Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Ditshina dia Yehowa didi meji’

‘Ditshina dia Yehowa didi meji’

‘Ditshina dia Yehowa didi meji’

‘EU NNSHIKIDILU wa malu onso; malu onso adi mumvuike. Utshine Nzambi, utumikile mikenji yende; ebu mbualu buonso budi muntu ne bua kuenza.’ (Muambi 12:13) Ebu mbualu bua mushinga mukole buvua Mukalenge Solomo muambe ku bukole bua nyuma wa Nzambi. Yobo pende uvua mumanye bulenga bua ditshina dia Nzambi bualu wakamba ne: ‘Monayi, ditshina dia Yehowa didi meji; ne kumuka ku malu mabi kudi kujingulula kua malu.’​—Yobo 28:28.

Bible udi wangata ditshina dia Yehowa ne mushinga wa bungi. Bua tshinyi mbimpe kutshina Nzambi ne kumunemeka? Mmunyi mudi ditshina dia Nzambi diambuluisha bena Kristo bonso anyi muntu pa nkayende? Nsumuinu nshapita wa 14 mvese wa 26 too ne ku 35 udi wandamuna nkonko eyi. *

Kua kupetela “tshieyemenu tshikole”

Solomo udi wamba ne: ‘Udi utshina Yehowa udi ne tshieyemenu tshikole, ne bana bende nebikale ne tshinyemenu.’ (Nsumuinu 14:26) Muntu udi utshina Yehowa Nzambi wa bukole buonso ne wa lulamatu udi umueyemena. Kabiena bikemesha padi muntu eu utangila malu atshilualua ne dieyemena dionso to! Matuku ende neikale a bungi ne a disanka.

Kadi netuambe tshinyi bua bantu badi beyemena malu adi bena pa buloba ebu benza, bisumbu biabu, ngenyi yabu ne bintu bidipu? Matuku abu neikale makese bualu Bible udi wamba ne: “Buloba budi bujimina ne lukuka luabu kabidi; kadi yeye udi wenza mudi disua dia Nzambi udi ushalaku tshiendelele.” (1 Yone 2:17) Kudiku tshintu tshitudi mua ‘kunangila malu a ba pa buloba anyi bintu bia pa buloba’ anyi?​—1 Yone 2:15.

Mmalu kayi adi baledi badi batshina Nzambi mua kuenza bua bana babu ‘bikale ne tshinyemenu?’ Mufundi wa Misambu wakimba ne: ‘Luayi bienu, nuenu bana banyi ba balume, telejayi matshi enu kundi; nennuyishe mudi ditshina dia Yehowa.’ (Musambu 34:11) Padi baledi bapesha bana babu tshilejilu tshilenga ne babalongesha kabidi, bana badi mua kukola ne kulua bantu badi beyemena Yehowa bikole.​—Nsumuinu 22:6.

Solomo udi utungunuka wamba ne: ‘Ditshina dia Yehowa didi mushimi wa mâyi a muoyo, bua kuepuka ku mateyi a lufu.’ (Nsumuinu 14:27) Ditshina dia Yehowa didi ‘mushimi wa mâyi a muoyo’ bualu yeye ke ‘mushimi wa mâyi a muoyo.’ (Yelemiya 2:13) Kulonga mua kumanya Yehowa ne Yezu Kristo nekutufikishe ku muoyo wa tshiendelele. (Yone 17:3) Ditshina dia Nzambi didi kabidi ditupangisha mua kupona mu mateyi a lufu. Mushindu kayi? Nsumuinu 13:14 udi wamba ne: ‘Diyisha dia muena meji didi mushimi wa mâyi a muoyo, bua kuepuka mateyi a lufu.’ Tuetu tutshina Yehowa, tutumikila mikenji yende ne tulekela Dîyi diende dilombola nsombelu wetu, katuenaku tubenga kuenza malu mabi adi mua kutufikisha ku lufu kumpala kua dîba anyi?

