Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Katulekedi mutshima wetu udisua

Katulekedi mutshima wetu udisua

Katulekedi mutshima wetu udisua

‘Nzambi udi upidia badi badisua.’​—YAKOBO 4:6.

1. Fila tshilejilu tshia diditemba didi diakanyine.

 BUALU kampanda bukadiku bukusake bua kuditemba anyi? Ba bungi ba kutudi bakadi bumvue lungenyi elu ludi lubasankisha. Kuditemba imue misangu ki nkubi to. Tshilejilu, padi baledi bena Kristo babala luapolo lua mu kalasa lua tshikadilu tshimpe tshia muanabu wa bakaji ne lua mudiye mulonge bimpe, badi basanka bikole bua bualu buende ne bua bidiye muenze. Mupostolo Paulo ne binende bakaditemba bua tshisumbu tshipiatshipia tshivuabu benze, bualu bana betu bavuamu bavua batantamene makenga ne lulamatu luonso.​—1 Tesalonike 1:1, 6; 2:19, 20; 2 Tesalonike 1:1, 4.

2. Bua tshinyi diditemba ditu misangu mivule dibi?

2 Mu bilejilu ebi tudi tumona ne: diditemba didi mua kumvuija disanka didi difumina ku bualu budi muntu muenze anyi ku tshintu tshidiye mupete. Kadi pa tshibidilu, diditemba ditu dileja ngikadilu wa muntu udi uditua mushinga udi kauyi mumuakanyine to, udimona mupite bakuabu bua mamanya ende, bua tshimuenekelu tshiende, bua biuma anyi bua muanzu udiye nawu. Diditemba ditu misangu mivule dimuenekela ku ngikadilu wa diambu ne didisua. Diditemba dia mushindu eu ntshintu tshitudi tuetu bena Kristo ne bua kudimukila bikole. Bua tshinyi? Bualu tudi baledibue ne meji a budisu atudi bapiane kudi nkambua wetu Adama. (Genese 8:21) Bua nanku, mutshima wetu udi mua kutufikisha bipepele ku diditemba bua malu adi kaayi makane to. Tshilejilu, muena Kristo udi ne bua kuepuka diditemba bua dikoba, bubanji, tulasa tudiye mulonge, bipedi, anyi bua mudimu udiye muenze pa kuufuanyikija ne wa bakuabu. Diditemba didi difumina ku malu aa ndibi ne didi dibungamija Yehowa.​—Yelemiya 9:23; Bienzedi 10:34, 35; 1 Kolinto 4:7; Galatia 5:26; 6:3, 4.

3. Kudisua ntshinyi, ne ntshinyi tshiakamba Yezu bua bualu ebu?

3 Kudi bualu bukuabu butudi ne bua kumbushila diditemba didi kadiyi diakane. Tuetu badilekele didiunda mu mutshima wetu, didi mua kulua mushindu mutambe bubi wa diditemba udibu babikila ne: kudisua. Kudisua ntshinyi? Pa kumbusha didimona mubandile, muntu udi udisua udi upepeja bakuabu badiye umona bashadile kudiye. (Luka 18:9; Yone 7:47-49) Yezu wakatela “diambu” anyi kudisua pamue ne ngikadilu mikuabu mibi idi ‘ilopoka munda mua muntu’ ne ‘idi imubipisha.’ (Mâko 7:20-23) Bena Kristo badi bajingulula ne: bidi bikengela kubenga mutshima wa didisua.

4. Mmunyi mudi dikonkonona bilejilu bia mu Bible bidi biakula bua kudisua mua kutuambuluisha?

4 Udi mua kuepuka kudisua wewe mukonkonone imue miyuki ya mu Bible idi yakula bua bantu bavua badisua. Nenku neumanye mua kujingulula diditambisha didi kadiyi diakane didi mua kuikala mu mutshima webe anyi diudi mua kulua kupeta. Ebi nebikuambuluishe bua kumbusha ngenyi anyi meji adi mua kusaka mutshima webe bua kudisua. Nanku, kuakuikala ne tshilumbu palua Nzambi kukumbaja bualu budiye wamba ebu: ‘Nengumushe munkatshi muenu bantu bebe badi baditumbisha ne dipetu diabu; wewe kuena wikala ne dipetu kabidi mu mukuna wanyi wa tshijila.’​—Sefanya 3:11.

Nzambi udi ne tshilumbu ne badi badisua

5, 6. Mmunyi muvua Palô muleje kudisua, ne kuakapatuka bipeta kayi?

