Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Buena-Kristo budi butangalaka mu bena Yuda ba mu siekele wa kumpala

Buena-Kristo budi butangalaka mu bena Yuda ba mu siekele wa kumpala

Buena-Kristo budi butangalaka mu bena Yuda ba mu siekele wa kumpala

TSHISANGILU tshia mushinga mukole tshiakenzeka mu Yelushalema bu mu tshidimu tshia 49 mu bikondo bietu ebi (B.B.). Aba ‘bakadi bu makunji’ a tshisumbu tshia bena Kristo tshia mu siekele wa kumpala bavua mu tshisangilu etshi: Yone, Petelo ne Yakobo muanabu ne Yezu. Bakuabu babidi badibu batele bavua mu tshisangilu etshi bavua mupostolo Paulo ne muinende Bânaba. Mu tshisangilu etshi bavua ne bua kuakula bua mushindu wa kukosolola tshipapu tshinene bua mudimu wa diyisha. Paulo wakumvuija ne: ‘Bakatupa meme ne Bânaba tshianza tshia bukole tshia buobumue buetu mu Kristo, bua tuetu tuye kudi bisamba bia bende, ne bua bobu baye kudi batengula.’​—Galatia 2:1, 9. *

Mmunyi muakabanyanganabu tshipapu etshi? Bavuaku bakosolole tshipapu tshivuabu ne bua kuyisha lumu luimpe mu tshitupa tshia bena Yuda ne bena kuitabuja benyi ne tshia bantu ba bisamba bia bende anyi? Peshi bavua batshikosolole bilondeshile muvua mikalu ya tshipapu atshi? Bua kupeta diandamuna diakanyine, tudi dijinga ne amue malu a bena Yuda bavua kabayi basombele mu Palestine.

Bena Yuda mu siekele wa kumpala

Mbena Yuda bungi munyi bavua kabayi basombele mu Palestine mu siekele wa kumpala? Bashikuluji ba bungi badi bamueneka bitaba tshidi mukanda kampanda wamba ne: “Mbikole bua kujadika bungi bujalame, kadi bavua batshinke ne: matuku makese kumpala kua tshidimu tshia 70, mu Yudaya muvua bena Yuda miliyo ibidi ne tshitupa ne bakuabu bapite pa miliyo inayi bavua mu miaba mikuabu mu bukalenge bua bena Lomo. . . . Bidi mua kuikala ne: bena Yuda bavua benza bia pa lukama 10 bia bantu bonso bavua mu bukalenge ebu, ne miaba ivuabu ba bungi menemene bu mudi mu bimenga bia provense ya ku Est, bavua mua kuikala bia pa lukama 25 bia bantu bavua basombelamu, peshi bavua bapite apu.”​—Atlas of the Jewish World.

Miaba minene ivuabu ke Sulia, Asia Mukese, Babulona ne Ejipitu, ku Est, bisumbu bikese bia bena Yuda bivua ku Mputu. Mu bidimu lukama bia kumpala, bamue bena Yuda bakalua bena Kristo batudi bamanye bavua bakolele ku ba bende. Tshilejilu, Bânaba uvua mufumine mu Kupulio, Pisikila ne Akula bavua bafumine mu Ponto ne pashishe mu Lomo, Apolo uvua mufumine mu Alesandelia ne Paulo uvua mufumine mu Tâso.​—Bienzedi 4:36; 18:2, 24; 22:3.

Bena Yuda aba bavua bapetangana ne bena mu ditunga diabu. Tshilejilu, bavua batuma tshitadi ku ntempelo wa mu Yelushalema bua midimu ne ntendelelu bivua bienzeka ku ntempelo. Mushikuluji John Barclay udi wamba ne: “Kudi bijadiki bivule bidi bileja ne: disangisha dia mfranga eyi, kutentekapu ne mapa makuabu avuabu bafila kudi babanji, bavua badienza bimpe menemene kudi bena Yuda bavua basombele ku ba bende.”

Bena Yuda aba bapite bungi bavua baya ku Yelushalema tshidimu tshionso bua kuenza bibilu. Muyuki wa mu Bienzedi 2:9-11 udi wakula bua Pentekoste wa mu tshidimu tshia 33 B.B. udi uleja bualu ebu. Bena Yuda bavua balue mu tshibilu etshi bavua bafumine mu Pâtia, Madai, Elama, Mesopotamia, Kapadokia, Ponto, Asia, Fugia, Pampulia, Ejipitu, Libue (Libye), Lomo, Kulete ne Alaba.