‘Butumbi bua mukalenge’

Solomo uvua utshina Nzambi ne umutumikila munkatshi mua matuku a bungi a bukokeshi buende. Biakamuambuluisha bua kuikala mukalenge muimpe. Ntshinyi tshitu tshileja ne: mukalenge udi ukokesha bimpe? Nsumuinu 14:28 udi wandamuna ne: ‘Bantu bavule mbutumbi bua mukalenge, kadi dikepa dia bantu ndibutuka dia mukokeshi.’ Badi bamuenena mukalenge muimpe ku nsombelu wa bantu bende. Bikala bantu ba bungi bajinga kushala mu bukokeshi buende, bidi bileja ne: mmukalenge muimpe. Solomo uvua ‘ne bukokeshi ku mâyi manene [Mbuu Mukunze] too ne ku mâyi manene makuabu [Mbuu wa Méditerranée], ne ku Musulu wa Pelata too ne ku ndekelu kua buloba.’ (Musambu 72:6-8) Bukokeshi buende buvua bua ditalala ne bantu bavua ne nsombelu muimpe. (1 Bakelenge 4:24, 25) Bukokeshi bua Solomo buvua buimpe menemene. Kadi padi bantu kabayi banyisha mukalenge, bidi bileja mudiye mukalenge mubi.

Mu muanda eu, ntshinyi tshitudi mua kuamba bua butumbi bua Solomo Munene, Mukalenge Yezu Kristo? Anji ela meji bua bantu badi ku bukokeshi buende lelu. Pa buloba bujima, bantu badi batshina Nzambi bapite pa miliyo isambombo bakadi basungule bua kusomba mu bukokeshi bua Kristo. Badi bitabuja Yezu ne mbadisange mu ntendelelu mulelela wa Nzambi wa muoyo. (Yone 14:1) Ku ndekelu kua Bukokeshi bua Bidimu tshinunu, Nzambi neikale mumane kujula bantu bonso badiye uvuluke ku lufu. Buloba nebuikale mparadizu muule ntete ne bantu bimpe, ba disanka bakavua baleje mudibu banyishe Mukalenge wabu. Bulelela, abi nebileje mudi Kristo mukokeshi muimpe. Katupu muoyo malu malenga atuapeta mu Bukalenge bua Yezu to.

Masanka a ku mubidi ne a mu nyuma

Ditshina dia Nzambi didi mua kutupetesha ditalala dia mu mutshima ne dia mu lungenyi bualu muena meji mmumanye kabidi kusunguluja malu. Nsumuinu 14:29 udi wamba ne: ‘Udi kayi ukuata tshiji lubilu udi ne lungenyi lule, kadi udi ne mutshima wa lukuluku udi ubandisha bupote.’ Busunguluji budi butuambuluisha bua kumona ne: tshiji tshipite bungi tshidi tshinyanga nsombelu wetu wa mu nyuma. ‘Lukuna, kutandangana, mukawu, tshiji, diyoyo’ bidi munkatshi mua bintu bidi mua kutupangisha bua ‘kupiana bukalenge bua Nzambi.’ (Galatia 5:19-21) Badi batubela nansha bua kubenga kulama tshiji tshiakanyine. (Efeso 4:26, 27) Dipanga lutulu didi kabidi mua kutufikisha ku diakula malu mabi adi mua kutunyingalaja pashishe.

Mukalenge wa Isalele wakaleja bubi bua tshiji wamba ne: ‘Mutshima mupole udi muoyo wa mubidi, kadi mutshiawudi udi ubolesha mifuba.’ (Nsumuinu 14:30) Masama a bungi adi afumina ku tshiji, bu mudi: dipuyakana ne lutatu, luendu lukole lua mashi, masama a mutshima ne a lubelenge. Baminganga badi baleja kabidi ne: tshiji tshitu tshijula anyi tshikolesha biuuja, masama a dikoba, mfuenke ne masama a bungi a tshifu. Kadi “ditalala didi dipetesha muntu bukole bua mubidi.” (Nsumuinu 14:30, MMM) Nunku, tudi tuenza bimpe patudi ‘tulonda malu adi avuija ditalala ne malu atudi tudiundishangana nawu.’​—Lomo 14:19.

Kutshina Nzambi kudi kumbusha kansungasunga

Solomo udi wamba ne: ‘Udi ukengesha mupele udi upenda Mufuki wende, kadi udi uleja mukengedi wa bintu luse udi umutumbisha.’ (Nsumuinu 14:31) Muntu udi utshina Nzambi mmumanye ne: Yehowa Nzambi ke udi mufuke bantu bonso. Nunku, mupele mmuntu anu bu tuetu ne mushindu utudi tumuangata udi mua kusankisha anyi kubungamija Mufuki wa bantu. Bua kutumbisha Nzambi, tudi ne bua kuenzela bakuabu malu mimpe katuyi tusunguluja. Tudi ne bua kuditatshisha mu nyuma bua muena Kristo udi ne bintu bikese katuyi ne kansungasunga to. Tudi kabidi ne bua kuyisha bapele ne babanji lumu luimpe lua Bukalenge.

