?

12 Bilele bia bantu mbifofomije mêsu a bantu ba bungi batu baya mu nzambi. Yezu wakambila balombodi ba bitendelelu ba mu tshikondo tshiende ne: ‘Nuenu nudi nushipa dîyi dia Nzambi bualu bua bilele bienu.’ (Matayo 15:6) Bena Yuda bakajula ntendelelu mulelela ne tshisumi tshikole kunyima kua dipatuka diabu mu bupika bua mu Babulona, kadi bakuidi bakalua bena lutambishi ne badimona muvuabu bantu bimpe. Mafesto a Nzambi akalua a ku dîna patupu, kaatshiyi aleja kanemu kalelela kudiye to. (Malaki 1:6-8) Mu matuku a Yezu, bafundi ne Bafalese bavua basakidile bilele bungi kabuyi kubala ku Mikenji ya Mose. Yezu wakela bantu abu patoke, kulejaye muvuabu bena lubombo bualu kabatshivua basunguluja mêyi makane a nshindamenu wa Mikenji ya Mose. (Matayo 23:23, 24) Bena Kristo balelela kabena ne bua kulekela bibidilu anyi bilele bia bantu bibapambuisha ku ntendelelu mulelela.

‘Udi utangila udi kayi umueneka ku mêsu’

13. Mmu mishindu kayi ibidi ivua Mose mumone butumbi bua Nzambi anu bukese?

13 Mose wakalomba bua kumona butumbi bua Nzambi ku mukuna, kadi wakamona anu bukenke buvua bushale panyima pa butumbi bua Yehowa. Pavuaye ubuela mu ntenta wa kusambakena kavua udibuikila tshilamba pa mpala to. Mose uvua ne ditabuja dikole, uvua ujinga kuenza disua dia Nzambi. Nansha muakamonaye ndambu wa butumbi bua Yehowa mu tshikena-kumona, ukavua mumane kumona Nzambi ne mêsu a ditabuja mu ngumvuilu kampanda. Bible udi wamba ne: Mose ‘wakatantamana bu uvua utangila udi kayi umueneka ku mêsu.’ (Ebelu 11:27; Ekesode 34:5-7) Wakaleja butumbi bua Nzambi ki nganu ku nsese ivua pa mpala pende bua mutantshi kampanda to, kadi kabidi ku didienzeja diende bua kuambuluisha bena Isalele bua bamanye ne bakuatshile Yehowa mudimu.

14. Mmunyi muakamona Yezu butumbi bua Nzambi? Uvua ne disanka dia kuenza tshinyi?

14 Yezu uvua umona buludiludi butumbi bua Nzambi munkatshi mua bidimu bipite bungi pavuaye mu diulu, kumpala mene kua Nzambi kufuka mitoto ne mabulunge makuabu. (Nsumuinu 8:22, 30) Mu bidimu bionso abi, dinanga divua pankatshi pa Yehowa ne Yezu divua anu dienda dikola. Yehowa Nzambi wakananga muanende muanabute wa bifukibua bionso eu bikole bia menemene. Yezu ku luende luseke kuluaye kunanga pende Nzambi uvua mumupeshe muoyo eu bikole bia menemene. (Yone 14:31; 17:24) Dinanga divua pankatshi pabu divua dipuangane, anu bu dia Tatu ne Muanende. Yezu uvua ne disanka dia kukenkesha butumbi bua Yehowa mu malu avuaye ulongesha anu bu Mose.

15. Bena Kristo batu bamuenena butumbi bua Nzambi ku tshinyi?

15 Bantemu ba Nzambi ba lelu badi pa buloba badi pabu bajinga kumona butumbi bua Yehowa anu bu Mose ne Yezu. Ki mbabenge lumu luimpe lua butumbi to. Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Biakudimuka mitshima yabu kudi Mukalenge [bua kuenza disua diende], tshilulu tshikudika tshidi tshiumushibua.’ (2 Kolinto 3:16) Tutu tulonga Bible bualu tudi basue kuenza disua dia Nzambi. Tudi tuanyisha butumbi budi pa mpala pa Muana wa Yehowa, Mukalenge muela manyi Yezu Kristo, ne tudi tuidikija tshilejilu tshiende. Mbatupeshe mudimu mulenga wa kulongesha bakuabu malu a Nzambi wa butumbi utudi tutendelela anu bu Mose ne Yezu.

16. Mmasanka kayi atudi tupeta patudi tumanya bulelela?

16 Yezu wakasambila ne: ‘Tatu wanyi, ndi nkusakidila bualu bua wewe wakusokoka bena meji ne bena budimu malu aa, wakuasokolola kudi bana bakese.’ (Matayo 11:25) Yehowa udi upesha badi ne muoyo muimpe ne wa budipuekeshi lungenyi lua kumanya malu adiye mulongolole ne kumanya tshidiye. (1 Kolinto 1:26-28) Udi utukuba ne ututabalela, ne udi utulongesha bua diakalenga dietu, bua tupete disanka dia bushuwa. Katupitshishi mpunga yonso udi umueneka wa kudia malanda ne Yehowa, ne tuikalayi ne dianyisha bua bidiye mutuenzele bua tufike ku dimumanya bimpe menemene.

17. Mmunyi mutudi mua kumanya ngikadilu ya Yehowa bimpe menemene?

17 Paulo wakafundila bena Kristo bela manyi ne: ‘Tudi tukenkesha butumbi bua Mukalenge bu lumuenu, bandamuke tshine tshimfuanyi tshia Mukalenge, tumuka mu butumbi tubuela mu bukuabu bupite.’ (2 Kolinto 3:18, MMM) Nansha tuetu mua kuya mu diulu anyi kushala pa buloba, patudi tumanya Yehowa bimpe, mbuena kuamba ne: patudi tumanya ngikadilu yende ne bumuntu buende bu mudibi bileja mu Bible, tudi tufuanangana nende bikole. Bituikale mua kuela meji ne dianyisha pa nsombelu, pa mudimu ne pa malongesha a Yezu Kristo, netukenkeshe ngikadilu ya Yehowa bimpe menemene. Ndisankapu kayi dia kumanya ne: tudi tutumbisha Nzambi wetu, tukeba kukenkesha butumbi buende!

Udi muvuluke anyi?

• Bua tshinyi bena Isalele bavua ne buôwa bua kutangila butumbi bua Nzambi buvua pa mpala pa Mose?

• Mmunyi muvua lumu luimpe ne “tshilulu tshikudika” mu bidimu lukama bia kumpala ne mu matuku etu aa kabidi?

• Mmunyi mutudi tukenkesha butumbi bua Nzambi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 19]

Bena Isalele bakatshina bua kutangila mpala wa Mose

[Bimfuanyi mu dibeji 21]

Ba bungi bavua baluisha bulelela bua kudi Nzambi kale badi bamuenzela mpindieu mudimu anu bu Paulo

[Bimfuanyi mu dibeji 23]

Basadidi ba Yehowa mbasue kukenkesha butumbi bua Nzambi