5 Udi kabidi mua kumona mudi Yehowa wangata kudisua mu malu avuaye muenzele bakalenge banene bu mudi Palô. Kakuena mpata nansha mikese bua se: Palô uvua udisua mu mutshima wende. Bu muvuaye udiangata bu nzambi, uvua upetula bena Isalele bavua bapika bende. Tangila diandamuna diakafilaye pakamuambilabu bua kulekela bena Isalele baya ‘[kuenza tshibilu]’ bua Yehowa mu tshipela. Palô wakandamuna ne didisua ne: ‘Yehowa nnganyi? Tshiena ngitabuja dîyi diende bua kulekela bena Isalele.’​—Ekesode 5:1, 2.

6 Kunyima kua bipupu bisambombo bimane kukuata Palô, Yehowa wakambila Mose bua ambile mfumu eu wa Ejipitu ne: ‘Wewe utshidi udibandisha kudi bantu banyi, udi upidia kubalekela munyi?’ (Ekesode 9:17) Nanku Mose kumanyishaye tshipupu tshia muanda mutekete: mabue a mvula avua ne bua kunyangakaja ditunga adi. Palô mumane kuanyishila bena Isalele bua kumbuka mu Ejipitu kunyima kua tshipupu tshia dikumi, wakashintulula meji ende ne kubalondaye. Yeye ne biluilu biende bakakuatshika mu buteyi mu Mbuu Mukunze. Elabi meji tshivuabu ne bua kuikala bumvue pavua mâyi enda ababuikila! Kudisua kua Palô kuakapatula bipeta kayi? Basalayi bende ba pa buabu bakamba: ‘Tunyeme bietu ku mêsu kua bena Isalele, bualu bua Yehowa udi ubaluila mvita yabu, udi uluangana ne bena Ejipitu.’​—Ekesode 14:25.

7. Mmunyi muvua bakokeshi ba mu Babulona baleje didisua?

7 Bakokeshi bakuabu bavua badisua bakapuekeshibua kabidi milongo kudi Yehowa. Umue wa kudibu uvua Saneheliba, mukalenge wa Ashû. (Yeshaya 36:1-4, 20; 37:36-38) Ndekelu wa bionso, bakakuata Ashû kudi bena Babulona, kadi bakalenge babidi bena Babulona bavua badisua bakabapuekesha pabu milongo. Vuluka difesto divua Mukalenge Beleshasâ muenzeje, pavuaye yeye ne benyi bende banuine mvinyo mu mpanza miangata mu ntempelo wa Yehowa, bikale batumbisha nzambi ya bena Babulona. Diakamue, minu ya tshianza tshia muntu yakamueneka ifunda miaku ku tshimanu. Pakalombabu muprofete Danyele bua kumvuijaye Beleshasâ miaku ayi mikole ivua ku tshimanu, wakamuvuluija ne: ‘Nzambi Mutambe Bunene wa mu diulu wakapa Nebukadenesâ tatuebe bukalenge. Kadi pakadisuaye, bakamumusha mu nkuasa wende wa bukalenge, bakamunyenga butumbi bende. Ne wewe muanende, Beleshasâ, kuena muanji kudipuekesha, nansha wewe mumanye malu au onso.’ (Danyele 5:3, 18, 20, 22) Anu butuku abu, basalayi ba Madai ne ba Pelasa bakakuata Babulona, ne bakashipa Beleshasâ.​—Danyele 5:30, 31.

8. Ntshinyi tshivua Yehowa muenzele bamue bantu bavua badisua?

8 Vuluka kabidi bantu bakuabu bavua badisua bakapepeja tshisamba tshia Yehowa: Goleyata muena Peleshete, Hamana kavula-mbedi wa bena Pelasa, ne Mukalenge Helode Agipâ uvua ukokesha mu provense wa Yudaya. Nzambi wakashipa bantu basatu aba bua kudisua kuabu, kufuabu lufu lua bundu. (1 Samuele 17:42-51; Esetê 3:5, 6; 7:10; Bienzedi 12:1-3, 21-23) Malu avua Yehowa muenzele bantu aba adi ajadika mudi mêyi aa malelela: ‘Kudisua kudi kuya kumpala kua dibutuka, mutshima wa kudibandisha udi uya kumpala kua dipona.’ (Nsumuinu 16:18) Bushuwa, kakuena mpata nansha mikese bua se: ‘Nzambi udi upidia badi badisua.’​—Yakobo 4:6.