Balombodi ba ku ntempelo wa mu Yelushalema bavua bamanyishangana malu ne bena Yuda bavua ku ba bende mu mikanda. Tshilejilu, tudi bamanye ne: Gamaliele (mulongeshi wa mikenji udibu batele mu Bienzedi 5:34) wakatuma mikanda mu Babulona ne mikuabu miaba. Pavuabu bakuate mupostolo Paulo ne baya nende mu Lomo bu mu tshidimu tshia 59 B.B., ‘bavua ku mutu kua bena Yuda’ bakamuambila ne: ‘Tuetu katuena bapete mikanda mifume ku Yudaya bua bualu buebe, kakuena umue wa bana betu wakalua kuneku utuambila lumu, anyi ukutela ne bualu bubi.’ Ebi bidi bileja ne: bavua ne tshibidilu tshia kutuma mikanda ku Lomo.​—Bienzedi 28:17, 21.

Bible wa bena Yuda bavua ku ba bende uvua Mifundu ya tshiena-Ebelu ivuabu bakudimune mu tshiena-Gelika ivuabu babikila ne: Septante. Munga mukanda udi wamba ne: “Mbiakanyine bua tuetu kuamba ne: bena Yuda bavua basombele ku ba bende bavua babala LXX [Septante] ne bamuitaba bu Bible wa bena Yuda peshi bu ‘Mifundu Minsantu.’” Bavua babala kabidi Bible eu bikole kudi bena Kristo ba kumpala pavuabu balongesha.

Bena mu kasumbu kaludiki ka bena Kristo kavua mu Yelushalema bavua bamanye malu onso aa. Lumu luimpe lukavua lufike kudi bena Yuda ba mu Sulia ne ba kule, bu mudi mu Damaseke ne mu Antiokia. (Bienzedi 9:19, 20; 11:19; 15:23, 41; Galatia 1:21) Bidi bimueneka ne: bantu bavua mu tshisangilu tshia mu tshidimu tshia 49 B.B. bavua balongolola mudimu wa matuku atshivua alua. Tumonayi tshidi Bible wamba bua didiunda diakenzeka munkatshi mua bena Yuda ne mua bena kuitabuja benyi.

Ngendu ya Paulo ne bena Yuda ba ku ba bende

Mudimu wa kumpala wa Paulo uvua wa ‘kutuala dîna dia Yezu Kristo ku mêsu kua bisamba bia bende, ne kua bamfumu, ne kua bana ba Isalele.’ * (Bienzedi 9:15) Kunyima kua tshisangilu tshia mu Yelushalema, Paulo wakatungunuka ne kuyisha bena Yuda miaba yonso ivuaye uya. (Tangila kazubu kadi mu dibeji dia 14.) Ebi bidi bileja ne: dikosolola dia tshipapu tshia kuyishila diakalonda mikalu ya maloba. Paulo ne Bânaba bakenza mudimu wabu wa bumisionere too ne ku Ouest kua bukalenge bua bena Lomo, ne bakuabu bobu bakenzela mudimu mu Palestine ne miaba ivua bena Yuda ba bungi lua ku Est.

Pakatuadija Paulo ne binende luendu luibidi lua bumisionere kumbukila mu Antiokia wa mu Sulia, bakaya batangile ku Ouest, kupitshilabu mu Asia Mukese too ne mu Toa. Mbumuka mu Toa baya batangile mu Makedonia, bualu bakajingulula ne: ‘Nzambi wakababikila bua bobu kuambila [bena mu Makedonia] lumu luimpe.’ Pashishe, bakenza bisumbu bia bena Kristo mu bimenga bikuabu bia ku Mputu, bu mudi mu Atena ne mu Kolinto.​—Bienzedi 15:40, 41; 16:6-10; 17:1–18:18.

Bu mu 56 B.B., ku ndekelu kua luendu luende luisatu lua bumisionere, Paulo wakalongolola bua kuya mutangile ku Ouest menemene bua kualabaja tshipapu tshivuabu bamupeshe mu tshisangilu tshia mu Yelushalema. Wakafunda ne: ‘Ndi mudilongolole bua kuamba lumu luimpe kudi nuenu kabidi badi mu Lomo,’ ne ‘nempitshile munkatshi muenu too ne ku Esepanya.’ (Lomo 1:15; 15:24, 28) Kadi netuambe tshinyi bua bena Yuda bavua ku Est?

Bena Yuda ba ku Est

Mu siekele wa kumpala bikondo bietu ebi, mu Ejipitu ke muvua bena Yuda ba bungi menemene, nangananga mu tshimenga tshikulu tshia Alesandelio. Alesandelio uvua muaba munene wa bungenda-mushinga ne wa bena malu a mamanya uvua ne bena Yuda binunu ne binunu, bikale ne nsunagoga mitangalake mu tshimenga etshi tshijima. Philon (uvua muena Yuda wa mu Alesandelio) wakamba ne: mu Ejipitu mujima muvua bena Yuda batue ku muliyo mujima tshikondo atshi. Bena Yuda bakuabu bapite bungi bakavua basombele mu ditunga divua pabuipi dia Libue (Libye), mu tshimenga tshia Kulene ne mu miaba ya pabuipi apu.