Mukalenge wa meji wakaleja disanka dikuabu dia kutshina Nzambi wamba ne: ‘Muntu mubi udi wedibua panshi bua malu mabi ende, kadi muntu muakane udi ne tshinyemenu mu lufu luende [anyi “mu lulamatu luende,” NW].’ (Nsumuinu 14:32) Mmunyi mudi muntu mubi wedibua panshi? Bamue bamanyi ba malu a Bible mbaleje ne: bidi biumvuija ne: kêna ne mushindu wa kujuka padi lutatu lumukuata nansha. Kadi padi lutatu lukuata muntu udi utshina Nzambi, udi unyemena mu lulamatu luende kudi Nzambi. Bu mudiye weyemena Yehowa ne muoyo wende mujima nansha too ne ku lufu, udi ne dishindika dia buena dia Yobo edi: ‘Too ne pangafua bianyi tshiena ngitabuja bua mutshima wanyi mutoke umuke kundi.’​—Yobo 27:5.

Bua kushala ne lulamatu anyi kulama muoyo mutoke, tudi ne bua kutshina Nzambi ne kuikala ne meji. Kadi nkuepi kutudi mua kupeta meji? Nsumuinu 14:33 udi wandamuna ne: ‘Meji adi ashikama talalaa mu mutshima wa mujinguludi wa mianda, kadi kaena mamanyibue mu mitshima ya bapote.’ Bushuwa, tudi mua kupeta meji mu mutshima wa mujinguludi wa mianda. Kadi bua tshinyi meji kaena mu mitshima ya bapote? Mukanda kampanda udi wamba ne: “Bu mudi mupote uzuka bikole bua kudileja bu muena meji, udi upatula mêyi adiye umona bu a meji kadi pawu mikale a bupote.”

‘Buakane budi butuma tshisamba kumpala’

Mukalenge wa Isalele mumane kutuleja masanka adi afumina ku ditshina dia Nzambi, udi mpindieu uleja mudi ditshina edi diambuluisha tshisamba tshijima wamba ne: ‘Buakane budi butuma tshisamba tshia bantu kumpala, kadi malu mabi adi afuisha bantu bonso bundu.’ (Nsumuinu 14:34) Bualu ebu buvua bumueneke bimpe mu tshisamba tshia Isalele. Pavua bena Isalele balonda mikenji ya Nzambi bavua ne nsombelu muimpe kupita wa bisamba bikuabu. Kadi ditamba kutomboka diakabafuisha bundu ne ndekelu wa bionso Yehowa wakababenga. Dîyi edi didi kabidi ne mushinga bua basadidi ba Nzambi lelu. Tshisumbu tshia bena Kristo ntshishilangane ne bena pa buloba ebu bualu tshidi tshilonda mikenji ya Nzambi. Kadi bua tuetu kulama nsombelu muimpe eu, muntu yonso udi ne bua kuikala ne bikadilu bilenga. Kuenza bualu bubi kudi kutufuisha tuetu bine bundu, kupendesha Nzambi ne kupendesha kabidi tshisumbu.

Solomo udi uleja tshidi tshipetesha mukalenge disanka wamba ne: ‘Muena mudimu udi ne meji udi upeta diakalengele kudi mukalenge wende, kadi tshiji tshia mukalenge tshidi kudi muntu udi umufuisha bundu.’ (Nsumuinu 14:35) Nsumuinu 16:13 udi wamba pende ne: ‘Mishiku idi yamba mêyi makane idi isankisha bakalenge, badi bananga muntu udi wamba dîyi diakane.’ Eyowa, Yezu Kristo mulombodi wetu ne Mukalenge wetu udi usanka patudi tuenza malu mimpe ne meji ne patudi tuambila bantu lumu lua Bukalenge buende ne tuvuija bakuabu bayidi. Nunku, bu mutudi ne masanka adi afumina ku ditshina dia Nzambi mulelela, tudituayi mu mudimu eu ne muoyo wetu mujima.

[Mêyi adi kuinshi]

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Tudi mua kulonga mua kutshina Nzambi