9. Mmunyi muvua bakalenge ba Tulo balue bena tshitungu?

9 Mfumu wa Ejipitu, wa Ashû ne wa Babulona bavua bashilangane ne Mukalenge wa Tulo bualu yeye wakambuluisha tshisamba tshia Nzambi mu tshikondo kampanda. Wakapesha Mukalenge Davidi ne Mukalenge Solomo bintu ne bantu bapiluke mu mudimu wa bianza bua kuibakabu nzubu yabu ne ntempelo wa Nzambi kabidi. (2 Samuele 5:11; 2 Kulondolola 2:11-16) Kadi kunyima kua matuku, bena Tulo bakatombokela tshisamba tshia Yehowa. Bua tshinyi bakenza nanku?​—Musambu 83:3-7; Yoele 3:4-6; Amosa 1:9, 10.

‘Mutshima webe wakuula tente ne diambu’

10, 11. (a) Nnganyi utudi mua kufuanyikija ne bakalenge ba Tulo? (b) Bua tshinyi bena Tulo bakashintulula mushindu uvuabu bangata bena Isalele?

10 Yehowa wakasaka muprofete wende Yehezekele bua yeye kuela bakalenge ba Tulo patoke. Mukenji uvua Yehezekele mumanyishe ‘mukalenge wa Tulo’ udi ne mêyi adi akumbanyina bakalenge ba Tulo ne Satana muena tshitungu wa kumpala, uvua ‘kayi muimane mu bualu bulelela.’ (Yehezekele 28:12; Yone 8:44) Satana uvua kumpala tshifukibua tshia mu nyuma tshia lulamatu mu bulongolodi bua Yehowa buenza ne bana bende ba mu diulu. Yehowa Nzambi wakaleja Yehezekele bualu bunene buvua bakalenge ba Tulo ne Satana batombokele mu mêyi aa:

11 “Wakadi mu Edene, budimi bua Nzambi. Wakalengejibua ne mabue a mushinga mukole a mishindu yonso. Wewe wakadi mukeluba wakadi ulama budimi. Wewe wakadi muakane tshishiki mu bienzedi biebe ku dituku diakakufukabu too ne pakasanganabu bubi munda muebe. Bualu bua divudija dia bungenda mushinga buebe mutshima webe wakuula tente ne ditomboka [anyi tshikisu], ne wewe wakapona mu bubi. [Ne ndi ne bua kukubutula] wewe mukeluba wakadi mulami wa budimi. Mutshima webe wakuula tente ne diambu bualu bua bulengele buebe, wakanyanga meji ebe bualu bua butumbi buebe.’ (Yehezekele 28:13-17) Bulelela, kudisua kuakasaka bakalenge ba Tulo bua kuenzela tshisamba tshia Yehowa malu a tshikisu. Tulo wakapeta bubanji bua bungi bualu uvua muaba uvuabu bendela mushinga ne uvua muende lumu bua bintu bilenga bivuamu. (Yeshaya 23:8, 9) Bakalenge ba Tulo bakalua ne diambu dia bungi, bobu kutuadija kukengesha tshisamba tshia Nzambi.

12. Ntshinyi tshiakafikisha Satana ku dilua muena tshitungu, ne ntshinyi tshidiye mutungunuke ne kuenza?

12 Bia muomumue, muntu wa mubidi wa nyuma wakalua Satana uvua kumpala ne meji avua akengedibua bua kuenza mudimu uvua Yehowa mumupeshe. Pamutu pa kuikala ne dianyisha, muanjelu eu ‘wakadisua’ ne kutuadija kupepeja bukokeshi bua Nzambi. (1 Timote 3:6) Wakadiangata ne mushinga mupitshidile, ke yeye kutuadija kukeba bua Adama ne Eva bamutendelele. Dijinga edi dibi diakadiunda ne kuleladi bubi. (Yakobo 1:14, 15) Satana wakasaka Eva bua kudia tshimuma tshia mutshi umuepele uvua Nzambi mukandike. Pashishe, Satana wakakuata mudimu ne Eva bua kusaka Adama bua kudia tshimuma tshia mutshi au. (Genese 3:1-6) Nunku bantu babidi ba kumpala bakabenga bukenji buvua nabu Nzambi bua kubakokesha ne bobu kulua batendeledi ba Satana. Kudisua kua Satana kakuena ne mikalu. Mmukebe bua kupambuisha bifukibua bionso bia meji bia mu diulu ne bia pa buloba, pamue ne Yezu Kristo, bua kubifikisha ku dimutendelela yeye ne kubenga bukokeshi bua Yehowa.​—Matayo 4:8-10; Buakabuluibua 12:3, 4, 9.