Bamue bena Yuda bavua balue bena Kristo bavua bafumine miaba eyi. Munkatshi muabu muvua “Apolo, mulela ku Alesandelia,” “bakuabu bakadi bena Kupulio,” ne “Lukio wa ku Kulene,” bakakuatshisha tshisumbu tshia mu Antiokia wa mu Sulia. (Bienzedi 2:10; 11:19, 20; 13:1; 18:24) Pa kumbusha bantu aba ne muyuki wa Filipo muena Kristo wakayisha muntu mutungula wa mu Etiopia, Bible kêna wakula bua mudimu wa bena Kristo ba kumpala mu Ejipitu ne miaba idi pabuipi nende to.​—Bienzedi 8:26-39.

Mu Babulona muvua pamu bena Yuda ba bungi, bavua batangalake kabidi mu Pâtia mu Madai ne mu Elama. Mufundi mukuabu wa miyuki ya kale udi wamba ne: “Tshipapu tshionso tshia mu mpata wa Tigre ne Pelata, kumbukila ku Arménie too ne ku diboko dia mâyi dia Pelasa, nansha too ne pankatshi pa Nord ne Est a mâyi adibu babikila ne: Mer Caspienne, ne too ne ku Est kua Madai, muvua anu bena Yuda.” Mukanda mukuabu udi utshinka ne: bavua 800 000 anyi bapite apu. (Encyclopaedia Judaica) Josèphe muena Yuda mufundi wa malu a kale wa mu siekele wa kumpala udi utuambila ne: bena Yuda binunu bivule bavua mu Babulona bavua baya ku Yelushalema bua kubuela mu bibilu bia ku tshidimu ku tshidimu.

Bamue bena Yuda bavua bafumina mu Babulona aba bakatambula mu Pentekoste wa mu tshidimu tshia 33 B.B. anyi? Katuena bamanye to, kadi munkatshi mua aba bakateleja mupostolo Petelo dituku adi muvua bamue bafumine mu Mesopotamia. (Bienzedi 2:9) Tudi bamanye ne: mupostolo Petelo uvua mu Babulona bu mu 62-64 B.B. Wakafundilamu mukanda wende wa kumpala ne pamuapa ne muibidi. (1 Petelo 5:13) Kakuyi mpata, bavua bangata Babulona ne bena Yuda ba bungi bavuamu bu tshipapu tshivuabu bapeshe Petelo, Yone ne Yakobo mu tshisangilu tshidibu batele mu mukanda uvuabu batumine bena Galatia.

Tshisumbu tshia mu Yelushalema ne bena Yuda ba ku ba bende

Yakobo, uvua mubuele pende mu tshisangilu atshi, uvua mutangidi mu tshisumbu tshia mu Yelushalema. (Bienzedi 12:12, 7; 15:13; Galatia 1:18, 19) Wakadimuena ne ende abidi mu Pentekoste wa mu 33 B.B. pavua bena Yuda binunu ne binunu bavua baluamu bitabe lumu luimpe ne bobu kutambula.​—Bienzedi 1:14; 2:1, 41.

Tshikondo atshi, bena Yuda binunu bivule bavua balua kubuela mu bibilu bia ku tshidimu ku tshidimu. Tshimenga etshi tshivua tshiuula ne benyi bikole, ke pavuabu basombela mu misoko ya pampenga peshi mu ntenta mu tshitudilu kampanda. Mukanda kampanda udi wamba ne: pa kumbusha dipetangana ne balunda babu, benyi aba bavua babuela mu ntempelo bua kutendelela, kufila milambu ne kulonga Torah.​—Encyclopaedia Judaica.

Kakuyi mpata, Yakobo ne bakuabu ba mu tshisumbu tshia mu Yelushalema bavua bayisha bena Yuda abu. Pamuapa bapostolo bavua bayisha ne budimu bua bungi mu tshikondo tshivua ‘dikenga dikole dikuate bena ekeleziya ba mu Yelushalema’ pakashipabu Stefano. (Bienzedi 8:1) Kumpala ne kunyima kua muanda eu, Bible udi uleja ne: lukunukunu lua bena Kristo aba mu buambi luakafikisha ku didiunda dia bungi.​—Bienzedi 5:42; 8:4; 9:31.

Ntshinyi tshitudi mua kulonga mu bualu ebu?

