Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mushindu udi bakuabu batumona udi ne mushinga anyi?

Mushindu udi bakuabu batumona udi ne mushinga anyi?

Mushindu udi bakuabu batumona udi ne mushinga anyi?

MUNTU yonso utu musue bikale bamutumbisha. Padibu batuela kalumbandi, tudi tumvua bimpe, tumona ne: tudi benze bualu bulenga. Tudi nansha mua kulengeja mudimu wetu padibu batuanyisha. Padibu batupisha, tudi mua kupanga kuenza malu bimpe. Mêyi mabi adi mua kututekesha mu mikolo. Mushindu udi bakuabu batumona udi mua kutufikisha ku didimona ne mushinga anyi katuyi nawu.

Ki mbimpe kulengulula mudi bakuabu batumona to. Padi bakuabu bakonkonona bienzedi bietu, bidi mua kutuambuluisha bikole. Padi mmuenenu wa bakuabu mushindamene pa mikenji ya Nzambi, bidi mua kutusaka bua kuenza malu mimpe. (1 Kolinto 10:31-33) Tshidibi, lungenyi lua bantu ba bungi kalutu anu luimpe to. Angata tshilejilu tshia lungenyi lubi luvua nalu bakuidi banene ne bantu bakuabu bua Yezu pakabangishabu ‘kuela mbila ne: Umushipe ku mutshi, umushipe ku mutshi.’ (Luka 23:13, 21-25) Tudi ne bua kumbusha mu mitu yetu ngenyi miashila pa malu a dishima anyi mikebesha kudi mukawu anyi meji mabi. Ke bualu kayi tudi ne bua kuikala ne busunguluji ne kuikala ne budimu patudi tujinga kulonda ngenyi ya bakuabu.

Mmuenenu wa nganyi udi ne mushinga?

Tudi basue bua bantu batudi tutendelela nabu Nzambi mulelela batuanyishe; bu mudi: bena mu dîku dietu batudi tutendelela nabu ne bena Kristo bakuabu bonso. (Lomo 15:2; Kolosai 3:18-21) Padi bena Kristo netu batunange ne batunemeka, ne patudi ‘tusambangana’ nabu bidi bituambuluisha bikole. (Lomo 1:11, 12) ‘Mu mitshima mipuekele tudi tubala bakuabu bu batutambe tuetu.’ (Filipoi 2:2-4) Tudi tukeba kabidi dianyisha dia bantu badi ‘batukokesha,’ mbuena kuamba ne: bakulu ba mu tshisumbu.​—Ebelu 13:17.

Tutu tusanka kabidi patudi ne ‘lumu luimpe kudi badi kabayi munkatshi mua bena kuitabuja.’ (1 Timote 3:7) Tudi tumvua bimpe padi balela betu badi kabayi bena Kristo, padi bena mudimu netu ne bena mutumba batunemeka. Tutu basue kabidi kushiya tshilejilu tshimpe kudi bantu batudi tuyisha bua bitabe lumu lua Bukalenge lutudi tubatuadila, ki mmomu anyi? Tuetu bamanyike bu bantu bimpe ba bikadilu bilenga, bantu nebatumbishe Nzambi bua bualu buetu. (1 Petelo 2:12) Kadi katuena mua kuikala bena mpala ibidi anyi katuena mua kushipa mikenji ya Nzambi bua kusankisha bakuabu to. Tshia kumanya ntshia se: katuena mua kusankisha bantu bonso nansha. Yezu wakamba ne: ‘Bu nuenu bikale ba pa buloba, ba pa buloba bakadi kusua bantu babu; kadi bualu bua nuenu kanuena ba pa buloba, ngakunusungula mu ba pa buloba, nunku ba pa buloba badi nenu lukuna.’ (Yone 15:19) Tudiku mua kuenza tshintu kampanda bua baluishi betu batunemeke anyi?

Mushindu udi baluishi betu mua kutunemeka

Yezu wakamba ne: ‘Bantu bonso nebikale nenu lukuna bua dîna dianyi; kadi wananukila too ne ku nshikidilu neasungidibue.’ (Matayo 10:22) Lukinu elu lutu lufikisha bantu ku ditushiminyina malu. Banene ba mbulamatadi ba muoyo mubi badi mua kuamba mutudi “bantomboji.” Baluishi bakuabu badi mua kuamba mutudi kasumbu kabi kadibu ne bua kujimija. (Bienzedi 28:22) Imue misangu kutu mushindu wa kulekesha malu a dishima aa. Mushindu kayi? Tuetu balonde mubelu wa mupostolo Petelo eu: ‘Nuikale badilongolole misangu yonso, bua kukudimuna dîyi kudi muntu yonso udi unukonka bua muanda wa ditekemena didi munda muenu; kadi nuenze nunku ne kalolo ne ditshina.’ (1 Petelo 3:15) Tudi kabidi ne bua kuikala ne ‘mêyi malenga adi kaayi mua kupishibua; bua yeye udi ku luseke lua batupumbishi afuishibue bundu, kayi mua kuamba dîyi dibi bualu buetu.’​—Tito 2:8.

Patudi tukeba kupetulula lumu luetu luvuabu banyange, katuena ne bua kuteketa mu mikolo to. Bakabanda Yezu Muana mupuangane wa Nzambi muvuaye mupende Nzambi, muikale ntomboji ne muena malu a mîdima. (Matayo 9:3; Mâko 3:22; Yone 19:12) Bakashiminyina mupostolo Paulo malu. (1 Kolinto 4:13) Yezu ne Paulo bakalengulula mashimi onso au ne kutungunukabu ne mudimu wabu. (Matayo 15:14) Bavua bamanye ne: baluishi babu kabavua mua kubanyisha musangu nansha umue, bualu “bena panu bonso badi mu bianza bia Muena bubi.” (1 Yone 5:19, MMM) Tudi ne lutatu lua muomumue lelu. Katuena ne bua kutshina padi baluishi ba muoyo mubi batushiminyina malu to.​—Matayo 5:11.

Mmuenenu udi ne mushinga

Mushindu udi bantu batumona udi ushilangana bikole bilondeshile tshidibu natshi munda ne tshidibu bumvue bua bualu buetu. Kudi aba badi batutumbisha ne batunemeka, bakuabu pabu mbatukine ne badi batupepeja. Kadi bu mutudi tulonda mêyi a mu Bible, tudi ne bua kuikala ne disanka ne ditalala.

Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Dîyi dionso dia mu Mukanda wa Nzambi didi difume munda mua Nzambi bu mupuya wende, ne didi ne mudimu muimpe wa kuyisha bantu, ne wa kubabela, ne wa kubadimuija, ne wa kubalongesha mu buakane bua Nzambi; bua muntu wa Nzambi ikale mukumbajibue, mulongolola tshishiki bua midimu yonso mimpe.’ (2 Timote 3:16, 17) Yehowa Nzambi ne Muanende Yezu Kristo badi batuanyisha patudi tuitaba bua Bible atuludike mu malu etu onso. Bushuwa, mushindu udi Yehowa ne Muanende batumona ke udi ne mushinga, ki mmuomu anyi? Mushindu udibu batumona ke udi uleja tshitudi menemene. Ndekelu wa bionso netupete muoyo bua dianyisha diabu.​—Yone 5:27; Yakobo 1:12.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 30]

“Ntu ngumvua bundu padibu bantumbisha, bualu ke tshintu njinga mundamunda.”​—RABINDRANATH TAGORE, MUFUNDI WA TUSALA WA MU INDE

[Bimfuanyi mu dibeji 31]

Mushindu udi bena Kristo netu batumona udi ne mushinga

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 30]

Culver Pictures