13. Kudisua nkupatule bipeta kayi?

13 Nunku tudi tumona ne: Satana ke udi mubangishe kudisua kudi kukebeshe mpekatu, makenga ne dinyanguka dia malu pa buloba lelu. Bu mudi Satana “nzambi wa tshikondo etshi,” udi utungunuka ne kukankamija meji mabi a kuditemba ne kudisua. (2 Kolinto 4:4) Mmumanye ne: matuku ende mmashale makese, ke bualu kayi udi uluisha bena Kristo balelela mvita. Tshipatshila tshiende ntshia kubumbusha kudi Nzambi bua balue badinangi, baditumbishi ne badileji. Bible ukavua mumanyishe ne: bikadilu ebi bia budisu bivua ne bua kuikala bitangalake mu bantu mu ‘matuku a ku nshikidilu’ aa.​—2 Timote 3:1, 2; Buakabuluibua 12:12, 17.

14. Ndîyi kayi didi Yehowa ulonda mu malanda ende ne bifukibua biende bia meji?

14 Yezu Kristo yeye wakaleja ne dikima bipeta bibi bia kudisua kua Satana. Misangu mipite pa isatu ku mêsu kua baluishi bende bavua badiangata bu bakane, wakamanyisha dîyi edi didi Yehowa ulonda mu malanda ende ne bantu, ne: ‘Wadibandisha nebamupuekeshe, wadipuekesha nebamubandishe.’​—Luka 14:11; 18:14; Matayo 23:12.

Kuba mutshima webe ku didisua

15, 16. Ntshinyi tshiakasaka Hagâ bua kudisua?

15 Udi pamuapa mumone ne: bilejilu bia bantu bavua badisua bitudi bafile bidi bitangila anu bantu banene. Abi bidiku biumvuija ne: bantu ba tshianana kabena mua kulua badisu anyi? Kabiena nanku to. Tangila bualu buakenzeka mu dîku dia Abalahama. Abalahama kavua ne muana uvua mua kulua mupianyi wende nansha, ne mukajende Sala ukavua mupitshishe bidimu bia kulela. Kuvua tshilele tshia muntu uvua kayi mulele wangata mukaji muibidi bua kulela nende bana. Nzambi wakalekela mabaka a nunku enzeka bualu tshikondo katshivua tshianji kukumbana tshia yeye kuelulula mukenji wende wa ku tshibangidilu uvua utangila dibaka munkatshi mua batendeledi bende.​—Matayo 19:3-9.

16 Abalahama wakitaba tshivua Sala mumuambile bua kulela muana uvua ne bua kulua mupianyi ne Hagâ mupika wa Sala uvua muena Ejipitu. Hagâ wakimita difu, kuluaye mukaji muibidi wa Abalahama. Uvua ne bua kuikala ne dianyisha bua muaba wa lumu uvuaye mupete eu. Pamutu pa nanku, yeye wakalekela mutshima wende ubanga kudisua. Bible udi ulonda ne: ‘Pakatangilaye ne: ngakuimita difu, yeye wakalengulula mukalenge wende mukaji.’ Ngikadilu eu wakajudija makokangana mu dîku dia Abalahama, ke Sala kuipataye Hagâ. Kadi kuvua mushindu wa kujikija tshilumbu etshi. Muanjelu wa Nzambi wakabela Hagâ ne: ‘Pingana kudi mukalenge webe mukaji, udikokeshe mu tshianza tshiende.’ (Genese 16:4, 9) Bidi bimueneka ne: Hagâ wakalonda mubelu eu, kushintululaye ngikadilu wende kumpala kua Sala, ne kuluaye nkambua wa bantu bungi tshianana.

17, 18. Bua tshinyi tuetu bonso tudi ne bua kudimukila kudisua?

17 Tshilejilu tshia Hagâ tshidi tshileja ne: padi nsombelu wa muntu ulengela, kudisua kudi mua kumueneka. Dilongesha didi ne: nansha muena Kristo udi muenzele Nzambi mudimu ne mutshima muimpe udi mua kubanga kudisua padiye upeta makuta peshi bukokeshi kampanda. Kudisua kudi mua kumueneka kabidi bikala bakuabu bamutumbisha bua bidiye muenze, bua meji ende anyi bua mamanya ende. Nunku muena Kristo udi ne bua kukuba mutshima wende ku didisua. Bidi nangananga nanku bikala malu ende alubuluka bimpe anyi bikalaye mupete bujitu bunene.