Bena Kristo ba kumpala bakadienzeja ne muoyo mujima bua kuyisha bena Yuda muaba wonso uvuabu basombele. Paulo ne bena Kristo bakuabu bakaya kudi bantu ba bisamba bia bende ku Mputu. Bakatumikila dîyi divua Yezu mutumine bayidi bende bua kuvuija ‘ba bisamba bionso’ bayidi.​—Matayo 28:19, 20.

Tshilejilu tshiabu tshidi tshitulongesha ne: bua nyuma wa Yehowa kutuambuluisha, tudi ne bua kuyisha mu bulongame. Tudi tumona kabidi ne: mbimpe kuyisha bantu badi banemeka Dîyi dia Nzambi, nangananga mu bitupa bidi Bantemu ba Yehowa bikale bakese. Imue miaba ya mu tshipapu tshidibu bapeshe tshisumbu tshienu idiku ipatula bipeta bimpe kupita mikuabu anyi? Bidi mua kuikala bimpe bua kuyishamu bikole. Kudiku mianda idi yenzeka pabuipi ne muaba unudi itu ikunguija bantu ba bungi anyi? Nanku bua tshinyi kubenga kudienzeja bua kuyisha padi mpunga umueneka ne mu njila?

Pa kumbusha dibala malu adi Bible uleja bua bena Kristo ba kumpala, netupete kabidi masanka a bungi tuetu bamanye kabidi tumue tunungu tua malu avua menzeke kale ne miaba ivuawu menzekele. Broshire wa ‘Voyez le bon pays’ ne tuarte tuvule ne foto bidimu, neatuambuluishe bua kumvua miyuki eyi bimpe.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 2 Tshisangilu etshi tshiakenzeka pamuapa dîba divua kasumbu kaludiki kakonkonona tshilumbu tshia ditengula, mu siekele wa kumpala, peshi diakamue panyima apu.​—Bienzedi 15:6-29.

^ tshik. 13 Tshiena-bualu etshi tshidi tshishindamena pa mudimu wa diyisha wa Paulo mu bena Yuda, kadi ki mpa midimu yende bu “mupostolo kudi bisamba bia bende” nansha.​—Lomo 11:13.

[Tablo mu dibeji 14]

DIDITATSHISHA DIA PAULO BUA BENA YUDA BA KU BA BENDE

KUMPALA KUA TSHISANGILU TSHIA MU YELUSHALEMA MU 49 B.B.

Bienzedi 9:19, 20 Damaseke — ‘wakabanga kuyisha bantu mu nsunagoga’

Bienzedi 9:29 Yelushalema — ‘wakula . . . ne bena Yuda bakadi bakula muakulu wa bena Gelika’

Bienzedi 13:5 Salami, Kupulio — ‘bakambila bantu dîyi mu nsunagoga ya bena Yuda’

Bienzedi 13:14 Antiokia mu Pisidia — “bakabuela mu nsunagoga”

Bienzedi 14:1 Ikonio — ‘Bakabuela mu nsunagoga wa bena Yuda’

KUNYIMA KUA TSHISANGILU TSHIA MU YELUSHALEMA MU 49 B.B.

Bienzedi 16:14 Filipoi — ‘Ludia wakadi mutendeledi wa Nzambi’

Bienzedi 17:1 Tesalonike — ‘nsunagoga wa bena Yuda’

Bienzedi 17:10 Beloya — ‘nsunagoga wa bena Yuda’

Bienzedi 17:17 Atena — ‘wakakulangana ne bena Yuda mu nsunagoga’

Bienzedi 18:4 Kolinto — “wakakulangana ne bantu mu nsunagoga”

Bienzedi 18:19 Efeso — ‘wakabuela mu nsunagoga, wakakulangana ne bena Yuda’

Bienzedi 19:8 Efeso — ‘wakabuela mu nsunagoga, wakadi ujukuila bantu dîyi ngondo isatu’

Bienzedi 28:17 Lomo — ‘wakabikila bakadi ku mutu kua bena Yuda’

[Karte mu dibeji 15]

(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)

Benyi bafumine miaba ya bungi bakateleja lumu luimpe mu Pentekoste wa mu 33 B.B.

ILULIKO

ITALIE

Lomo

MAKEDONIA

GRÈCE

Atena

KULETE

Kulene

LIBUE

BITUNIA

GALATIA

ASIA

FUGIA

PAMPULIA

SULIA

EJIPITU

ETIOPIA

PONTO

KAPADOKIA

KILIKIA

MESOPOTAMIA

SULIA

SAMALEA

Yelushalema

YUDAYA

MADAI

Babulona

ELAMA

ALABA

PÂTIA

[Majiba a mayi]

Mbuu wa Mediterane

Mbuu Mufike

Mbuu Mukunze

Diapa dia Pelasa