18 Bualu bunene menemene butudi ne bua kuepukila didisua mmushindu mene udi Nzambi umona tshilema etshi. Dîyi diende didi diamba ne: ‘Mesu adi ne dipetu ne mutshima udi udibandisha bidi disanka dia bantu babi, bidi malu mabi.’ (Nsumuinu 21:4) Katupu muoyo ne: Bible udi nangananga udimuija bena Kristo ‘badi babanji mu tshikondo tshia mpindieu’ bua “kabadisu.” (1 Timote 6:17; Dutelonome 8:11-17) Bena Kristo badi kabayi babanji badi ne bua kuepuka “disu dibi” anyi dia lubabu, ne badi ne bua kuvuluka ne: kudisua kudi mua kudiunda munda mua muntu yonso, nansha yeye mubanji peshi mupele.​—Mâko 7:21-23; Yakobo 4:5.

19. Mmunyi muakanyanga Uziya lumu luende luimpe?

19 Kudisua ne bikadilu bikuabu bibi bidi mua kunyanga malanda etu mimpe ne Yehowa. Tshilejilu, tangila tshiakenzeka mu tshitupa tshia kumpala tshia bukokeshi bua Mukalenge Uziya. Bible udi wamba ne: ‘Wakenza malu mimpe ku mêsu kua Yehowa. Yeye wakajadika mutshima wende bua kukebaye Nzambi; musangu wonso wakadiye ukeba Yehowa, Nzambi wakamuvudijila diakalengele.’ (2 Kulondolola 26:4, 5) Kadi diakabi, Mukalenge Uziya wakanyanga lumu luende luimpe, bualu ‘yeye wakadisua mu mutshima wende.’ Wakabanga kudiangata ne mushinga mupitshidile ne kubuelaye mu ntempelo bua kuosha musenga wa manananshi. Pakamudimuija bakuidi bua kenji bualu abu bua didibandisha, “Uziya wakakuata tshiji.” Ke bualu kayi Yehowa wakamutua nsudi, ne wakafua Nzambi katshiyi mumunange kabidi to.​—2 Kulondolola 26:16-21.

20. (a) Mmunyi muvua lumu luimpe lua Mukalenge Hezikiya luambe kunyanguka? (b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

20 Udi mua kufuanyikija bualu ebu ne tshilejilu tshia Mukalenge Hezikiya. Umue musangu, lumu luimpe lua mukalenge au luvua luambe kunyanguka bualu ‘wakadisua mu mutshima wende.’ Diakalenga, ‘Hezikiya wakadipuekesha bua kudisua kuakadiye naku mu mutshima wende’ ne Nzambi kumunanga tshiakabidi. (2 Kulondolola 32:25, 26) Kudipuekesha ke buanga buvua Hezikiya muondape nabu kudisua kuende. Bulelela, kudipuekesha kudi kubengangana ne kudisua. Nanku, mu tshiena-bualu tshidi tshilonda netumone mutudi mua kupeta budipuekeshi bua bushuwa ne kushala babulame.

21. Bena Kristo badi badipuekesha badi mua kutekemena tshinyi?

21 Kadi katupu muoyo bipeta bionso bibi bidi bifumina ku didisua. Bu mudi ‘Nzambi upidia badi badisua,’ tuangatayi dipangadika dikole dia kumbusha meji a diditemba didi kadiyi diakane. Tuetu badienzeje bua kuikala bena Kristo badi badipuekesha, tudi mua kutekemena bua kupanduka mu dituku dinene dia Nzambi, dikalaye mua kumbusha badi badisua ne malu mabi abu pa buloba. Dîba adi ‘diambu dia bantu nedipuekeshibue; anu Yehowa nkayende neatumbishibue mu dituku adi.’​—Yeshaya 2:17.

Malu a kuelangana meji

• Muntu udi udisua utu mushindu kayi?

• Mmunyi muakatuadija didisua?

• Ntshinyi tshidi mua kufikisha muntu bua kutuadija kudisua?

• Bua tshinyi tudi ne bua kudimukila kudisua?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Bua kudisua kua Palô wakafua bundu

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Nsombelu muimpe wakapeta Hagâ wakamusaka bua kudisua

[Tshimfuanyi mu dibeji 25]

Hezikiya wakadipuekesha ne Nzambi kumunanga tshiakabidi